Alga ilusam ja uus, kooliaasta, väga tuus

algab jälle kool... vaatasin, et pole pea aasta midagi lisanud. Kui kellelgi mingi asja vastu huvi on, siis plz comment ja vaatan oma varud üle, nüüd on kogunenud ka ülikooli konspekte;) siin random itemina lisan siis töökese, mille pidin esitama kahasse teiste töödega, et ajaloos kunagi veerandihinnet kätte saada, siit ta siis tuleb:

Veebruarirevolutsioon - kas paratamatus?

1917. aasta alguseks oli selge, et Vene tsaariimpeeriumis ei olnud ammu enam kõik korras. Maailmasõjas osalemine käis suurriigile üle jõu, ta oli sinna sekkunud pikemalt mõtlemata. Ühiskond kääris, sõja tõttu olid elamistingimused järsult halvenenud ning rahulolematus kasvas nii kodanike kui sõjaväelaste hulgas – õhus oli tunda läheneva revolutsiooni lõhna.

Kui 23. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) tulid Petrogradi tänavatele naistepäeva tähistades meelt avaldama tuhanded naised, kes nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, ei osatud ilmselt arvatagi, mis edasi juhtuma hakkab. Politsei ja sõjavägi üritasid meeleavaldajaid laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt. 26. veebruari hommikul oli sõjavägi keiser Nikolai II käsul juba kontrolli Petrogradi kesklinnas enda kätte võtnud. Ilmselgelt usaldas ta sõjaväge liialt, sest juba sama päeva õhtul hakkasid esimesed sõjaväeüksused rahva poole üle minema, järgmiseks päevaks muutus see massiliseks. Tõenäoliselt oleks tulnud sellele enne sõjaväe kasutamist mõtelda, kindlustada nende truudus tsaarile kas teostavate lubaduste või rahaga. Loomulikult oleks see sõjaoludes olnud äärmiselt keeruline ning tegelikkuses oli lojaalsus tsaarile juba 1916. a tuntavalt kahanenud.

Võim Petrogradis läks 27. veebruaril ülestõusnute kätte, järgnesid ka teised impeeriumi suuremad linnad. Nikolai II üritas kontrolli enda kätte saada, kasutades rindelt ära toodud sõdureid revolutsiooni mahasurumiseks. Juba eos tundub see idee halb, kuna sõjakoledused ning nälg ja hirm on tuntavalt kahandanud ka nende üksuste lojaalsust ning kuulekust ja nii läkski, et paljud neist rühmadest asusid ülestõusnute poolele. Keiser oleks pidanud koostama mahasurumisrühmad vaid kõige truumatest alamatest, kuid sellises olukorras oli see loomulikult võimatu. Tuli leppida sellega, mis võtta oli, kahjuks või õnneks oli „see“ rahulolematu rahvahulk, mis oli kergesti revolutsioonilistest ideedest mõjutatav. Sellest vaatenurgast oli Nikolai Teisel vähe võimalusi hoidmaks ära tsaarivõimu kukutamist.

Kaotanud rahva ja sõjaväe toetuse, mõistis Nikolai II, et enam teist võimalust pole ja allkirjastas 3. märtsil Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus oma troonist ning andis võimu Ajutise Komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Allkirjastamisega nõustumine tundub olevat parim variant vältimaks vägivaldset troonilt eemaldamist. Ilmselt nägi Nikolai II, et ebastabiilsel rahvamassil on tõsi taga ning et enam ei peatu nad millegi ees ja hakkas oma elu pärast kartma. Tõenäoliselt oleksidki meeleavaldajad tsaari jõudu kasutades kukutanud. Siinkohal tundub tsaari otsus paratamatusena – ta küll soovis keisririiki päästa, kuid reaaselt ei saanud ta enam midagi ära teha.

Veebruarirevolutsioon 1917. aasta Venemaal oli ühe pikaajalise protsessi lõpptulem. Esimene maailmasõda ning üleüldine viletsus oli muutnud revolutsioonialtiks rahva ja sõjaväe, G. Rasputini mõju keisriperele oli kahandanud nende autoriteeti. Ühel hetkel see kõik kulmineerus ning tsaar, kes seda ette polnud näinud, pidi meeleavaldajadete tahtmisele alistuma ning loobuma troonist ning aastasadadepikkune tsaarivõim leidis paratamatult oma otsa.

Teie Spikerdaja.

Füüsika: Kaleidoskoop

Selle teksti kohta ei oska ütelda, kas minu kirjutatud või kuskilt võetud. Igatahes siin ta on:

Kaleidoskoop on toru peeglitega, milles on vabalt liikuvad värvilised helbed, kuulikesed või mõned muud väiksed värvilised objektid. Vaadatakse sisse toru ühest otsast, valgus siseneb samal ajal teisest otsast ja peegeldub peeglitel. Tavaliselt on torus kaks ristkülikukujulist pikkupidi paigutatud peeglit. Kui peeglid on asetatud 45° nurga alla, ilmub kaheksa toru sees olevate objektide topeltkujutist, kuus 60° all ja neli 90° all.
Keerates toru, keerlevad ka värvilised objektid, luues erinevad värve ja mustreid. Iga juhuslik kujund näib tänu peegeldustele ilusa sümmeetrilise mustrina. Kahe-peegliline mudel moodustab mustri või mustrid, mis on eraldatud musta plaani taustal, samas kui kolme peegliga (suletud kolmnurk) moodustab mustri, mis täidab kogu vaatevälja.

Kahe dimensioonilise (2D) sümmeetrilise kujundigrupi jaoks on kaleidoskoopiline punkt punkt, kus lõikuvad kaks või enam peegeldus-sümmeetriajoont. Eraldiseisva kujundigrupi puhul on järjestikuste joonte vaheline nurk 180°/n (n on täisarv). Sellisel juhul osaleb peegelduvas sümmeetrias n arv jooni ja punkt on n-nurgalise pöördsüsteemi kese.

Tänapäevaseid kaleidoskoope tehakse messingtorudest, toonitud klaasidest, puust, terasest, pudelkõrvitsast ja enamustest materjalidest, mida kunstnik vormida või millega ta käsitsi töötada saab. See osa kaleidoskoobist, mis sisaldab objekte, mida läbi kaleidoskoobi vaadeldakse, on kamber või õõs. Mõnikord on see kamber täidetud vedelikuga, nii et esemed liiguvad juba vähese liigutamise peale.

Kaleidoskoobi leiutas šotlane Sir David Brewster 1816. aastal, kui ta viis läbi katseid valguse polarisatsiooniga. Kaleidoskoop patenteeriti 1817. aastal. Lõplik disain valmis torust, mille ühte otsa pani Brewster peeglipaari ning teise otsa läbipaistava ketta. Nende kahe vahele asetas ta helmed. Sõna "kaleidoskoop" tuletas Brewster kreeka keelsetest sõnadest kalos, eidos ja skopos, mis tähendavad ilus, vorm ja vaade. Seade, mis oli algselt mõeldud kasutamiseks teadusliku tööriistana, võeti peagi kasutusele mänguasjana. Brewster uskus, et ta saab tänu oma leiutisele raha teenida, kuid viga tema patendis lubas teistel ta leiutist kopeerida. Ameerikas tegi kaleidoskoobi populaarseks Charles Bush. Tänapäeval maksavad need algsed tooted lausa üle tuhande dollari (u 10 000 EEK). Cozy Baker kogus kaleidoskoope ja kirjutas kunstnikest, kes neid 1970-2000 aastani valmistasid. Cozyt tuntakse Ameerikas kui kaleidoskoopide taastootmise algatajat. Käsitöögaleriides või tihti mõnda kohata, samas kui teised galeriid spetsialiseeruvad lausa nendele ning koguvad tosinaid erinevaid kaleidoskoope eri kunstnikelt ning käsitöölistelt.