Alga ilusam ja uus, kooliaasta, väga tuus

algab jälle kool... vaatasin, et pole pea aasta midagi lisanud. Kui kellelgi mingi asja vastu huvi on, siis plz comment ja vaatan oma varud üle, nüüd on kogunenud ka ülikooli konspekte;) siin random itemina lisan siis töökese, mille pidin esitama kahasse teiste töödega, et ajaloos kunagi veerandihinnet kätte saada, siit ta siis tuleb:

Veebruarirevolutsioon - kas paratamatus?

1917. aasta alguseks oli selge, et Vene tsaariimpeeriumis ei olnud ammu enam kõik korras. Maailmasõjas osalemine käis suurriigile üle jõu, ta oli sinna sekkunud pikemalt mõtlemata. Ühiskond kääris, sõja tõttu olid elamistingimused järsult halvenenud ning rahulolematus kasvas nii kodanike kui sõjaväelaste hulgas – õhus oli tunda läheneva revolutsiooni lõhna.

Kui 23. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) tulid Petrogradi tänavatele naistepäeva tähistades meelt avaldama tuhanded naised, kes nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, ei osatud ilmselt arvatagi, mis edasi juhtuma hakkab. Politsei ja sõjavägi üritasid meeleavaldajaid laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt. 26. veebruari hommikul oli sõjavägi keiser Nikolai II käsul juba kontrolli Petrogradi kesklinnas enda kätte võtnud. Ilmselgelt usaldas ta sõjaväge liialt, sest juba sama päeva õhtul hakkasid esimesed sõjaväeüksused rahva poole üle minema, järgmiseks päevaks muutus see massiliseks. Tõenäoliselt oleks tulnud sellele enne sõjaväe kasutamist mõtelda, kindlustada nende truudus tsaarile kas teostavate lubaduste või rahaga. Loomulikult oleks see sõjaoludes olnud äärmiselt keeruline ning tegelikkuses oli lojaalsus tsaarile juba 1916. a tuntavalt kahanenud.

Võim Petrogradis läks 27. veebruaril ülestõusnute kätte, järgnesid ka teised impeeriumi suuremad linnad. Nikolai II üritas kontrolli enda kätte saada, kasutades rindelt ära toodud sõdureid revolutsiooni mahasurumiseks. Juba eos tundub see idee halb, kuna sõjakoledused ning nälg ja hirm on tuntavalt kahandanud ka nende üksuste lojaalsust ning kuulekust ja nii läkski, et paljud neist rühmadest asusid ülestõusnute poolele. Keiser oleks pidanud koostama mahasurumisrühmad vaid kõige truumatest alamatest, kuid sellises olukorras oli see loomulikult võimatu. Tuli leppida sellega, mis võtta oli, kahjuks või õnneks oli „see“ rahulolematu rahvahulk, mis oli kergesti revolutsioonilistest ideedest mõjutatav. Sellest vaatenurgast oli Nikolai Teisel vähe võimalusi hoidmaks ära tsaarivõimu kukutamist.

Kaotanud rahva ja sõjaväe toetuse, mõistis Nikolai II, et enam teist võimalust pole ja allkirjastas 3. märtsil Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus oma troonist ning andis võimu Ajutise Komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Allkirjastamisega nõustumine tundub olevat parim variant vältimaks vägivaldset troonilt eemaldamist. Ilmselt nägi Nikolai II, et ebastabiilsel rahvamassil on tõsi taga ning et enam ei peatu nad millegi ees ja hakkas oma elu pärast kartma. Tõenäoliselt oleksidki meeleavaldajad tsaari jõudu kasutades kukutanud. Siinkohal tundub tsaari otsus paratamatusena – ta küll soovis keisririiki päästa, kuid reaaselt ei saanud ta enam midagi ära teha.

Veebruarirevolutsioon 1917. aasta Venemaal oli ühe pikaajalise protsessi lõpptulem. Esimene maailmasõda ning üleüldine viletsus oli muutnud revolutsioonialtiks rahva ja sõjaväe, G. Rasputini mõju keisriperele oli kahandanud nende autoriteeti. Ühel hetkel see kõik kulmineerus ning tsaar, kes seda ette polnud näinud, pidi meeleavaldajadete tahtmisele alistuma ning loobuma troonist ning aastasadadepikkune tsaarivõim leidis paratamatult oma otsa.

Teie Spikerdaja.

Ajalugu: Eesti II MS

II MS-eelsete rahvusvaheliste suhete mõju Eesti ajaloole – 30ndail valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks (Hitleri kättemaksusoov; Saksamaa, Itaalia ja Jaapani soov maailma ümber jagada; NL lootus maailmarevolutsioonile); 1939 kauples NSVL petuskeemina UK ja Pr'ga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, sh nõudes õigust oma vägede Baltimaadesse, Poolasse, Rumeeniasse saatmist (B-P-R vastu, UK-Pr valmis Balti riigid ohvriks tooma, Poolat mitte). Siis aga 23.08.1939 allkirjastati MRP, millega jagati Euroopa mõjusfäärideks. Kujundas Eesti tuleviku- ligi 50 a NSVL okupatsioonitsoonina.

Eestlaste ja Eesti riigi valikud II MS – Suvesõjas (1941) võitles eestlasi NSVL poolel (vabatahtlikud, NSVL'le kättemaksuhimus), Saksamaa poolel (NSVL vastu), metsavendadena (vastupanu NSVL okupatsiooni vastu). Kogu II MS kestel võitles kõige rohkem eestlasi (55000+) Saksa väes (parem PR, sakslasi tervitati vabastajatena, sundvärbamine). NSVL (20000+) väes teenis mehi mitmel põhjusel (sundmobilisatsioon, vabatahtlikud, tööpataljonidest näljasurmast pääsemiseks), Soome (2000+) läksid mehed Saksa ja NSVL sõjaväest ning sõja eest põgenemiseks, samuti lootuses Eesti iseseisvus taastada. 

Eesti riik kuulutas end neutraalseks, mobilisatsiooni ei toimunud, MRP salapaktist teati midagi ähmaselt, 24.09.1939 nõudis NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist (ähvardused), küsimust arutati kitsas poliitikute ringis, EV kodanike ei kaasatud, riik anti pmst võitluseta käest, lootusega järelandmistega aega võita (28.09.1939 Baaside leping)- seda on põhjendatud ka sooviga vältida verevalamist. Eestis elavad baltisakslased asusid ümber Saksamaale. 17.06.1940 okupeeriti Eesti peale ultimaatumi esitamist........ 1941-44 toimus Saksa okupatsioon, sealt edasi jälle NSVL. Valikuid nii palju ei olnudki, üritati halva ja veel halvema vahel laveerida, kuid kuigi pmst Eesti riik eksisteeris, siis tegelikult oldi juba okupeeritud.

MRP ja Baaside lepingu tähendus Eesti ajaloos – 23.08.1939 kirjutasid NSVL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ning Saksa välisminister J. Von Ribbentrop MRPle alla. Salajase lisaprotokolli kohaselt jagati Euroopa mõjusfäärideks (Saksamaa- Lääs, algul Leedu, Poola poolitati; NSVL- Baltimaad, Leedu osteti juurde, Bessaraabia, Soome, pool Poolat) ning NSVL asus toetama Saksamaad majanduslikult. Eestile tähendas see seda, et Eesti saatus otsustati salaja kahe suurriigi vahel ära ning eestlased olid sunnitud taluma ligi 50 a pikkust okupatsioon jne jne jne.

Eesti poliitikute tegutsemine juunis-juulis 1940 – 16.06.40 esitati ultimaatum ning 17.06.40 okupeeriti kogu Eesti 80 000 üle piiri tulnud punaarmeelase poolt. Eestlased ei asunud isegi sümboolselt okupeerijatele vastu, saatusega lepiti vaikides. Laidoner allkirjastas okupantide käskkirja, mis andis Punaarmeele kontrolli kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle. NSVL saatkonnas pandi kokku uue, täiesti Moskvast sõltuva valitsuse nimekiri (peamiselt sotsialistid, eesotsas J. Vares-Barbarus). Kõigele üritati anda seaduslik ilme. Miitingute survel nimetas K. Päts uue valitsuse ametisse, selle liikmed aga olid Moskva kavatsustest teadmatuses, lootes naiivselt Eestit demokratiseerida. Juunipöörde järel algasid arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, keelustati Isamaa- ning Kaitseliit. Halb oli K. Pätsi otsus teha Barbaruse valitsusega koostööd, allkirjastades sadu käskkirju, kutsudes inimesi üles lojaalsusele nukuvalitsusele ning hävitades nii Eesti Vabariiki. Motiivid selles on ebaselged, kuid paljud ametnikud, poliitikud järgisid Pätsi eeskuju ning sageli polnud sealt enam tagasiteed. Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja valimised Riigivolikokku, kommunistid jm koondati Eesti Töötava Rahva Liitu, teised hirmutati kandideerimisest eemale. ETRL loomulikult võitis, 21. juuli kuulutati välja ENSV – kõik toimus ühehäälselt – 06.08.40 annekteeris NSVL Eesti.

Eesti ajalugu sõja-aastatel – pmst vaata valikud II MS ..... I NSVL aastal algas nõukogude korra sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu, muutused kultuurielus. 14.06.1941 toimus I massiküüditamine (10205 in). 1941. a algas Suvesõda, tekkisid metsavendade salgad, Omakaitse. NSVL lõi hävituspataljone, sundmobilisatsioon, tööpataljonid. Sakslased suutsid aga Tallinna vallutada, algas uus okupatsioon (kuni 1944). Mehed ida- ja politseipataljonidesse. Eesti kuulutati kindralkomissariaadiks, kindralkomissar oli Litzman, loodi ka Eesti OV eesotsas H. Mäega. Kõik Eestisse jäänud mustlased ja juudid hukati, koonduslaagrites mujalt Euroopas lisaks veel. 1942 lood Eesti Leegion, valida oli selle või tööteenistuse vahel (sunduslik). Venemaal loodi samal aastal 8. Eesti laskurkorpus, kellest suurem osa langes või põgenes Velikije Luki all. 1944 toimus Eestis Saksa sundmobilisatsioon, Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Narva all peeti ägedaid kaitselahinguid, NSVL teostas terrorirünnakuid Eesti linnadele (märts 1944), lahingud Sinimägedes, soomepoisid Eestisse, suudeti Punaarmee tagasi tõrjuda kuid Eesti saatus oli otsustatud. 18.09.1944 toimus taasiseseisvusmiskatse (O. Tief, J. Uluots), luhtus. Läände jõudis tekkinud segaduses põgeneda 70 000 inimest. Algas taas NSVL okupatsioon, mis kestis 90ndateni.

II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole – omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas.

NSVL okupatsioon 1940-41 vs Saksa okupatsioon Eestis 1941-44 -

	NSVL	Saksa
Sarnane	Eestlased sunniti võõrvägedesse, sundmobilisatsioon; inimesi saadeti koondulaagritesse, töölaagritesse/pataljonidesse. Valitses tsensuur. Levitati vastava okupandi ideoloogiat (kommunism, natsism). Kultuurielu riigile allutamine. Silmapetteks mõlemal „nukuvalitsus“. Majandus sõja teenistuses. Propaganda. Põgenikud. Talongisüsteem
Erinev	Maareform. Sovhooside, kolhooside jne loomine, viidi läbi massiküüditamine. Valevalimised, „ametlik“ annekteerimine	Maareformiga äravõetu tagastati omanikele, muu omand jäi Saksa riigile. Must turg õitses. Kampaaniate korras asjade kogumine

Mõisted:

MRP - 23.08.1939 allkirjastasid NSVL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ning Saksa välisminister J. Von Ribbentrop MRP. Salajase lisaprotokolli kohaselt jagati Euroopa mõjusfäärideks (S- Lääs, algul Leedu, Poola poolitati; NSVL- Baltimaad, Leedu osteti juurde, Bessaraabia, Soome, pool Poolat) ning NSVL asus toetama Saksamaad maj. 

 

Baaside leping e vastastikuse abistamise pakt – 24.09.1939 nõudis Molotv Eesti välisministrilt K. Selterilt lepingu sõlmimist, mille kohaselt rajataks Eestisse NSVL mere- ja sõjaväebaasid, keeldumise korral ähvardati jõu kasutamisega. Otsus tehti vaid poliitikute ringis, rahvast ei kaasatud – 28.09.1939 allkirjastati ning 25000 punaarmeelast said vaba tee Eestisse. Baasid loodi Hiiumaale, Saaremaale, Paldiskisse. Väed saabusid 18.10.1939. 

 

Ultimaatum - dokument, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab ultimaatumi esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid. Ilma edasiste läbirääkimiste kavatsuseta esitatud nõue.

Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, võib okupeerida ka osa territooriumist.

Anneksioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.

Uluots – Jüri; õigusteadlane ja poliitik, EV peaminister 39-40, EV peaminister presidendi ülesandeis 40-45

Ždanov – Andrei; NSVL riigitegelane, Leningradi parteijuht, 40 juuni saadeti Eestisse, et juhtida siinset okupeerimist

Barbarus – Johannes Vares-; Eesti luuletaja, günekoloog ☺ ja politiik, EKP liige 40ndast, uue „rahvavalitsuse“ eesotsas peaminister, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.

juunipööre - 21.06.1940 a NSVL abil Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Barbaruse valitsus ja 21.07.1940 kuulutas II Riigivolikogu EV ENSVks

Säre – Karl; Eesti kommunistliku liikumise tegelane. Tegi koostööd Nõukogude luurega. EKP keskkomitee I sekretär

Ülemnõukogu – ENSV kõrgeim riigivõimuorgan vastavalt NSVL ja ENSV PSle. Ainus ENSV seadusandlik organ. Endine Riigivolikogu. Esimeheks J. Vares

EKP – 1920-1990 Eestis tegutsenud partei, 1940-90 ainupartei. Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond- ülesandeks üles ehitada kommunistlik ühiskond, kõrgeimaks võimuks EKP kongress.

ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, loodi juunipöörde järel 21.07.1940, lõppes 20.08.1991 EV taasiseseisvumisega

täitevkomitee – KOV täitevvõimu organ, mis teostas kontrolli nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliste kontrolli tööstusettevõtete üle, viis läbi mõisnike vara konfiskeerimist - natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga.

natsionaliseerimine – riigistamine, ametiasutuste, pankade, tööstuse kuulutamine riigi omandiks ning omanikelt võõrandamine, mõisnike varade konfiskeerimine

industrialiseerimine – tööstuse eelisarendamine (sihitud rasketööstusele ja sõjatööstusele), teiste majandusharude tahaplaanile jätmine, plaanide täitmine jne jne üks stalinismi ja NSVL tunnuseid

küüditamine - inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel.

metsavennad – Eesti partisanid, kes II MS ajal ja ka hiljem võitlesid NSVL invasiooni ja okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Võitles võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eestis. Pärast sõda u 30 000.

Suur Isamaasõda – 22.06.1941-9.05.1945. Saksamaa, tema liitlaste ja NSVL vahelise sõja tähistamiseks, kui võitlus ka ideoloogia vahel

Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzmann

Litzmann – Karl Sigismund, Ostlandi (Baltimaad, Valgevene) riigikomissariaadi kindralkomissar

Mäe – Hjalmar, kindralkomissari kõrval väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsuse juht; üks endine vapside juht; teenis agaralt oma peremehi (sakslasi)

Päts – Konstantin; jurist, Eesti Vabariigi I president, teda süüdistatakse liiga naiivses käitumises 40ndail aastail, mis viisid Eesti okupeerimiseni. Suri Siberis psühhiaatriahaiglas.

Laidoner – kindral Johan; Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Sõjavägede ülemjuhataja, Päts vabastas ta okupantide survel 1940. a ametist. Küüditati Siberisse. Suri Venemaal Vladimiri linna vanglas 1953.

Eenpalu – Kaarel; Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.07.1932-1.11.1932 (Kaarel Eenpalu I valitsus). 1934. a riigipöörde järel mees nr 3 riigis. Arreteeriti 1940. a süüdistatuna V. Kingissepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.

Ajalugu: Kommunistliku süsteemi lagunemine

1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses – täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas – sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatšovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine – Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu

NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatšovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.:

• võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos
• senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks
• tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu
• paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad)
• võeti vastu keeleseaduseid
• osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks
• Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
• kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
• üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidžaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus)

Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatšovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine.

Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

2. USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1985. a sai partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov, kes soovis muudatusi käsumajanduse ja impeeriumi päästmiseks, uskudes ekslikult kommunistlikesse ideedesse. Soovis parandada suhteid lääneriikidega (veidi paranesid). USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettrežiimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse.

3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism.

4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide taasleidmine said nurgakiviks. Kõik see viis kahepooluselise maailmakorralduse lagunemiseni. Konservatiivid kritiseerisid valitsuse liiga suureks kasvanud rolli, mis oli tekitanud inimestes sõltuvuse riiklikest abirahadest ja prgrammidest – inimesed peavad oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel; liialt ei või majandusse sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada – alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik-demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp).
5. Mõisted -
perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud.
Mihhail Sergejevitš Gorbatšov - NSV Liidu viimane riigipea. NLKP KK Poliitbüroo liige, peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja NSV Liidu I president. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine
Glasnost – ehk avalikustamine oli 1985. a Gorbatšovi poolt ellu kutsutud poliitika. Tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ametliku ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid.
NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja.
Boriss Nikolajevitš Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991–1999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!)
Bush – George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993.
Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis. Iraagi sõjatehnika (aegunud) oli saadud NSV Liidult ja näitas läänele, et kui NSVL kedagi ründaks, siis ta kaotaks.
Naftakriis – 06.10.1973. a ründasid Egiptus ja Süüria Iisraeli, ÜRO peatas sõjategevuse. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vatsu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda neli korda. Tulemuseks oli läänemaailma vapustanud energiakriis.
Helsingi protsess - 1. augustil 1975 kirjutati Helsingis 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajate poolt alla selle lõppaktile. Selle sisu: lepiti kokku edendada majanduslikku, teadus- ja kultuurialast koostööd ning tunnustati Euroopas kehtivaid riigipiire. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975 ühiselt NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt. Eesmärgid – konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja abi konfliktijärgsetelee sotsiaalsetele taastustöödele, sh inimõiguste tagamisele.
Reaganoomika-USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm.
Thatcherism – UK peaministri M.Thatcheri poliitiline „stiil“ ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse konkurentsivõime, vähenes tööpuudus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja elatustase tõusis. Parandas UK poliitilist positsiooni maailmas.
Kontrakultuur – eriline, eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Otsiti alternatiivi seni tunnustatud ametlikele seisukohtadele kirjanduses, meditsiinis, hariduses jms. (Mitmed akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad)
Solidaarsus - Poola ametiühingukoondis. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema.
Lech Walesa - Solidaarsuse juht, Poola ametiühingutegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja.
Sametrevolutsioon - Tšehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon.
Võidurelvastumine -1950-80.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu Maakeral.
Tähtede sõda - hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks.
Juri Andropov - NSV Liidu poliitik ja KGB pikaaegne juht. 1982. a pärast Brežnevi surma valiti uueks NLKP peasekretäriks. Püüdis stagneeruvat NSV Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud.
Konstantin Tšernenko - NSV Liidu juht 1984–1985. Ta oli võimule saades juba vana ja haige ega suutnud riigi tugevdamise heaks midagi ära teha.
Rahvasaadikute Kongress - uus esindusorgan.1988. a juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse ehk Rahvasaadikute Kongressi.
Václav Havel - tšehhi kirjanik ja poliitik. Tšehhoslovakkia president aastail ja Tšehhi Vabariigi president.
Saksamaa taasühinemise - all mõistetakse protsessi aastatel 1989-1990, mis viis SDV ühendamiseni SLV-ga 3.10.1990. Sellega lõpetati üle neljakümne aasta kestnud Saksamaa lõhestatus. Saksamaa ühtsus muutus võimalikuks pärast Berliini müüri langemist 1989. a. Samuti oli vajalik nelja endise okupatsioonivõimu (1945-1949) nõusolek. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk die Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga SDV liitmisest SLV-ga
OMON - impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus.
Referendum - ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud.
RESK - Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev
SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste NSV Liidu liiduvabariikide vahel.

Ajalugu: Külm sõda

1. Külma sõja tekkimise põhjused

- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad)

2. Külma sõja kriiside põhjused, aeg, osalejad ja tulemused (NB tabelis peaks mäletamist mööda olema kuskil lõpu poole aastaarvu viga, aga enam ei mäleta ja ei viitsi üles ka otsida:P)

SÜNDMUS	AEG	OSALEJAD	PÕHJUSED	TULEMUSED
Berliini kriis	1953	NSVL, Ida-Saksamaa	Ida-S tahtis NSVL võimu alt vabaks saada	Suruti maha, '61 Berliini müür, 1000 hukkunut
Korea sõda	1950-1953	P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL	Kommunistlik P-K tungis L-Ksse; kommun. leviku takistamine	Korea jagati kaheks riigiks, siiani nii
Suessi kriis	1956	Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael	Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine	UK ja Pr mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes
Ungari ülestõus	1956	Ungari, NSVL	Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu	Kokkulepe NSVL vägede väljumiseks Budapestist, komm. vastu võitlemise tugevnemine
Kariibi kriis	1956-1962	USA, Kuuba, NSVL	Castro diktatuur, NSVL ja Kuuba head suhted	Raketibaasid likvideeriti, Castro režiim jäi püsima
Vietnami sõda	1964-1976	USA, P ja L-Vietnam, Hiina	P-V ja L-V tülis, USA L-V poolele	USA lahkus 73, Vietnam ühendati komm korra alla
Praha kevad	1968	Tšehhoslovakkia, NSVL	Dubček tahtis inimnäolist sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda	Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Brežnevi doktriin
Afganistani sõda	1979-1989	Afganistan, NSVL, Pakistan	Valitseva partei vastu alustati vastupanu	NSVL sunnitud lahkuma

3. Külma sõja olemus

- kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas

4. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas

• 
  
  Üliriigiks sai USA, UK ja Pr mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast
  
  
  
• 
  
  Itaalia, UK ja Pr jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Pr ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes
  
  
  
• 
  
  Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis
  
  
  

5. Détente ehk pingelõdvendus

- 1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima. I alustasid suhete parandamist Euroopa riigid (Pr, idalepingud SLV'ga). Samuti soojenesid USA ja NSVL suhted- võidurelvastumist piiravad lepingud (SRP-1, SRP-2 läbirääkimised). Helsingi protsess- Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine (OSCE). Tagajärg: NSVL tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas ja üritas jõudude vahekorda maailmas enda kasuks pöörata, kuid Helsingi lõppakt lammutas NSV L seespoolt. Tihedam koostöö lääneriikide ja idabloki vahel õõnestas idablokki ootamatul moel- mõttetult võetud laenud muutsid Kesk- ja Ida-Euroopa Läänest sõltuvaks.

6. Võrdle demokraatia arengut USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja SLV näitel

Riik	Majandus	Sisepoliitika	Välispoliitika
USA	Taastati kiiresti, kiire areng, üliriik	Armee demobiliseeriti kähku, komm. leviku piiramine. Makartism- nõiajaht (50-54), Trumani doktriin	Liidud teiste riikidega- komm. leviku piiramine, Marshalli plaan, pingelõdvendus.
Pr	Vasakpoolne majpol, 60a maj väga edukas, tuumaprogrammi jätk	'44 AV- pahempoolne meeleolu; '46 parlamentaarne vabariik (12a- 22 valitsust); '47 tsentristid; 58 presidentaalne vabariik	Imp lagunemine, '46-54 sõda Indo-Hiinas, 54 Alžeerias vabadusvõitlus Pr vastu; 60 asumaad Aafrikas iseseisvad
UK	60ndail veel suur ülemereturg (hoidis arengut vaos), kasvu pärssisid ka sotsprog ja kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine	40 lõpp asumaad iseseisvad- Briti Rahvaste Ühendus. Säilis kahepartei- süsteem. 45 Leiboristid- vasakpoolsed reformid, riigistamine, sotssüsteemi laiendus. 51 Konservatistid parempoolne poliitika. Q EII	Briti Rahvaste Ühendus- endised asumaad. UK rahvusvahelise tähtsuse langus. Impeeriumi lagunemine
SLV	49 olukord raske, raha kaotanud väärtuse, must turg õitses. Sotsturumaj- hinnad vabad, ettevõtete vaba konkurents. 48 rahareform Saksa mark. Maj kiire areng- ime	Kantsler K. Adenauer- kristlik dem valitsus- radikaalne majreform (sots turumajandus- Erhard). Sakslased ei murdunud häbikoorma all. 60 lõi Saksamaa uue sõjaväe	NATO liikmeks, SDV'd ei tunnustanud ükski riik väljaspool idablokki SLV tugevuse ja autoriteedi tõttu.

7. USA presidendid ja nende poliitika olemus

1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise

1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht

1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases.

1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64

1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.

1974 – Gerald Ford, ilmetu president

1977 – Jimmy Carter, ebakindel president

1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi.

8. Võrdle 1945-1970 USA ja NSVL juhtide tegevust

9. Sotsialistliku maailmasüsteemi arengu põhitendentsid

1 Moodustati Moskva näpunäidete järgi AV, kus jõuministeeriumid olid kommunistide käes

2 AV tegi mõned populaarsed reformid (maareform, saksa ettevõtete riigistamine)

3 Korraldati valimised- pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommudel juhtpositsioon

4 Sotsdemokraadid ühinesid kommunistidega ühtseks parteiks, teistest alles vaid ühendparteile tingimusteta alluvad

5 Saavutanud võimutäiuse riigistasid kommunistid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse ning likvideerisid võimaliku opositsiooni partei enda ridades

10. NSVL arenguetapid ja nende iseloomulikud jooned

Arenguetapp	Võimu struktuur	Majandus	Rahvusvah suhted	Ühiskond
Stalinism	Isikukultus, kogu võim Stalinil + lähikondlaste ring, Ladvikus parteikeskkomitee poliitbüroo- võimuvõitlus, võim seemiselt ebakindel	Ressursid tööstuses (eriti sõja). Paberil hea, tegelikult maj kurnatud ja madal elatustase. Vastu läänestumisele	Kesk- ja Ida-Euroopas satelliit- riigid. Maailmaval-lutuskavad. Raudne eesriie isoleeris muust maailmast	Kontroll algul nõrk -> pidev hirm, repressioonid, nälg, terror, GULAG, küüditamised.
Sulaaeg	Liberaliseeriti tsentralistlikku juhtimist, rohkem õigusi liiduvabariikidel	Kosmonautika, seitseaastak 5a asemel (59-65), maj paranemine	Sammud détenteks, suhete normaliseer. Jugoslaaviaga, K- ja I-Es paremad juhid	Vabastati vange, piirati julgeolekuorg võimu. Optimism
Stagnatsioon	Tegelik võim NLKP Keskkomitee I sekretäril (Brežnev), liiduvabariikide õiguste kärpimine	Maj stagneerumine, konkurents USAga, arengu peatumine	Berliini müür '61, Brežnevi doktriin- kohus kaitsta sotsialismi	Improvisatsioonide lõpp, kuid ideed inimõigustest olid juba NSVLs kohal

11. Koloniaalsõltuvusest vabanenud riikide arengutendentsid

1945-90 loodi 98 uut riiki Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Saab alguses Aasias, kus Jaapanis okupeerimise vastu peetud vabadusliikumine kasvas üle lääne kolonialismi vastaseks. „Kolmas maailm“ tähistab neid majanduslikult vaeseid ja sisepoliitiliselt raskustes riike. Külma sõja ajal üritavad I ja II maailm neid ära kasutada. Mitteühinemisliikumine- riigid, kes teatasid, et ei osale I ja II maailma konfliktides ja ajasid iseseisvat poliitikat.

Tribalism (Aafrika) läänemaailma põhimõtted ei sobi  RELVAKONFLIKTID

   - muutuvad riigipiirid

hõimusuhete eelisarvestamine VAESUS  - sama rahvas jagunes mitme riigi vahel

 Maj. Struktuuriline ühekülgsus (L-Am)

KORRUPTSIOON  (USA vastasus)

(ametikohtade määramisel) SÕJAVÄELISED RIIGIPÖÖRDED

12. Mõisted

Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna

Polariseerumine – maailmas muutus jõudude vahekord, valitsevaks demokraatlik Lääs ja raudse eesriidega kaetud kommunistlik NSVL

Trumani doktriin – '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest.

„raudne eesriie“ – idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tšehhoslovakkia piire jooksev piir

NATO – aprill '49, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja

VLO - '55 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma K- ja I-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL

VMN – jaanuar '49, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. NSVL endast sõltuvate riikidega vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tiheneval koostööle

EL – '52 Euroopa Söe- ja Teraseühendus- Pr, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland. Majanduslikku koostööd edendav ühendus. Praegu Euroopa Liit.

Hiina kodusõda – '46-'49, Kirde ja P-H alustasid ülejäänud ala valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu, algul teine juhtis, alates '47 kommunistid (agraarreform), '48 vallutasid suurema osa Hiinast. 1.10.1949 – Hiina Rahvavabariik

Hallsteini doktriin –

Adenauer, Konrad – SLV kantsler, aktiivne antifašist, tema juhtimisel sai SLVst NATO liige, samuti keeldus tunnustamast SDVd. Traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja. Läks erru '66

Brandt –

Berliini müür – 13.08.1961 Hruštšovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst üleöö, hiljem tugevdati, lisati lai tõkkeriba, millele tunginud inimene hoiatuseta maha lasti

CSCE –

SLV – Saksamaa Liitvabariik. '49 põhiseadus- UK, USA, PR tsoon, kantsler Adenauer. Saksa majandusime. Tänu SLV autoriteedile ei tunnustatud SDV'd väljaspool idablokki riigina.

SDV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik. '49 NSVL poolt välja kuulutatud, NSVL satelliitriik. SDV ja SLV vahel Berliini müür (1961)

Sotsialismileer – moodustavad kokku sotsialismimaad, v.a. Jugoslaavia

Sotsialismimaad – alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest)

sotsialistlik sõprusühendus – sotsriikide ühendus peale NSVL konflikti Hiina Rahvavabariigiga. Siia ei kuulu Albaania, Jugoslaavia ja Hiina Rahvavabariik.

sotsialistliku orientatsiooniga riigid - riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele. Sageli egoistlikud plaanid, ei ole midagi püsivat. Kongo DV, Etioopia, Afganistan.

Idablokk – VLO liikmed, NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia

stagnatsioon – seis arengus, majandus ja ühiskond tammuvad ühe koha peal. Brežnevi ajal

sula – Hruštšovi ajal, kui hakkasid liikuma liberaalsemad ideed ning terrorit vähendati

stalinism – isikukultus, Stalini ideede järgimine, maailmavallutuskavad, repressioonid, terror

kolmas maailm – majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskuste riigid, keda üritasid I ja II maailm külma sõja ajal ära kasutada. Praegu kõik, kes ei kuulu I maailma.

koloonia – asumaa, maa-ala väljaspool emamaa territooriumi, mis on sõltuv emamaast ja mis on emamaale nii tooraineladu kui ka turg

tribalism – Aafrika asumaades iseseisvumise järel demokraatia asemel kinnistunud olukord, kus eelisarvestati hõimusuhteid

Mao Zedong – Suur Tüürimees, Hiina Rahvavabariigi diktaator, kes viis ellu mõttetuid sotseksperimente. Isikukultus

suur hüpe – 58-59 HRVs; eesmärk: 5a plaan 1a, 25a plaan 5a, supervõimuni jõudmine; tunnused: arutu majandamine- 7mln kasutut sulatusahju, lindude hävitamine-kahjurid-kahjum; tagajärg: nälg, Tiibeti rahvaülestõus ja selle verine mahasurumine

kultuurirevolutsioon – 66, eesmärk: Mao Zedongi isiksuse esiletõstmine, kunsti ja kultuuri uutmine, tunnused: ohjeldamatu Zedongi isikukultus, kloostrite, koolide, raamatute, kunsti hävitamine, kirjanikud-kunstnikud-koonduslaagritesse; tagajärg: Mao Zedongi pealesurutud isikukultus

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1940

AASTA 1940

17.01.1940 - Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur: -43.5°C

01.02.1940 – K. Päts asutas 4. Diviisi

01.03.1940 – tegevust alustas Saksa Usaldusvalitsus; sureb A. H. Tammsaare

08.03.1940 – Maavolikogude valimised

(12.03.1940 – Soome ja NSVL vaheline Talvesõda lõpeb vaherahuga)

01.04.1940 – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta

03.05.1940 – tapeti Muuga mõisasüdame omanik H. von Neff

06.05.1940 – K. Päts asutas Informatsiooni Keskuse

15.05.1940 – NSVL surub Eestile peale baaside maa-ala laiendamise kokkuleppe

18.05.1940 – Tallinnas lahkus viimane laev baltisaksa ümberasujatega

15.06.1940 – Nõukogude väed tulistavad alla reisilennuk Kaleva teel Tallinnast Helsingisse , hukkusid kõik üheksa pardalviibinut

16.06.1940 – NSV Liidu ultimaatum Eestile nõuab uue valitsuse moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste riiki lubamist

17.06.1940 – Punaarmee okupeerib Eesti, 90 000 Punaarmeelast Eestisse, Narva diktaat

18.06.1940 - eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine, Kaitsejõudude ülemjuhataja J. Laidoner kuulutas välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud

19.06.1940 – A. Ždanovi visiit Tallinnasse

21.06.1940 – korraldati meeleavaldus, et näidata eestlaste „rõõmu“ (farss); sinilipp asendati punalipuga (polnud kommunistide plaan, vahetati tagasi), Patarei vanglast vabastati vange. Kommunistlik riigipööre, nn juunipööre, ametisse uus valitsus (peaminister J. Vares-Barbarus, asetäitja H. Kruus)

22.06.1940 – J. Laidoner vabastati ametist

27.06.1940 – keelustati Kaitseliit

05.07.1940 – Riigikogu saadeti laiali

14.-15.07.1940 – valimised Riigivolikokku, rahvuslike jõudude kandidaadid kõrvaldatakse valimistelt

18.07.1940 – J. Laidoner küüditati koos perega Nõukogude Liitu; Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusele Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid

20.07.1940 – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi

21.-23.07.1940 – punane Riigivolikogu vabastab ametist president K. Pätsi ja nimetab Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja palub selle vastuvõtmist NSV Liitu

30.07.1940 – K. Päts küüditatakse koos perekonnaga Nõukogude Liitu

06.08.1940 – Eesti, Läti ja Leedu liidetakse NSV Liiduga, annekteerimine

14.08.1940 - Moskvas võeti vastu NLKP KK Poliitbüroo ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt Läti, Leedu ja Eesti armee lastakse laiali, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, Baltimaade kodanike kutsumine Punaarmeesse lükatakse edasi ühe aasta võrra, lubatakse formeerida üks diviis vabatahtlikuse alusel iga riigi kohta

25.08.1940 – Riigivolikogu võttis vastu NSVL konstitutsiooni

31.08.1940 – algab Eesti sõjaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. laskurkorpuseks

24.09.1940 – A. Warma, H. Laretei ja A. Rei asutasid Stockholmis Eesti Vabariigi Välisdelegatsiooni.

25.11.1940 – paralleelselt kroonide-sentidega hakkavad Eestis kehtima rublad-kopikad

13.12.1940 – arreteeriti J. Tõnisson

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1938-1939

AASTA 1938

01.01.1938 – uus põhiseadus jõustub

03.01.1938 – Tartus valmis uus turuhoone

31.01.1938 - NLKP KK Poliitbüroo salajase otsusega kuulutati Nõukogude Liidu eestlased rahvavaenlasteks

jaanuar-veebruar 1938 – intsidentides Peipsi järvel hukkuvad kaks Nõukogude piirivalvurit

08.02.1938 – Peipsi järvel (NSV Liidus) tapetakse NSVL piirivalvurite poolt kaks Eesti piirivalvurit (A. Pungas ja V. Kaio)

13.02.1938 – majandusminister Karl Selter avab Tartu uue turuhoonee

15.02.1938 – kaks nõukogude ohvitseri põgenevad lennukiga Eestisse

24.-25.02.1938 – Riigivolikogu valimised- eriline valimisorgan Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati (1 igas valimisringkonnas), pääses ka 14 opositsioonilist saadikut (4 Tartust, kus opositsioon sai absoluutse võidu), valitsusmeelsed võidavad valimised

01.04.1938 – tegevust alustav Loodushoiu ja Turismi Instituut (P. Päts)

07.04.1938 – algavad Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused

21.04.1938 – Eesti presidendi ülesandeid hakkab täitma riigihoidja K. Päts

24.04.1938 – K. Päts valiti presidendiks, astus ametisse. Presidendi otsevalimistest loobuti, Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest luuakse valimiskogu. Endiselt püsis kaitseseisukord, tsentralisatsioon süvenes, valitsuse kontroll elualade üle samuti. Riigikogule usaldatakse vaid kolmandajärgulised seadused.

29.04.1938 – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetab Eesti õuekoeratõu Muriks ning karjakoeratõu Krantsiks

01.05.1938 – 14 senist alevit saavad linnaõigused (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani)

06.05.1938 – K. Päts kuulutab välja amnestiaseaduse

07.05.1938 – amnestiaseaduse alusel vabanevad kõik poliitvangid

25.05.1938 – sisekaitseülemaks sai siseminister Richard Veermaa

02.06.1938 – Kose-Lükatil avati K. Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool

12.06.1938 – Paju lahingu mälestussamba ehituse algus

23.-25.06.1938 – XI üldlaulupidu

01.08.1938 – avati Harku Tööpõlgurite Töölaager (kinnipidamisasutus sunduslikult tööle õpetamiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks)

19.09.1938 – NSVL süüdistab Eesti Vabariiki vaenulike allveelaevad abistamises (Orzeli juhtum)

26.09.1938 – Vabariigi Valitsuse juurde luuakse presidendi käskkirjaga nõuniku ametikoht (eelnõukavad)

08.10.1938 – K. Päts allkirjastab valdade reformi otsuse (vt 01.04.1939)

12.10.1938 – esimene õppelennuk PTO-4 võeti õhukaitse teenistusse

22.10.1938 – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia

1938. a – algab Anto Valteri ümbermaailmareis purjepaadiga (Eesti lipp I korda ümber maailma; -1940); autoritaarne režiim Eestis oli nõrgem kui mujal, peamine pane oli rahva ja valitsuse kaugenemine, majanduselu edenes jõudsalt (majandusrahvuslus- riigi jõuline sekkumine majandusellu), plaanimajandusele iseloomulikud elemendid (nõukogud, komiteed, instituudid majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks, perspektiivplaanid), erakordselt suur tähelepanu tööstusele, põllumajanduses haritava põllupinna, kariloomade arvu suurenemine, maa- ja tõuparanduse ja sordiaretuse laialdane rakendamine. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss oli positiivne (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähisnaabrid). Eksporditi võid, peekonit ja mune, imporditi raud, kivisütt ja naftat. Rahva heaolu paranes, sissetulek kasvas, elukallidus langes, kadus tööpuudus. Eesti, Läti ja Leedu deklareerisid end neutraalseteks (kahjuks ei saanud ükski välisriik nende puutumatus garanteerida)

AASTA 1939

01.04.1939 – jõustub valdade reformi otsus, kaotati kõik olemasolevad vallad ning moodustati 248 uut valda

07.06.1939 – Eesti ja Läti välisministrid allkirjastasid Berliinis Saksamaaga mittekallaletungilepingu

23.08.1939 – MRP sõlmimine, salaprotokollidega läheb NSVL mõjusfääri Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Saksamaa mõjusfääri Poola ja Leedu (hiljem Leedu NSVL'le)

25.08.1939 – avatakse Tallinna Loomaaed

september 1939 – Eesti säilitab range neutraliteedi, vältis isegi mobilisatsiooni

01.09.1939 – Saksa väed tungivad Poolasse, algab II MS

03.09.1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuid NSV Liidule mitte; K. Päts avab Vanemuise uue teatrisaali Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames

08.09.1939 – kaitseseisukorda pikendatakse ühe aasta võrra

17.09.1939 – Punaarmee ründab Poolat, Wehrmachti & Punaarmee ühine paraad, Poola jagamine

24.09.1939 – välisminister Karl Selterilt nõutakse vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist Moskvas

25.09.1939 – NSVL alustab luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse abil kindlaks teha, kas toimub mobilisatsioon

28.09.1939 – sõlmitakse Baaside leping Eesti ja NSVL vahel (vastastikuse abistamise pakt)

oktoobri algus 1939 – sõjaväelaste läbirääkimised

04.10.1939 – peaminister Kaarel Einpalu asutub tagasi

06.10.1939 – Hitleri kõnes kutsutakse (balti)sakslasi päris kodumaale tagasi

12.10.1939 – Kolm vene miinilaevad ja Balti sõjalaevastiku põhijõud; uueks peaministriks saab Jüri Uluots

18.10.1939 – Punaarmee maavägede sissemarss Eestisse (25 000+); lahkuvad esimesed baltisakslased

30.11.1939 – Soome ja NSV Liidu vahel algab Talvesõda. Soome linnu pommitavad ka Eesti pinnalt startinud lennukid

5.12.1939 – J. Laidoneri ametlikul visiidil Moskvasse rõhutatakse, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse

1939. a – Eesti meeskond osaleb Luzernis laskespordi MM'l ja võidab uuesti Argentiina karika uue maailmarekordiga; raadiovastuvõtjaid on ~10 000 (s.o 1 iga 10 inimese kohta)

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1935-1937

AASTA 1935

17.01.1935 - Riigivanem K. Päts teatas kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu

23.02.1935 – Tallinnas avati Meremuuseum

05.03.1935 – keelustati kõikide erakondade tegevus – nende asemel valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud – Isamaaliit ja kutsekojad (pidid olema üldkultuurilised ja apoliitilised, tegelikkuses tsentraliseeritud ainupartei); jõulised sammud opositsoiooni lämmatamiseks, siseminister sai õiguse saata poliitvastased sundpagendusse

07.03.1935 – Tuuakse ellu Isamaaliit, mis on autoritaarset režiimi toetav organisatsioon

22.05.1935 – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks

02.07.1935 – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri

14.-15.07.1935 – toimusid Majaomanikkude Koja valimised

26.07.1935 - J. Tõnissoni opositsoonilisele tegevuse tõttu võttis valitsus Postimehe sekvesteri alla ja tõrjus J. Tõnissoni toimetuse tööst eemale

11.09.1935 - riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra

27.09.1935 - Eesti laskurid võitsid Roomas mitu maailmameistritiitlit ning püstitasid mitu maailmarekordit

7.12.1935 – vapsid valmistasid ette relvastatud riigipööret, kuid vahetult enne seda arreteeriti osalised, ka vabadussõjalaste juhid.133 vapsi said kokku 1163 aastat vangistust ning kaotasid populaarsuse

23.12.1935 – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek

31.12.1935 - aastavahetuse kõnes tegi Riigivanem K. Päts teatavaks kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus

1935 . a – opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu (libeeraalne intelligents) – nn Tartu vaim; Inglise-Saksa mereväeleping – UK on valmis andma Balti piirkonna Hitler ja Stalini hammaste vahele; Venemaa aktiviseerub; majandusnõukogude reorganiseerumine

AASTA 1936

08.01.1936 – K. Päts allkirjastab rahvahääletuse korraldamise otsuse

16.02.1936 – Rotterdamis arreteeritakse A. Sirk

23.-25.02.1936 – rahvahääletus, milles enamik kiitis heaks Pätsi ettepaneku moodustada Rahvuskogu, mille eesmärk on parandada kehtivat põhiseadust

20.03.1936 – lasti käibele K. Pätsi näopildiga postmargid

01.04.1936 – Otepää alev saab linnaks

20.04.1936 - algasid Meierite Koja nõukogu valimised

15.06.1936 - plahvatus Männiku laskemoona ladudes

07.07.1936 – Suurbritannias lasti vette Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit

1.-16.08.1936 – toimuvad XI olümpiamängud Berliinis, Kristjan Palusalu saab kulla kreeka-rooma maadluses ning vabamaadluses (raskekaal)

09.09.1936 - riigivanema otsusega pikendatati kaitseseisukorda ühe aasta võrra

15.09.1936 - avati Tallinna Tehnikainstituut (rektoriks professor P. Kogerman)

20.09.1936 – avatakse ametlikult Tallinna lennujaam

07.10.1936 – Riigivanem asutab Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi

08.10.1936 – Avati Õpetajate Koda

30.10.1936 – Endiste riigivanemate (J. Tõnisson, A. Piip, J. Teemant, J. Kukk) märgukiri K. Pätsile, nõutakse tagasipöördumist demokraatia juurde ja Rahvuskogu valimiste ärajätmist

12.-14.12.1936 – Valimised Rahvuskogu esimesse kotta; opositsioon boikoteerib valimisi

29.12.1936 – Pannakse alus filmi- ja fotoarhiivile

1936. a – kodukaunistamise üritus

AASTA 1937

02.02.1937 – Tallinnas avatakse kohvik „Kultas“

03.02.1937 - põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209 999 tk)

16.02.1937 - avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda

18.02.1937 – Rahvuskogu kokkukutsumine (ebademokraatlikult moodustatud, et legaliseerida ebaseaduslikult haaratud võim)

23.02.1937 - Riigivanem K. Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu

01.04.1937 - kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks; hakkas kehtima Steriliseerimise seadus

16.04.1937 – ilmusid müügile I ETK vabrikutes valmistatud jalgrattad

20.04.1937 – Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50 (Eesti seniajani suurima vigastatud ja hukkund laste arvuga õnnetus)

30.04.1937 – lõpeb Eesti Entsüklopeedia trükkimine

09.07.1937 – allveelaev Lembit jõuab Eestisse

17.07.1937 – valmis 197-meetrine Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.

28.07.1937 – K. Pätsi isiklike suunitluste aluses võetakse vastu uus põhiseadus – autoritaarne valitsemisviis; riigipeaks saab president (laialdaste õigustega, võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendi seadustele veto, saata nad laiali, kinnitada ametisse valitsuse); valimisõiguslikud on alates 22. aastased; Riigikogu on kahekojaline- Riigivolikogu (80 rahva valitud liiget, alamkoda) ja Riiginõukogu (40 liiget, kes määrati ja osaliselt valiti, ülemkoda), õigused on tugevalt piiratud; Vabariigi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks (eesotsas peaminister), määrava tähtsusega on presidendi usaldus valitsuse ees; uus põhiseadus kärpis ka rahva õigusi (võeti rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati rahvushääletusi ja valimisi) (vt 03.09.1937)

14.08.1937 - Riigivanem K. Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi

17.08.1937 - Riigivanem K. Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse; jagati välja 149 EV Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid

29.08.1937 – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison

30.08-02.09.1937 – Riigivanem K. Pätsi visiit Soome

3.09.1937 – uus põhiseadus avaldatakse Riigiteatajas, algab 120-päevane üleminekuaeg (vt 01.01.1938)

11.09.1937 – A. Tupits määratakse põllutööministriks, astub ametisse

12.09.1937 – kaitseseisukorda pikendati aasta võrra

01.10.1937 - algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks

09.10.1937 – avati Tartu Kutseesinduste Kodu

10.10.1937 – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel

22.10.1937 – asutati Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit.

23.10.1937 – asetati nurgakivi Kodumajanduse Instituudile; Jõhvi lähedal jõuti puurimistel rauamaagi lademeteni

31.10.1937 – pandi nurgakivi uuele Vanemuise hoonele

29.12.1937 – Riigihoidja dekreet lõpetas Riigikogu volitused – asjaajamine, varad ja kohustused lähevad üle Riigikantseleile

1937. a – vähendati gümnaasiumite, suurendati kutsekoolide arvu, lisati soodustused, kutsehariduse populariseerimine; Eesti meeskond osaleb Helsingis laskespordi MM'l ja võidab Argentiina karika uue maailmarekordiga