Apoptoos- kontrollitud rakusurm, vajalik arengu käigus erinevate struktuuride moodustumisel ja kahjustatud rakkude likvideerimisel. Täiskasvanul on 10^14 rakku, igas sekundis ~100 000 rakku juurde, sama palju sureb. Vähkkasvaja tekib, kui apoptoosiga on midagi lahti: kiirgusest v kemikaalidest kahjustatud rakud jäävad alles, rakutsükkel ei allu organismi kontrollile. Genoomi vahimees on valk p53, mida hakatakse tootma DNA kahjustumisel, kui võimalik, siis parandatakse, muidu rakutöö seiskub ja rakk sureb.
Sugurakkude areng
spermatogenees - seemnerakkude e spermatosoidide areng mehel, mood munandite väänilistes seemnetorukestes, spermatosoidide eellasrakkudes on spermatogeenid, need paljunevad kogu suguküpsuse perioodil (4-10^9 spermi iga kuu), igast spermatogeenist moodustub neli spermi, pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp, võib kulgeda kõrge vanuseni
ovogenees - munarakkude e ovotsüütide areng naisel, mood vaheldumisi kummaski munasarjas, munraku eellased on ovogoonid (400000- 200000 + 200000), ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, esimesel eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagun profaasis, meioos jätkub suguküpsuse saabudes, moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüte(hukkuvad), tsükililine küpsemine (21-28 päeva tagant), areng vanusest sõlutv 45-55 eluaastal saabub menopaus, ovulatsioon lakkab.
Viljastumine
Kestab 24 tundi, vanemate geenid aktiviseeruvad 1-2 päeva pärast, Loode (5 päeva pärast spermatosoidi ja munaraku ühinemist) (blastotsüst)-> Rakud spetsialiseeruvad kahte rühma -> ühest moodustuvad platsenta ja lootekest (7. päeval kinnitub emakaseinale), teisest areneb 14. päeval (loode)
Kunstlik viljastamine- munarakud võetakse välja, pannakse alusele, lisatakse spermatosoide. 15% ainult areneb looteks, 1/5 neist rasedustest katkevad
Ontogenees- organisimi arenemine viljastumisest surmani, 3 etappi: 1. viljastumine- munajuhas sugurakkude tuumade ühinemine, munarakk on viljastamisvõimeline, 24-36 tundi, spermid 48 tundi, 2. embrüogenees- loote areng, 3. postembrüogenees- lootejärgne areng; ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja foliikulist munajuhasse (14.-16. päeval menstruatsioonitsükli algusest), kollakeha- areneb foliikulist, eritab munaraku küpsemist takistavaid hormoone-> östrogeen & progesteroon (soodustavad emaka limaskesta paksenemist)
Embrüonaalne areng- 1)sügoot e viljastatud munarakk lõigustub (mitoos!)-> 1) moorula (kobarloode)-> välimisest kihist trofoblast(toidab loodet, kinnitub emaka limaskestale) & 2) blastotsüst (põisloode) -> gastrula (harikloode) a) ekoderm e väliskiht, b) imtoderm e sisetuum, c) mesoderm- nende vahel. 2. a) amnion e vesikest, sees vedelik, kaitseb, b) allantois e kusekott, c) koorion e kõlakest + emakasein = platsenta(emakook) (3)-> seos lootega veresoonte kaudu, 4. Rakkude eristumine (diferentseerumine)-> histogenees (kudede teke)-> organogenees (organite teke)
Inimese arenemine - 1)viljastamine-rakukobar-idulane-loode-sünd, 2) rakukobara tekkimine- I jagunemine- vilj munarakk, 3) rakukobara tekkimine- viljastatud munarakk jaguneb- rakukobar jõuab emakasse- rakukobara sisse tekib õõs, 4) idulase teke ja areng- rakukobar pesastub emaka limaskestale- idulase rakud paigutuvad ümber- tekivad organite ja kehaosade alged- mood veega täidetud põis- I arengukuu lõpus 0,5- 1cm pikk, 5) kasvab-areneb kiiresti- kuj kehaosad ja toimivad organid- II arengukuu lõpus u 3 cm pikk- sarnasus inimesega, 6) loote arenemine- 3. kuul toimub kiire organite areng- 4. kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu- kasvavad juuksed, kulmud, küüned- kuuleb hääli, reageerib mürale- kõik elundkonnad arenevad kiiresti (6kuuselt sündides võib ellu jääda, 30 cm, 400-800gr), 7) 7kuu naha alla koguneb rasvkude, 8 kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis, 9 kuu kiire kasv, organid valm. iseseisvaks eluks 8) sünd- loote areng kestab u 9 kuud- laps sünnib emakalihaste kokkutõmmete toimel(u 50 cm, 3-4kg)
Loomade areng otsene (linnud, imetajad, roomajad); moondega-> täismoondega - muna->vastne->nukk->valmik (liblikad, mardikad jne)
-> vaegmoondega- muna-> vastne-> valmik (tarakanid, lutikad, rohutirtsud)
Milline eelis täismoondega aregnul- ei toimu järglaste ja vanemate vahel todiu pärast võitlust
Lootejärgse arengu etapid
1) noorjärk e juveniilne - sünd, kasvamine, toitumisharjumuste omandamine, käimine/lendamine, kohanemine elukeskkonna ja erinevate situatsioonidega,tugi- & liik. elundkond tugevneb, areneb närvisüsteem, muutub sisenõreelundk töö, suguelundite väljaarenemine, sekund sootunnused, algab ovogenees/spermatogenees
2) sigimisvõimeline järk- järglaste andmise periood, hukkumisprotsendi tõttu on paljudel selgrootutel ja osal selgroolistel palju järglasi
3)vananemine- üldine bioloogiline seaduspärasus, ei saa muuta- kehtib kõigil eluslooduse tasemetel tingitud pärilikkusest keskk. tingimused- SURM (agoonia, kliiniline surm 5 min, biloogiline surm)- elustamine! (tea ja oska)
vererakud- mehel vahetuvad 4 aasta järel, naisel 3 aasta järel
Showing posts with label bioloogia. Show all posts
Showing posts with label bioloogia. Show all posts
October 28, 2009
August 29, 2008
Bioloogia: kordamine tööks
Bioloogia
Apoptoos- kontrollitud rakusurm, vajalik arengu käigus erinevate struktuuride moodustumisel ja kahjustatud rakkude likvideerimisel. Täiskasvanul on 10^14 rakku, igas sekundis ~100 000 rakku juurde, sama palju sureb. Vähkkasvaja tekib, kui apoptoosiga on midagi lahti: kiirgusest v kemikaalidest kahjustatud rakud jäävad alles, rakutsükkel ei allu organismi kontrollile. Genoomi vahimees on valk p53, mida hakatakse tootma DNA kahjustumisel, kui võimalik, siis parandatakse, muidu rakutöö seiskub ja rakk sureb.
sugurakkude areng
spermatogenees - seemnerakkude e spermatosoidide areng mehel, mood munandite väänilistes seemnetorukestes, spermatosoidide eellasrakkudes on spermatogeenid, need paljunevad kogu suguküpsuse perioodil (4-10^9 spermi iga kuu), igast spermatogeenist moodustub neli spermi, pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp, võib kulgeda kõrge vanuseni
ovogenees - munarakkude e ovotsüütide areng naisel, mood vaheldumisi kummaski munasarjas, munraku eellased on ovogoonid (400000- 200000 + 200000), ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, esimesel eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagun profaasis, meioos jätkub suguküpsuse saabudes, moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüte(hukkuvad), tsükililine küpsemine (21-28 päeva tagant), areng vanusest sõlutv 45-55 eluaastal saabub menopaus, ovulatsioon lakkab.
Viljastumine Kestab 24 tundi, vanemate geenid aktiviseeruvad 1-2 päeva pärast, Loode (5 päeva pärast spermatosoidi ja munaraku ühinemist) (blastotsüst)-> Rakud spetsialiseeruvad kahte rühma -> ühest moodustuvad platsenta ja lootekest (7. päeval kinnitub emakaseinale), teisest areneb 14. päeval (loode)
Kunstlik viljastumine- munarakud võetakse välja, pannakse alusele, lisatakse spermatosoide. 15% ainult areneb looteks, 1/5 neist rasedustest katkevad
Ontogenees- organisimi arenemine viljastumisest surmani, 3 etappi: 1. viljastumine- munajuhas sugurakkude tuumade ühinemine, munarakk on viljastamisvõimeline, 24-36 tundi, spermid 48 tundi, 2. embrüogenees- loote areng, 3. postembrüogenees- lootejärgne areng; ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja foliikulist munajuhasse (14.-16. päeval menstruatsioonitsükli algusest),
kollakeha- areneb foliikulist, eritab munaraku küpsemist takistavaid hormoone-> östrogeen & progesteroon (soodustavad emaka limaskesta paksenemist)
Embrüonaalne areng- 1)sügoot e viljastatud munarakk lõigustub (mitoos!)-> 1) moorula (kobarloode)-> välimisest kihist trofoblast(toidab loodet, kinnitub emaka limaskestale) & 2) blastotsüst (põisloode) -> gastrula (harikloode) a) ekoderm e väliskiht, b) imtoderm e sisetuum, c) mesoderm- nende vahel. 2. a) amnion e vesikest, sees vedelik, kaitseb, b) allantois e kusekott, c) koorion e kõlakest + emakasein = platsenta(emakook) (3)-> seos lootega veresoonte kaudu, 4. Rakkude eristumine (diferentseerumine)-> histogenees (kudede teke)-> organogenees (organite teke)
Inimese arenemine - 1)viljastamine-rakukobar-idulane-loode-sünd, 2) rakukobara tekkimine- I jagunemine- vilj munarakk, 3) rakukobara tekkimine- viljastatud munarakk jaguneb- rakukobar jõuab emakasse- rakukobara sisse tekib õõs, 4) idulase teke ja areng- rakukobar pesastub emaka limaskestale- idulase rakud paigutuvad ümber- tekivad organite ja kehaosade alged- mood veega täidetud põis- I arengukuu lõpus 0,5- 1cm pikk, 5) kasvab-areneb kiiresti- kuj kehaosad ja toimivad organid- II arengukuu lõpus u 3 cm pikk- sarnasus inimesega, 6) loote arenemine- 3. kuul toimub kiire organite areng- 4. kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu- kasvavad juuksed, kulmud, küüned- kuuleb hääli, reageerib mürale- kõik elundkonnad arenevad kiiresti (6kuuselt sündides võib ellu jääda, 30 cm, 400-800gr), 7) 7kuu naha alla koguneb rasvkude, 8 kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis, 9 kuu kiire kasv, organid valm. iseseisvaks eluks 8) sünd- loote areng kestab u 9 kuud- laps sünnib emakalihaste kokkutõmmete toimel(u 50 cm, 3-4kg)
Loomade areng
otsene (linnud, imetajad, roomajad)moondega-> täismoondega - muna->vastne->nukk->valmik (liblikad, mardikad jne)-> vaegmoondega- muna-> vastne-> valmik (tarakanid, lutikad, rohutirtsud)
Milline eelis täismoondega aregnul- ei toimu järglaste ja vanemate vahel todiu pärast võitlustLootejärgse arengu etapid1) noorjärk e juveniilne - sünd, kasvamine, toitumisharjumuste omandamine, käimine/lendamine, kohanemine elukeskkonna ja erinevate situatsioonidega,tugi- & liik. elundkond tugevneb, areneb närvisüsteem, muutub sisenõreelundk töö, suguelundite väljaarenemine, sekund sootunnused, algab ovogenees/spermatogenees 2) sigimisvõimeline järk- järglaste andmise periood, hukkumisprotsendi tõttu on paljudel selgrootutel ja osal selgroolistel palju järglasi 3)vananemine- üldine bioloogiline seaduspärasus, ei saa muuta- kehtib kõigil eluslooduse tasemetel tingitud pärilikkusest keskk. tingimused- SURM (agoonia, kliiniline surm 5 min, biloogiline surm)- elustamine! (tea ja oska)
vererakud- mehel vahetuvad 4 aasta järel, naisel 3 aasta järel
Apoptoos- kontrollitud rakusurm, vajalik arengu käigus erinevate struktuuride moodustumisel ja kahjustatud rakkude likvideerimisel. Täiskasvanul on 10^14 rakku, igas sekundis ~100 000 rakku juurde, sama palju sureb. Vähkkasvaja tekib, kui apoptoosiga on midagi lahti: kiirgusest v kemikaalidest kahjustatud rakud jäävad alles, rakutsükkel ei allu organismi kontrollile. Genoomi vahimees on valk p53, mida hakatakse tootma DNA kahjustumisel, kui võimalik, siis parandatakse, muidu rakutöö seiskub ja rakk sureb.
sugurakkude areng
spermatogenees - seemnerakkude e spermatosoidide areng mehel, mood munandite väänilistes seemnetorukestes, spermatosoidide eellasrakkudes on spermatogeenid, need paljunevad kogu suguküpsuse perioodil (4-10^9 spermi iga kuu), igast spermatogeenist moodustub neli spermi, pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp, võib kulgeda kõrge vanuseni
ovogenees - munarakkude e ovotsüütide areng naisel, mood vaheldumisi kummaski munasarjas, munraku eellased on ovogoonid (400000- 200000 + 200000), ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, esimesel eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagun profaasis, meioos jätkub suguküpsuse saabudes, moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüte(hukkuvad), tsükililine küpsemine (21-28 päeva tagant), areng vanusest sõlutv 45-55 eluaastal saabub menopaus, ovulatsioon lakkab.
Viljastumine Kestab 24 tundi, vanemate geenid aktiviseeruvad 1-2 päeva pärast, Loode (5 päeva pärast spermatosoidi ja munaraku ühinemist) (blastotsüst)-> Rakud spetsialiseeruvad kahte rühma -> ühest moodustuvad platsenta ja lootekest (7. päeval kinnitub emakaseinale), teisest areneb 14. päeval (loode)
Kunstlik viljastumine- munarakud võetakse välja, pannakse alusele, lisatakse spermatosoide. 15% ainult areneb looteks, 1/5 neist rasedustest katkevad
Ontogenees- organisimi arenemine viljastumisest surmani, 3 etappi: 1. viljastumine- munajuhas sugurakkude tuumade ühinemine, munarakk on viljastamisvõimeline, 24-36 tundi, spermid 48 tundi, 2. embrüogenees- loote areng, 3. postembrüogenees- lootejärgne areng; ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja foliikulist munajuhasse (14.-16. päeval menstruatsioonitsükli algusest),
kollakeha- areneb foliikulist, eritab munaraku küpsemist takistavaid hormoone-> östrogeen & progesteroon (soodustavad emaka limaskesta paksenemist)
Embrüonaalne areng- 1)sügoot e viljastatud munarakk lõigustub (mitoos!)-> 1) moorula (kobarloode)-> välimisest kihist trofoblast(toidab loodet, kinnitub emaka limaskestale) & 2) blastotsüst (põisloode) -> gastrula (harikloode) a) ekoderm e väliskiht, b) imtoderm e sisetuum, c) mesoderm- nende vahel. 2. a) amnion e vesikest, sees vedelik, kaitseb, b) allantois e kusekott, c) koorion e kõlakest + emakasein = platsenta(emakook) (3)-> seos lootega veresoonte kaudu, 4. Rakkude eristumine (diferentseerumine)-> histogenees (kudede teke)-> organogenees (organite teke)
Inimese arenemine - 1)viljastamine-rakukobar-idulane-loode-sünd, 2) rakukobara tekkimine- I jagunemine- vilj munarakk, 3) rakukobara tekkimine- viljastatud munarakk jaguneb- rakukobar jõuab emakasse- rakukobara sisse tekib õõs, 4) idulase teke ja areng- rakukobar pesastub emaka limaskestale- idulase rakud paigutuvad ümber- tekivad organite ja kehaosade alged- mood veega täidetud põis- I arengukuu lõpus 0,5- 1cm pikk, 5) kasvab-areneb kiiresti- kuj kehaosad ja toimivad organid- II arengukuu lõpus u 3 cm pikk- sarnasus inimesega, 6) loote arenemine- 3. kuul toimub kiire organite areng- 4. kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu- kasvavad juuksed, kulmud, küüned- kuuleb hääli, reageerib mürale- kõik elundkonnad arenevad kiiresti (6kuuselt sündides võib ellu jääda, 30 cm, 400-800gr), 7) 7kuu naha alla koguneb rasvkude, 8 kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis, 9 kuu kiire kasv, organid valm. iseseisvaks eluks 8) sünd- loote areng kestab u 9 kuud- laps sünnib emakalihaste kokkutõmmete toimel(u 50 cm, 3-4kg)
Loomade areng
otsene (linnud, imetajad, roomajad)moondega-> täismoondega - muna->vastne->nukk->valmik (liblikad, mardikad jne)-> vaegmoondega- muna-> vastne-> valmik (tarakanid, lutikad, rohutirtsud)
Milline eelis täismoondega aregnul- ei toimu järglaste ja vanemate vahel todiu pärast võitlustLootejärgse arengu etapid1) noorjärk e juveniilne - sünd, kasvamine, toitumisharjumuste omandamine, käimine/lendamine, kohanemine elukeskkonna ja erinevate situatsioonidega,tugi- & liik. elundkond tugevneb, areneb närvisüsteem, muutub sisenõreelundk töö, suguelundite väljaarenemine, sekund sootunnused, algab ovogenees/spermatogenees 2) sigimisvõimeline järk- järglaste andmise periood, hukkumisprotsendi tõttu on paljudel selgrootutel ja osal selgroolistel palju järglasi 3)vananemine- üldine bioloogiline seaduspärasus, ei saa muuta- kehtib kõigil eluslooduse tasemetel tingitud pärilikkusest keskk. tingimused- SURM (agoonia, kliiniline surm 5 min, biloogiline surm)- elustamine! (tea ja oska)
vererakud- mehel vahetuvad 4 aasta järel, naisel 3 aasta järel
Bioloogia: Autismist
Lühikokkuvõte pikemast uurimustööst.
Autismist
Ülevaade
Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. See ilmneb suhtlemises, käitumises ja kõnes ning saadab inimest kogu elu. Selle ilmingud ja avaldumisintensiivsus võivad elu jooksul muutuda. Oma vaimse arengu tasemelt võivad autistid olla sügavast vaimupuudest kuni erilise andekuseni. Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast. Autism on valdavalt kaasa sündinud neuroloogilise tagapõhjaga sündroom, mis avaldub kompleksse puudena ning mida lõplikult välja ravida pole võimalik. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.
Autismi esineb umbes 4-5 juhtu 10 000 sünni kohta. Viimastel aastatel on täheldatud USAs ja Saksamaal esinemissageduse järsku tõusu, kuni 20 juhtu 10 000 sünni kohta. Meeste hulgas on autiste 3–4 korda rohkem kui naiste seas.
Antiikajal ja keskajal peeti autistlikke lapsi haldjate või kuradi poolt vahetatud lasteks.
Tekkepõhjused
Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. Ka võib oma osa olla isa vanusel. Briti teadlaste uurimuse kohaselt sünnib üle 40 aasta vanustel isadel autistlikke lapsi kuus korda sagedamini kui noorematel meestel. Veel levinumaid seletusi: perekondlik autism (geneetilised põhjused), ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), valed ravimid(?), vaktsiinid, varajane toksikoos, puudulik või ebaõige toitumine(?), neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos ja muud närvisüsteemi haigused. Ükski neist pole ainuomane kõigile autistidele.
Sümptomid
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased žestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse.
Esimesi märkimisväärsemaid sümptomeid on nii sõnalise kui ka mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusse sekkuda. 20–25 % - on kõnetud, ei räägi ega hakka kunagi rääkima. Kel areneb kõne, tekib see palju hiljem ning esineb ehholaalia (kajakõne). Mõned imiteerivad loomade või mehhaaniliste objektide müra. Väga iseloomulik on autisti puhul “mina” asemel “sina” kasutamine. Mängides teiste lastega ei mõista autismiga laps mängureegleid nii nagu teised, ta ei mõista teiste tundeid (ei saa aru näiteks, kui teisel on valus). Omaette tegutsevat last jälgides võib tähele panna stereotüüpseid ehk ühetaolisi liigutusi, näiteks käega patsutamine, peanoogutused vms. Ka ei talu autist muutusi, rutiini muutumisel võib teda tabada raevuhoog. Autist võib olla mingil kitsal alal (väga) andekas (N: muusika, arvutamine jne.).
Diagnoosimine
Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi, oluline on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Psühholoogilised testid võivad anda vihjeid autismi kohta. Siiski, kui diagnoosis tekib kahtlus, võidakse teha mõningaid uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm. häireid. Näiteks võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajad. Ajus toimuvate haiguslike protsesside väljalülitamiseks võidakse teha kompuutertomograafiline või magnetresonantsuuring, mis mõlemad näitavad, pisut küll üksteisest erinevalt, aju struktuure ehk ehitust. Arstid saavad lastel autismi diagnoosida alles 2 aasta vanuselt. Kuid uus avastus, kõrgenenud valgukonsentratsioon veres, annab võimaluse kohe pärast sündi kindlaks teha hilisem haigestumine. Eestis on diagnoositud autismi vaid 20 aastat.
Ravivõimalused
Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele.
Prognoos edasiseks eluks
Prognooos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enemasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seos skisofreenia ja autismi vahel. Teadaolevalt on aga väga vähestel autistidel hilisemas elus tekkinud skisofreenia. 70% autistidest on hilisemas elus raske puudega. 50% õpivad vajalikul määral ennast kõne abil väljendama. 20%-l võivad täiskasvanueas tekkida krambid. 15% saavad oma eluga iseseisvalt hakkama.
Ennetamine
Autismi ei ole võimalik ennetada.
Allikad:
dots. Jüri Liivamägi
http://www.autismeesti.ee
http://www.etv24.ee
http://www.kliinik.ee
Autismist
Ülevaade
Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. See ilmneb suhtlemises, käitumises ja kõnes ning saadab inimest kogu elu. Selle ilmingud ja avaldumisintensiivsus võivad elu jooksul muutuda. Oma vaimse arengu tasemelt võivad autistid olla sügavast vaimupuudest kuni erilise andekuseni. Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast. Autism on valdavalt kaasa sündinud neuroloogilise tagapõhjaga sündroom, mis avaldub kompleksse puudena ning mida lõplikult välja ravida pole võimalik. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.
Autismi esineb umbes 4-5 juhtu 10 000 sünni kohta. Viimastel aastatel on täheldatud USAs ja Saksamaal esinemissageduse järsku tõusu, kuni 20 juhtu 10 000 sünni kohta. Meeste hulgas on autiste 3–4 korda rohkem kui naiste seas.
Antiikajal ja keskajal peeti autistlikke lapsi haldjate või kuradi poolt vahetatud lasteks.
Tekkepõhjused
Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. Ka võib oma osa olla isa vanusel. Briti teadlaste uurimuse kohaselt sünnib üle 40 aasta vanustel isadel autistlikke lapsi kuus korda sagedamini kui noorematel meestel. Veel levinumaid seletusi: perekondlik autism (geneetilised põhjused), ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), valed ravimid(?), vaktsiinid, varajane toksikoos, puudulik või ebaõige toitumine(?), neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos ja muud närvisüsteemi haigused. Ükski neist pole ainuomane kõigile autistidele.
Sümptomid
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased žestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse.
Esimesi märkimisväärsemaid sümptomeid on nii sõnalise kui ka mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusse sekkuda. 20–25 % - on kõnetud, ei räägi ega hakka kunagi rääkima. Kel areneb kõne, tekib see palju hiljem ning esineb ehholaalia (kajakõne). Mõned imiteerivad loomade või mehhaaniliste objektide müra. Väga iseloomulik on autisti puhul “mina” asemel “sina” kasutamine. Mängides teiste lastega ei mõista autismiga laps mängureegleid nii nagu teised, ta ei mõista teiste tundeid (ei saa aru näiteks, kui teisel on valus). Omaette tegutsevat last jälgides võib tähele panna stereotüüpseid ehk ühetaolisi liigutusi, näiteks käega patsutamine, peanoogutused vms. Ka ei talu autist muutusi, rutiini muutumisel võib teda tabada raevuhoog. Autist võib olla mingil kitsal alal (väga) andekas (N: muusika, arvutamine jne.).
Diagnoosimine
Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi, oluline on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Psühholoogilised testid võivad anda vihjeid autismi kohta. Siiski, kui diagnoosis tekib kahtlus, võidakse teha mõningaid uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm. häireid. Näiteks võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajad. Ajus toimuvate haiguslike protsesside väljalülitamiseks võidakse teha kompuutertomograafiline või magnetresonantsuuring, mis mõlemad näitavad, pisut küll üksteisest erinevalt, aju struktuure ehk ehitust. Arstid saavad lastel autismi diagnoosida alles 2 aasta vanuselt. Kuid uus avastus, kõrgenenud valgukonsentratsioon veres, annab võimaluse kohe pärast sündi kindlaks teha hilisem haigestumine. Eestis on diagnoositud autismi vaid 20 aastat.
Ravivõimalused
Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele.
Prognoos edasiseks eluks
Prognooos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enemasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seos skisofreenia ja autismi vahel. Teadaolevalt on aga väga vähestel autistidel hilisemas elus tekkinud skisofreenia. 70% autistidest on hilisemas elus raske puudega. 50% õpivad vajalikul määral ennast kõne abil väljendama. 20%-l võivad täiskasvanueas tekkida krambid. 15% saavad oma eluga iseseisvalt hakkama.
Ennetamine
Autismi ei ole võimalik ennetada.
Allikad:
dots. Jüri Liivamägi
http://www.autismeesti.ee
http://www.etv24.ee
http://www.kliinik.ee
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
