Maailmakirjandus
Antiikkirjandus
Homeros - „Ilias“ - I – Andromake ja Hektor jätavad hüvasti, naine ei taha, et mees lahkuks, mees ei taha, et naine orjastataks. Poeg kardab isa raudrüüd. Isa tahab, et pojast kasvaks temast võimsamaks. II – Hektor loodab Zeusi abiga tappa Achilleuse ning lubab tolle asjad ära võtta, kuid keha ahhaidele anda, kui Achilleus seda lubab. Mees ei nõustu ning lubab Pallas Athena abil Hektori oma piigiga tappa. Hektor hüppab eest ära, olles kindel, et suudab Ilioni (Trooja) suurima nuhtluse tappa. Hektor viskab Achilleust piigiga, kuid see põrkab eemale, Deiphobos (Hektori vend) ei vastanud appikutsele ning Hektor teadis, et tema saatus on määratud, kuid siiski ei andnud võitluseta alla. Achilleus leidis ta rangluu juures katmata koha ja surus talle mõõga kaela. Hektor ütles talle, et näeb nüüd, et Achilleusel on rauast süda, samuti hoiatab teda Parise ja Apolloni teelt hoidma Skaia juures (Trooja läänepoolne värav). Achilleus vastas ükskõikselt, et sure, küll ta oma saatuse vastu võtab. [Kui võitlema ei lähe, sis häbi, võitlus ebavõrdne]
Homeros - „Odüsseia“ - I Pääsemine Polyphemose (kükloobi) koopast – Õhtul ajas kükloop lambad ja kitsed tagasi koopasse, sulges koopasuu rahnuga. Hoolitses loomade eest, seejärel sõi kaks meest õhtusöögiks. Odysseus pakkus talle tõmmut veini, et kükloop saaks aru, mida neil laevas on. Lootis, et kükloop härdub ja saadab ta koju. Kükloop jõi veini, kiitis küll oma viljakaid maid, kuid leidis, et pakutu on ambroosia, puhas nektar. Odysseus tõi kükloobi soovil kolm korda veini juurde ning kükloop jäi purju. Odysseus hakkas seletama, et tema isa, ema, sõbrad kutsusid teda Eikeegiks ja nõudis lubatud kinki. Kükloop lubas ta süüa kõige viimasena. Seejärel jäi ta magama, Odysseus küttis kuumaks oliivipuust palgi, kutsus kaaslased appi, need surusid matra kükloobile silma ja keerasid, silm läks keema. Kükloop kiskus matra silmast ja kutsus teised kükloobid appi, kuid need arvasid, et ta on haigeks jäänud, sest ta hüüdis, et Eikeegi ründab teda. Polyphemos tõstis roomates koopasuult kivi eest, lootuses põgenejad kinni püüda. Odysseus aga otsustas põgeneda, sidudes kokku kolm lammast, iga keskmise kõhu küljes rippus mees. Hommikul läksid lambad välja ning mehed said vabaks ja läksid laeva peale tagasi. Odysseus hüüdis laevast kükloobile, et Zeus on talle nüüd tasunud. Polyphemos viskas neid kiviga, tekitades suure laine, Odysseus tahtis teda veel kiusata, kuid kaaslased peatasid teda. Lahkudes hüüdis Odysseus siiski kükloobile, et tema silma võttis Odysseus Laertese poeg Ithaka saarelt. II Penelope paneb Odysseuse proovile – Odysseust vannitas lossis hoidjatar Eurykleia, Pallas Athena muutis ta pikemaks, priskemaks ja pähe tulid lokid. Ta istus tagasi oma troonile, naise vastu, öeldes naisele, et too on karmim kõigist nõdrajõulistest naistest, sest ükski teine ei jääks nii külmaks, kui mees peale kahtekümment aastat tagasi tuleks. Käskis memmel endale ase teha, sest naisel lausa rauast süda. Penelope aaga vastas, et voodi tuleb välja tuua puhkekambrist. Odysseus vihastas, sest tema voodit sai liigutada vaid jumal, kuna ta ise tegi oma magamistoa oliivipuu ümber, voodi sängisambaks lõikas sama pikalehelise oliivipuu ladva. Ehtis kuld-, hõbe- ja elevandiluu-kaunistustega, peale purpurikarva rihmad. Penelope läks südamest ja põlvist nõrgaks, sest oli arvanud, et jumalad ei lase neil koos olla ning vanaks kasvada. Mees tahtis nutta, aga hoidis naist edasi. Athena otsustas Ööd kinni pidada ning ei laskunud tulla Koidul, et öö oleks pikem.
Aischylos - „Pärslased“ - ainuke tragöödia, mis pole mütoloogiline. Kujutab Salamise lahingu (480 eKr) sõlmpunkti, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust ning inimlikku kaastunnet kaotajate vastu
Aischylos - „Oresteia“ - Ainus terviklik triloogia, mis on talt säilinud, samuti viimane teadaolev draamateos sellelt autorilt (458 eKr). Räägib Mükeene valitseja Arteuse järglastel laskuvast pärilikust veresüüst.
Sophokles - „Kuningas Oidipus“ - räägib Teeeba linnaga seotud müütidest. Tragöödia algab, kui rahvas (preestrid, jüngrid) on lossi trepil ja paluvad abi. Oidipus ütleb, et on sellele mõtelnud ning ennastohverdavalt on olukorra lahendamiseks valmis tegema kõik. Läkitas Kreoni oraakli juurde, et teada saada, kuidas hädadest vabaneda (katk, nurisünnitused), Kreon teatab, et oraaklid käsivad Laiose tapja tappa või maalt välja saata. Oidipus hakkab selle teate peale asja lähemalt uurima, seda ei uurit varem hirmus Sfinksi mõistatuste ees. Oidipus käsib mõrvari üles anda, sooviga ta maalt välja saata. Koor ütleb, et nemad pole tapnud ning soovitavad kutsuda Teiresiase, öeldakse ka, et tapjaks olnud olla rändurid. Vestluse alguses Oidipus austab Teiresiast, kuid siis hakkab närvi kaotama, kuna mees keerutab ning ei ütle välja, mida ta teab. Teiresias ütleb pärast solvanguid, et tapja on Teeba verd ning ennustab, et too jääb pimedaks, väljub rikkusest sandipõlve, lisades, et tapja on oma lastele nii vend kui isa, emale nii poeg kui mees ja isaga, kelle ta tappis, on tal üks naine. Oidipus kahtlustab Kreoni, kuna kardab, et too ihkab ta trooni. Teiresias ütleb viimaks, et tapja on Oidipus. Kreon on pettunud, tema au on löödud, ta tuleb Oidipuse juurde õigust nõudma
Sophokles - „Antigone“ - Nimikangelane on Oidipuse tütar, kelle vennad Eteokles (Teebat kaitstes) ja Polyneikes (Teeba vastu võideldes) on langenud
Euripides - „Medeia“ (Iasoni päästja, tapab uue naise ja pojad), „Hippolytos“ (armastab võõraspoega, tapab end, jumalate rivaal), „Elektra“ (Orestese ematapuloo kästlemine, kuid ei anna teole mingit õigustust), „Hekabe“ (sõjakoleduste kirjeldamine, autori arvamused Peloponnesose sõja kohta 431-404 eKr)
Renessanss, klassitsism, valgustuskirjandus, romantism
Boccacio - „Dekameron“
Shakespeare - „Hamlet“
Moliére „Don Juan“
J.W. Goethe - „Faust“
W. Scott - „Rob Roe“ ja „Ivanhoe“
A. Puškin - „Jevgeni Onegin“
Showing posts with label kirjandus. Show all posts
Showing posts with label kirjandus. Show all posts
August 25, 2009
August 29, 2008
Kirjandus: "Mäeküla piimamees" X- XVI
pole viitsinud puuduolevaid täiendada ning kahjuks on paberil olev materjal juba hävitatud.
X
1. Millest mõtleb Tõnu lepingut lugedes?Et kuidas kõik pärast teada saades, et tema uus piimamees on, imestavad ja ehmatuvad. "Oo, Tõnu Prillup." Ta loodab selle abil väiksemat sorti rikkust endale koguda.
2. Millest mõtleb Tõnu, kui vaatab magavat naist?
3. Kuidas tunneb end mõisnik ja millise otsuse ta vastu võtab?
XI
1. Kuidas tunnevad end lepinguosalised pärast seda, kui Tõnust on saanud Mäeküla piimamees?Tõnu hakkab Marist üha rohkem hoolima, ta muutub lausa armukadedaks. Mõisnik on rahul. Mari ei näita midagi välja, kuid tema suhted Tõnuga on külmemaks muutunud.
2. Kuidas lahendab mõisnik karjatüdruk Tiiu probleemi?Ta näeb Tiiut nutmas, saab teada põhjuse. Kutsub tema "poiss-sõbra" enda juurde, aga selle ema tuleb ka kaasa. Nood elavad muidu mõisniku saunas. Poiss väidab, et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on aga poisi ema, kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtuks, kui poiss Tiiuga ei abiellu, ise vaikselt lisades, et oli mõelnud tegelikult neile paremad elamistingimused- maja, anda. Poiss peab emaga nõu ja otsustab siis Tiiu ära võtta.
XII
1. Kuidas reageeris Tõnu sellele, et Mari mõisnikule appi ruttas?Ta sai vihaseks ning küsis Marilt, et milleks see veel vajalik oli, et seda pole lepingus ette nähtud.
2. Iseloomusta Tõnu ja mõisniku dialoogi.Mõisnik näeb, et Tõnul on miskit viga (et tal on "hapu nägu" ees. Uurib, mis viga. Tõnu tahab kontrahhist lahti ütelda. Kremer käsib piiblit lugeda.'
3. Miks nimetab Tõnu end seaks?Ta mõistab, et piimakontrahh oli vale. Et naise maha kauplemine oli väga vale otsus. Ta oli hakanud Marist alles nüüd tõeliselt hoolima.
XIII
1. Kuidas edenes Tõnu piimaäri?Ta ei olnud suutnud end piimaärisse sisse süüa ning tema kasum oli kesine, alguses oli see mõistetav, kuid kahe aasta möödudes hakkas see tegutsemis-meelt alla viima. Ka oli selgunud, et Mäeküla piim ja või polnud pooltki nii kuulsad, kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt üldse osta ei taheta.
2. Kuidas käituvad Mari ja Tõnu, kui taipavad, et "saladus imbub läbi?(Kõrtsis mehed ütlevad: "Kes siis kõrtsis magab. Maga kodus, mõnikord Mari kaisus.") Midagi erilist ei tee, mõtlevad oma kontrahhile (ma ei teaaaaaaaaa seda vastust :D)
3. Mille peale nimetab Mari meest nartsuks? Mida tähendab hüüatus "Lepingut täidan!"? Kuidas Tõnu sellele reageerib?Tõnu ütleb: "Hilbud maha!" Mari virutab talle ja hüüab teda nartsuks ning ütleb, et ta täidab lepingut. Tõnu hakkab nutma ja palub, et Mari tagasi tuleks, et ta sedasi ära ei läheks. :(
XIV
1. Miks hakkas mõisnik Piiblit lugema?Et leida sealt lõik, mis on just talle mõeldud ning mis sobib tema praeguse olukorraga, ta oli seda ka Tõnule soovitanud.
2. Mille üle ta arutles ja millise otsuse ta vastu võttis?Ta arutles kontrahti üle Tõnu ja Mariga, et kas Mari on Tõnult varastatud "lammas". Ta otsustas, et ta ei ole alatu varastaja, sest omanik oli oma kauba ise lepingusse andnud, midagi poldud väevõimuga võetud. Mõisnik oli süüst vaba.
3. Millise ettepaneku tegi Tõnu mõisnikule?Et mõisnik võiks ilma Maria hakkama saada.
4. Millega põhjendas Kremer seda, et Tõnu peab lepingut täitma?Et ta ei või, ta ei saa, ta ei raatsi. Mari toob talle rõõmu. Ja lisab, et Tõnul endal on ju suured kasud sees.
5. Mida räägivad Tõnu ja Mari lepingu täitmisest?Tõnu ütleb, et kas poleks mitte mõtekam kõik ära lõpetada. Mari oska kohe midagi mõtelda, kuid on muidu vastukarva nõus tagasi endise elu juurde minema. Nad otsustavad, et pingutavad veel.
6. Kuidas möödus suvi?Piimamüük ja -saak kesine, võiga sama lugu. Vähe heina ja vilja põldudel, kuum suvi.
7. Milliste sõnadega tervitab Tuksi Ants, sepp Juhani abiline, Marit ja kuidas naine sellele reageerib?"Tere ka, paruniproua!" Ütleb tere jõudu, kuid siis läheb solvunult minema, ütleb ahso ja säh ning ajab tagumiku uppi (ma tean, kahtlaselt kirjutatud :P)
XV
1. Millises olukorras oli Tõnu, kui 1. novembril tuli mõisnikule raha maksta?Ta jäi võlgu, ta oli lootust kaotamas. Piimaäri polnud hästi läinud, jõudis alati hiljem koju, kaupa ei jõudnud maha müüa- vähe kliente, hakkas viina võtma. sattus masendusse, lootusetus- nii piimaäri kui naise suhtes.
2. Mida pani mõisnik Tõnu juures tähele?Viinalõhna ja taaruvat kõnnakut.
3. Kuidas suhtuti Tõnusse kõrtsis? Miks?Pidi kõrtsis meestel suu kinni panema, kõigile õlut ostes. Teda mõnitati ja alandati.
4. Iseloomusta Tõnu ja kingsepp Maasika dialoogi.Nad olid saatusekaaslased. Allakäik, kriis. Maasika naine oli ta maha jätnud migi rätsepa pärast e. mõlemi naine kuulus kellelegi teisele. Leiavad täispeaga eeldatava lahenduse.
XVI
1. Kirjelda Tõnu teekonda koju.Väljas oli külm ja lumine, Tõnul oli külm. Ta oli otsustanud ilma peatuseta koju sõita. Tal oli kaasas külmarohtu, aeg-ajalt turgutas ta end sellega. Hobune tahtis küll kõrtsidesse sisse pöörata, kuid märgates, et keegi ratsmeid ei tiri, tuleb sõita edasi ja edasi. Lõpuks ühe viimastest kõrtsidest ees hobune peatus, kuid keegi saanist ei väljunud, ka kõrtsis arvati, et ju lihtsalt puhkab korra ja hakkaski saan edasi liikuma. Koju saan koju jõudis, oli hobune väga väsinud, kuid Tõnu juba magas külmunult igavest und.
2. Mida arvab Mari oma elust?Et ta on teinud kaks lapikut viga: Ruisult Prillupile minek (meheleminek) ja Prillupilt Kurule minek (lepinguga nõustumine). Lootis, et läheb paremini.
3. Millise otsuste ta vastu võtab?Otsustab, et mitte päevagi enam. Tunnistab vigu-> edasi liikumine.
4. Mida arvab naine mehe surmast?Esmalt küsib, et kas oli seda nüüd vaja. Siis leiab, et võib-olla tõesti on sedasi parem. Et ongi sedasi parem. Prillup on nüüd vaba.
5. Kuidas suhtus Mari kosilastesse?Ta pidas neid pisut tüütuteks, kuid hindas igaühte võrdselt, paludes endale aega valida välja parim. Rõhutab eriti seda, et ta tahab valida. (Millise mõttega kosja- raha pärast, suhtus viisakalt.
6. Miks lükkas Mari sepa abieluettepaneku tagasi?Sepp ei tahtnud piimaäri ega Kuru kohta. Tahtis Mariga koos ära kolida. Argpüks oli-> Mari saatis ta ära. AGA tegelikult oli see sepp Mari päris ARMASTUS. :)
7. Miks on mõisnik "kadri-jandi õhtul" elevil?Ta tahab Marile oma ideest rääkida. Kaalus abielu (seisuse tõttu jäi ära), saatnuks Mari Tallinna oma korterisse elama.
8.Millise otsuse on oma elu kohta teinud Mari?Et ta ei abielu enam, on enda peremees. Elab üksi (koos Anniga, poiss(misiganes ta nimi oli) jääb maale onule appi). (Leping Kremer-Tõnu-Mari on kaotanud kehtivuse)
9. Milline plaan on Kremeril?Et Mari läheb linna elama ühte tema jaoks mõeldud korterisse, üksinda ja et ta on mõisnikuga koos.
10. Mida vastab Mari?Et ta läheb linna, koos Anniga ja et ta on nüüdsest peale enda oma. Ta tahab linnas olla varblane, mitte kanaarilind.
11. Millega lõpeb teos? Kuidas võib seda tõlgendada?Mari kasvamine.
X
1. Millest mõtleb Tõnu lepingut lugedes?Et kuidas kõik pärast teada saades, et tema uus piimamees on, imestavad ja ehmatuvad. "Oo, Tõnu Prillup." Ta loodab selle abil väiksemat sorti rikkust endale koguda.
2. Millest mõtleb Tõnu, kui vaatab magavat naist?
3. Kuidas tunneb end mõisnik ja millise otsuse ta vastu võtab?
XI
1. Kuidas tunnevad end lepinguosalised pärast seda, kui Tõnust on saanud Mäeküla piimamees?Tõnu hakkab Marist üha rohkem hoolima, ta muutub lausa armukadedaks. Mõisnik on rahul. Mari ei näita midagi välja, kuid tema suhted Tõnuga on külmemaks muutunud.
2. Kuidas lahendab mõisnik karjatüdruk Tiiu probleemi?Ta näeb Tiiut nutmas, saab teada põhjuse. Kutsub tema "poiss-sõbra" enda juurde, aga selle ema tuleb ka kaasa. Nood elavad muidu mõisniku saunas. Poiss väidab, et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on aga poisi ema, kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtuks, kui poiss Tiiuga ei abiellu, ise vaikselt lisades, et oli mõelnud tegelikult neile paremad elamistingimused- maja, anda. Poiss peab emaga nõu ja otsustab siis Tiiu ära võtta.
XII
1. Kuidas reageeris Tõnu sellele, et Mari mõisnikule appi ruttas?Ta sai vihaseks ning küsis Marilt, et milleks see veel vajalik oli, et seda pole lepingus ette nähtud.
2. Iseloomusta Tõnu ja mõisniku dialoogi.Mõisnik näeb, et Tõnul on miskit viga (et tal on "hapu nägu" ees. Uurib, mis viga. Tõnu tahab kontrahhist lahti ütelda. Kremer käsib piiblit lugeda.'
3. Miks nimetab Tõnu end seaks?Ta mõistab, et piimakontrahh oli vale. Et naise maha kauplemine oli väga vale otsus. Ta oli hakanud Marist alles nüüd tõeliselt hoolima.
XIII
1. Kuidas edenes Tõnu piimaäri?Ta ei olnud suutnud end piimaärisse sisse süüa ning tema kasum oli kesine, alguses oli see mõistetav, kuid kahe aasta möödudes hakkas see tegutsemis-meelt alla viima. Ka oli selgunud, et Mäeküla piim ja või polnud pooltki nii kuulsad, kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt üldse osta ei taheta.
2. Kuidas käituvad Mari ja Tõnu, kui taipavad, et "saladus imbub läbi?(Kõrtsis mehed ütlevad: "Kes siis kõrtsis magab. Maga kodus, mõnikord Mari kaisus.") Midagi erilist ei tee, mõtlevad oma kontrahhile (ma ei teaaaaaaaaa seda vastust :D)
3. Mille peale nimetab Mari meest nartsuks? Mida tähendab hüüatus "Lepingut täidan!"? Kuidas Tõnu sellele reageerib?Tõnu ütleb: "Hilbud maha!" Mari virutab talle ja hüüab teda nartsuks ning ütleb, et ta täidab lepingut. Tõnu hakkab nutma ja palub, et Mari tagasi tuleks, et ta sedasi ära ei läheks. :(
XIV
1. Miks hakkas mõisnik Piiblit lugema?Et leida sealt lõik, mis on just talle mõeldud ning mis sobib tema praeguse olukorraga, ta oli seda ka Tõnule soovitanud.
2. Mille üle ta arutles ja millise otsuse ta vastu võttis?Ta arutles kontrahti üle Tõnu ja Mariga, et kas Mari on Tõnult varastatud "lammas". Ta otsustas, et ta ei ole alatu varastaja, sest omanik oli oma kauba ise lepingusse andnud, midagi poldud väevõimuga võetud. Mõisnik oli süüst vaba.
3. Millise ettepaneku tegi Tõnu mõisnikule?Et mõisnik võiks ilma Maria hakkama saada.
4. Millega põhjendas Kremer seda, et Tõnu peab lepingut täitma?Et ta ei või, ta ei saa, ta ei raatsi. Mari toob talle rõõmu. Ja lisab, et Tõnul endal on ju suured kasud sees.
5. Mida räägivad Tõnu ja Mari lepingu täitmisest?Tõnu ütleb, et kas poleks mitte mõtekam kõik ära lõpetada. Mari oska kohe midagi mõtelda, kuid on muidu vastukarva nõus tagasi endise elu juurde minema. Nad otsustavad, et pingutavad veel.
6. Kuidas möödus suvi?Piimamüük ja -saak kesine, võiga sama lugu. Vähe heina ja vilja põldudel, kuum suvi.
7. Milliste sõnadega tervitab Tuksi Ants, sepp Juhani abiline, Marit ja kuidas naine sellele reageerib?"Tere ka, paruniproua!" Ütleb tere jõudu, kuid siis läheb solvunult minema, ütleb ahso ja säh ning ajab tagumiku uppi (ma tean, kahtlaselt kirjutatud :P)
XV
1. Millises olukorras oli Tõnu, kui 1. novembril tuli mõisnikule raha maksta?Ta jäi võlgu, ta oli lootust kaotamas. Piimaäri polnud hästi läinud, jõudis alati hiljem koju, kaupa ei jõudnud maha müüa- vähe kliente, hakkas viina võtma. sattus masendusse, lootusetus- nii piimaäri kui naise suhtes.
2. Mida pani mõisnik Tõnu juures tähele?Viinalõhna ja taaruvat kõnnakut.
3. Kuidas suhtuti Tõnusse kõrtsis? Miks?Pidi kõrtsis meestel suu kinni panema, kõigile õlut ostes. Teda mõnitati ja alandati.
4. Iseloomusta Tõnu ja kingsepp Maasika dialoogi.Nad olid saatusekaaslased. Allakäik, kriis. Maasika naine oli ta maha jätnud migi rätsepa pärast e. mõlemi naine kuulus kellelegi teisele. Leiavad täispeaga eeldatava lahenduse.
XVI
1. Kirjelda Tõnu teekonda koju.Väljas oli külm ja lumine, Tõnul oli külm. Ta oli otsustanud ilma peatuseta koju sõita. Tal oli kaasas külmarohtu, aeg-ajalt turgutas ta end sellega. Hobune tahtis küll kõrtsidesse sisse pöörata, kuid märgates, et keegi ratsmeid ei tiri, tuleb sõita edasi ja edasi. Lõpuks ühe viimastest kõrtsidest ees hobune peatus, kuid keegi saanist ei väljunud, ka kõrtsis arvati, et ju lihtsalt puhkab korra ja hakkaski saan edasi liikuma. Koju saan koju jõudis, oli hobune väga väsinud, kuid Tõnu juba magas külmunult igavest und.
2. Mida arvab Mari oma elust?Et ta on teinud kaks lapikut viga: Ruisult Prillupile minek (meheleminek) ja Prillupilt Kurule minek (lepinguga nõustumine). Lootis, et läheb paremini.
3. Millise otsuste ta vastu võtab?Otsustab, et mitte päevagi enam. Tunnistab vigu-> edasi liikumine.
4. Mida arvab naine mehe surmast?Esmalt küsib, et kas oli seda nüüd vaja. Siis leiab, et võib-olla tõesti on sedasi parem. Et ongi sedasi parem. Prillup on nüüd vaba.
5. Kuidas suhtus Mari kosilastesse?Ta pidas neid pisut tüütuteks, kuid hindas igaühte võrdselt, paludes endale aega valida välja parim. Rõhutab eriti seda, et ta tahab valida. (Millise mõttega kosja- raha pärast, suhtus viisakalt.
6. Miks lükkas Mari sepa abieluettepaneku tagasi?Sepp ei tahtnud piimaäri ega Kuru kohta. Tahtis Mariga koos ära kolida. Argpüks oli-> Mari saatis ta ära. AGA tegelikult oli see sepp Mari päris ARMASTUS. :)
7. Miks on mõisnik "kadri-jandi õhtul" elevil?Ta tahab Marile oma ideest rääkida. Kaalus abielu (seisuse tõttu jäi ära), saatnuks Mari Tallinna oma korterisse elama.
8.Millise otsuse on oma elu kohta teinud Mari?Et ta ei abielu enam, on enda peremees. Elab üksi (koos Anniga, poiss(misiganes ta nimi oli) jääb maale onule appi). (Leping Kremer-Tõnu-Mari on kaotanud kehtivuse)
9. Milline plaan on Kremeril?Et Mari läheb linna elama ühte tema jaoks mõeldud korterisse, üksinda ja et ta on mõisnikuga koos.
10. Mida vastab Mari?Et ta läheb linna, koos Anniga ja et ta on nüüdsest peale enda oma. Ta tahab linnas olla varblane, mitte kanaarilind.
11. Millega lõpeb teos? Kuidas võib seda tõlgendada?Mari kasvamine.
Kirjandus: Mäeküla piimamees V-IX küsimusteplokk
V
1. Kirjelda Tõnu tulekut "kunturist".Ta naerab, itsitab ning tahab alguses kõigile rääkida, siis hakkab järgi mõtlema. Pikutab tee ääres, muutub kurvameelseks. Ei taha otse koju minna, kui inimesed tee peal hakkavad vastu tulema, ei räägi kellelegi.
2. Millal räägib Tõnu Marile mõisniku ettepanekust?Esimesel kahel päeval (reede õhtul ja laupäeval) ei julge rääkida. Räägib puhkepäeval, pühapäeval.
3. Kuidas Mari reageerib?Mari viskab talle kartulikoori näkku ja ei ütle midagi.
4. Miks läheb Tõnu pühapäeval pärast kirikus käiku Kurule?Jalad otsekui viivad.
5. Mida ta seal kuuleb ja kuidas see talle mõjub?Kuuleb, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad, kuuleb palju muudki piimameheasjadest. Tekitab tegutsemistunde, kuid kuna ta pole õige tegutseja, jääb see "tunne" lihtsalt sisse pakitsema.
VI
1.Kirjelda Tõnu välimust. Ta on üleni karvane, käed, jalad, selg. Ka ninast ja kõrvadest kasvavad välja karvad. Mehine mees, kuid juba vanaldane.
2. Miks meenub Tõnule surnud abikaasa Leenu?Ta tunneb end üksikuna. Talle tundub, et Mari nagu poleks päris oma, vaid et Leenu oli see õige ja oma.
3. Mida me Leenust teada saame?Leenu oli tööininmene, lapsed hoidsid temast eemale. Torises ja porises. (mul ei ole raamatut enam, aga ma tean, et seal oli kirjeldus olemas :D)
4. Mida tähendavad Tõnu endamisi öeldud sõnad "Nõnda on parem- nõnda on siiski parem- nõnda on tõtt-öelda palju parem!---"?Et tal on tegelikult Mariga palju parem olla, lapsed hoiavad ka rohkem Mari poole kui oma ema poole hoidsid, Mari on avatum.
VII
1. Kuidas püüab Tõnu naist mõjutada, et see mõisniku ettepanekuga nõustuks?Käib talle peale, pikib igasuguse jutu sisse juttu sellest ettepanekust, küsib alatihti, et kas Marile siis mõisnik ei meeldi.
2. Mida kuuleb Tõnu Tapu küla targalt?Et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. "Kes ei anna, see ei võta." See ütlus, käis selle kohta, et kui Tõnu Marit mõisa ei anna, siis ta Kuru kohta ei saa.
3. Iseloomusta Mari ja Tõnu dialoogi.Tõnu üritab asjast rääkida, Mari aga loeb samal ajal kolme raamatut korraga. Tõnu räägib linnaminekust peale seda, kui nad on piimaära mõnda aega ajanud. Väidab, et mõisnik on pahane juba, et vastust pole antud. Küsib, kas Mari siis tõesti ei taha ja Mari vastab, et ei taha.
VIII
1. Miks saatis Tõnu naise linna?Et talle meelepärasem olla, sest Marile meeldis linnas, talle meeldisid poed ja rahvahulgad ning kõik muu huvitav, mis linnas toimus. Et mõjutada teda jah-sõna andma lepingu suhtes.
2. Mille peale ütleb Mari, et tema oskab "aiva enesest lugu pidada"?Kui Tõnu küsib talt, et kas ta ei oska sellest lugu pidada, et mõisnik teda himustab. Mari ütleb, et ei oska, et tema oskab endast lugu pidada.
3. Kuidas mõjus Tõnule Mari käitumine?Tõnu läks kirikusse abi paluma. Jõi end täis. Jäi haigeks. Pani teda unes sonima, tal oli halb tuju, midagi kripeldas sees. Ei julgenud mõisnikuga kokku puutuda.
4. Mida õpetas Sutsu ema Tõnule?Tõnu kuuleb Sutsu emalt, et ta peab naise varbaküüne alt musta võtma, juuksetuti lõikama ja kõrvavaiku võtma. Kõrvavaiku ei saa, aga viib ülejäänud koostisosad nõia kätte, see teeb sellest sellise värvitu pallikese ja käsib Tõnul kaelas kanda, et Mari lõpuks alluks Tõnu tahtele. Ja ta ütleb, et see peaks kindlalt mõjuma.
IX
1. Miks ütleb Mari lõpuks, et Tõnu võib oma "piimakontrahti" mõisast ära tuua?Sest et ta oli ise mõisnikuga kokkuleppe ära teinud, ta ei tahtnud Tõnut piinlemas näha. Ta oli iseenda jumal- otsustas oma saatuse üle ise. (Tõnu käis juba lausa võõrastes külades elupaika otsimas.)
2. Kommenteeri Mari vastust, kui ta ütleb: "Võid julgeste minna, ta lubas tänaseks valmis kirjutada."Mari teadis, et tegelikult Tõnu kartis ise lepingut sõlmima minna, teadmata, mida ta mõisnikule ütleb. Kui juba tänaseks valmis kirjutada, siis tähendab see seda, et ta on mingi aeg varem seal käinud ning Tõnule pole kohe teatanud. Tõnu arvas algul ka seda, et see kõik, mis Mari räägib on nali.
3. Kuidas mõjub Tõnule naise nõustumine lepinguga?Ta näeb selles valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest, teeb ta suuremaks, kui on olnud tema isa ja vanaisa.
1. Kirjelda Tõnu tulekut "kunturist".Ta naerab, itsitab ning tahab alguses kõigile rääkida, siis hakkab järgi mõtlema. Pikutab tee ääres, muutub kurvameelseks. Ei taha otse koju minna, kui inimesed tee peal hakkavad vastu tulema, ei räägi kellelegi.
2. Millal räägib Tõnu Marile mõisniku ettepanekust?Esimesel kahel päeval (reede õhtul ja laupäeval) ei julge rääkida. Räägib puhkepäeval, pühapäeval.
3. Kuidas Mari reageerib?Mari viskab talle kartulikoori näkku ja ei ütle midagi.
4. Miks läheb Tõnu pühapäeval pärast kirikus käiku Kurule?Jalad otsekui viivad.
5. Mida ta seal kuuleb ja kuidas see talle mõjub?Kuuleb, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad, kuuleb palju muudki piimameheasjadest. Tekitab tegutsemistunde, kuid kuna ta pole õige tegutseja, jääb see "tunne" lihtsalt sisse pakitsema.
VI
1.Kirjelda Tõnu välimust. Ta on üleni karvane, käed, jalad, selg. Ka ninast ja kõrvadest kasvavad välja karvad. Mehine mees, kuid juba vanaldane.
2. Miks meenub Tõnule surnud abikaasa Leenu?Ta tunneb end üksikuna. Talle tundub, et Mari nagu poleks päris oma, vaid et Leenu oli see õige ja oma.
3. Mida me Leenust teada saame?Leenu oli tööininmene, lapsed hoidsid temast eemale. Torises ja porises. (mul ei ole raamatut enam, aga ma tean, et seal oli kirjeldus olemas :D)
4. Mida tähendavad Tõnu endamisi öeldud sõnad "Nõnda on parem- nõnda on siiski parem- nõnda on tõtt-öelda palju parem!---"?Et tal on tegelikult Mariga palju parem olla, lapsed hoiavad ka rohkem Mari poole kui oma ema poole hoidsid, Mari on avatum.
VII
1. Kuidas püüab Tõnu naist mõjutada, et see mõisniku ettepanekuga nõustuks?Käib talle peale, pikib igasuguse jutu sisse juttu sellest ettepanekust, küsib alatihti, et kas Marile siis mõisnik ei meeldi.
2. Mida kuuleb Tõnu Tapu küla targalt?Et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. "Kes ei anna, see ei võta." See ütlus, käis selle kohta, et kui Tõnu Marit mõisa ei anna, siis ta Kuru kohta ei saa.
3. Iseloomusta Mari ja Tõnu dialoogi.Tõnu üritab asjast rääkida, Mari aga loeb samal ajal kolme raamatut korraga. Tõnu räägib linnaminekust peale seda, kui nad on piimaära mõnda aega ajanud. Väidab, et mõisnik on pahane juba, et vastust pole antud. Küsib, kas Mari siis tõesti ei taha ja Mari vastab, et ei taha.
VIII
1. Miks saatis Tõnu naise linna?Et talle meelepärasem olla, sest Marile meeldis linnas, talle meeldisid poed ja rahvahulgad ning kõik muu huvitav, mis linnas toimus. Et mõjutada teda jah-sõna andma lepingu suhtes.
2. Mille peale ütleb Mari, et tema oskab "aiva enesest lugu pidada"?Kui Tõnu küsib talt, et kas ta ei oska sellest lugu pidada, et mõisnik teda himustab. Mari ütleb, et ei oska, et tema oskab endast lugu pidada.
3. Kuidas mõjus Tõnule Mari käitumine?Tõnu läks kirikusse abi paluma. Jõi end täis. Jäi haigeks. Pani teda unes sonima, tal oli halb tuju, midagi kripeldas sees. Ei julgenud mõisnikuga kokku puutuda.
4. Mida õpetas Sutsu ema Tõnule?Tõnu kuuleb Sutsu emalt, et ta peab naise varbaküüne alt musta võtma, juuksetuti lõikama ja kõrvavaiku võtma. Kõrvavaiku ei saa, aga viib ülejäänud koostisosad nõia kätte, see teeb sellest sellise värvitu pallikese ja käsib Tõnul kaelas kanda, et Mari lõpuks alluks Tõnu tahtele. Ja ta ütleb, et see peaks kindlalt mõjuma.
IX
1. Miks ütleb Mari lõpuks, et Tõnu võib oma "piimakontrahti" mõisast ära tuua?Sest et ta oli ise mõisnikuga kokkuleppe ära teinud, ta ei tahtnud Tõnut piinlemas näha. Ta oli iseenda jumal- otsustas oma saatuse üle ise. (Tõnu käis juba lausa võõrastes külades elupaika otsimas.)
2. Kommenteeri Mari vastust, kui ta ütleb: "Võid julgeste minna, ta lubas tänaseks valmis kirjutada."Mari teadis, et tegelikult Tõnu kartis ise lepingut sõlmima minna, teadmata, mida ta mõisnikule ütleb. Kui juba tänaseks valmis kirjutada, siis tähendab see seda, et ta on mingi aeg varem seal käinud ning Tõnule pole kohe teatanud. Tõnu arvas algul ka seda, et see kõik, mis Mari räägib on nali.
3. Kuidas mõjub Tõnule naise nõustumine lepinguga?Ta näeb selles valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest, teeb ta suuremaks, kui on olnud tema isa ja vanaisa.
Kirjandus: Mäeküla piimamees I-IV küsimusteplokk
Nonii, "Mäeküla piimamees".
Minu vastused, mõned on kindlasti valed või osaliselt valed, aga noh, I can't be perfect :P
1. Millal ilmus romaan "Mäeküla piimamees"? 1916
2. Millistes teostes oli E. Vilde varem kujutanud mõisniku ja talupoja suhteid? "Mahtra sõda"
3. Kust on pärit teose algtüübid? Mõisaolustikust
4. Miks oli teose ilmumine üllatuslik? Esimese MS rasked olud, naiseahistamise teema juurde põhjalikult tagasipöördumine, teose üllatuslik stiil
I
1. Kirjelda Ulrich von Kremeri välimust.Ulrich von Kremer on kulunud, korratu, hommikune menüü näha vestil, kuldne pintsak
2. Kellega mõisnik sarnaneb?Bismarc'iga
3. Kirjelda mõisahoonet ja selle ümbrustMõisahoone- alumine korrus valmis, teine korrus pooleli, aiatu, tallid vanad ja lagunenud. Järeldus- allakäik (kogu mõisnikkonna). Rikastumiskirg suur.
4. Mida jutustab autor Kremerite suguvõsast?Pillajaid ja priiskajaid ei olnud. Nad oli auahned, laisad, pikanäpulised. Allakäik. Kremer oli vanapoiss. Tema kolm õde olid vanema venna käest saanud hüüdnime "kolm pingviini". Vend ja õed hoidsid veel endisaegset uhkust alal.
5. Kuidas möödub mõisniku päev?Hommikusöök. Jalutamine. Jälle söök (suvel koos õdede ja vennaga). Teine jalutuskäik. Piibli lugemine. Uinumine.
II
1. Millal toimuvad teose sündmused?Teose sündmused toimuvad 1890-datel aastatel.
2. Mida märkab mõisnik Mari välimuses?Mari on sauniku Tõnu Prillupi teine naine (Esimene, Leenu, suri; Mari on Leenu õde). Ta armastab lapsi. Tal on harvad hambad ning takusad tuhakarva juuksed. Ta laulab keset päeva.
3. Iseloomusta Mari ja Kremeri dialoogi.Mari ei vasta mõisnikule. (Ilmselt trotsist- ta on isepäine.) Mõisnik tunneb Mari vastu suurt huvi ning ei mõista vaikimise põhjust.
4. Mida räägib teenija Vilhelmiine Marist?Et ta istus sohval ja puhkas, kuigi pidi tegelikult põrandaid ja aknaid pesema. Julge naine.
5. Kuidas mõjub Kremerile vestlus Mariga?Kremer huvitub Marist, tahab rohkem teada, Marist saab kinnisidee.
III
1. Kuidas suhtub Mari Kremerisse?Maril on Kremerist näiliselt ükskõik, ta julgeb nalja teha ja vastu ütelda. (Kremer aga ei tohi vigase südameklapi pärast ärrituda.)
2. Mille üle mõtiskleb mõisnik unetutel öödel?Kremer tahab Marit endale saada, paneb osa talu müügile, raha ei võta, sest peab eetiline välja nägema.
IV
1. Kuidas mõtles mõisnik Mari ja Tõnuga kaupa teha?Ta mõtles leida piimamehe töös puudujääk ning anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet. Vastutasuks aga hakkab Mari teda salajas külastama.
2. Kuidas mõjus Kremerile see, kui Mari tuli mõisa mune tooma?Mõisnik oli üksi ja põhapäevariietes. Ta oli innukas ja tahtis aidata, kuid pillas ühe muna maha. Mari tahtis koristada, Kremer ei lasknud. Tavaline mõisnik oleks lasknud munad ära anda ja siis ta välja saatnud, kuid Kremer üritas temaga kenasti käituda ja rääkida. Mari oli tema meelest esimest korda paremas riides ja nii puhta ilmega, et Kremeri silm lausa puhkas. Pani Kremerit kiiremini Prillupit "kunturi" kutsuma. (algul ütles järgmise päeva, siis ütles sama päeva õhtu)
Minu vastused, mõned on kindlasti valed või osaliselt valed, aga noh, I can't be perfect :P
1. Millal ilmus romaan "Mäeküla piimamees"? 1916
2. Millistes teostes oli E. Vilde varem kujutanud mõisniku ja talupoja suhteid? "Mahtra sõda"
3. Kust on pärit teose algtüübid? Mõisaolustikust
4. Miks oli teose ilmumine üllatuslik? Esimese MS rasked olud, naiseahistamise teema juurde põhjalikult tagasipöördumine, teose üllatuslik stiil
I
1. Kirjelda Ulrich von Kremeri välimust.Ulrich von Kremer on kulunud, korratu, hommikune menüü näha vestil, kuldne pintsak
2. Kellega mõisnik sarnaneb?Bismarc'iga
3. Kirjelda mõisahoonet ja selle ümbrustMõisahoone- alumine korrus valmis, teine korrus pooleli, aiatu, tallid vanad ja lagunenud. Järeldus- allakäik (kogu mõisnikkonna). Rikastumiskirg suur.
4. Mida jutustab autor Kremerite suguvõsast?Pillajaid ja priiskajaid ei olnud. Nad oli auahned, laisad, pikanäpulised. Allakäik. Kremer oli vanapoiss. Tema kolm õde olid vanema venna käest saanud hüüdnime "kolm pingviini". Vend ja õed hoidsid veel endisaegset uhkust alal.
5. Kuidas möödub mõisniku päev?Hommikusöök. Jalutamine. Jälle söök (suvel koos õdede ja vennaga). Teine jalutuskäik. Piibli lugemine. Uinumine.
II
1. Millal toimuvad teose sündmused?Teose sündmused toimuvad 1890-datel aastatel.
2. Mida märkab mõisnik Mari välimuses?Mari on sauniku Tõnu Prillupi teine naine (Esimene, Leenu, suri; Mari on Leenu õde). Ta armastab lapsi. Tal on harvad hambad ning takusad tuhakarva juuksed. Ta laulab keset päeva.
3. Iseloomusta Mari ja Kremeri dialoogi.Mari ei vasta mõisnikule. (Ilmselt trotsist- ta on isepäine.) Mõisnik tunneb Mari vastu suurt huvi ning ei mõista vaikimise põhjust.
4. Mida räägib teenija Vilhelmiine Marist?Et ta istus sohval ja puhkas, kuigi pidi tegelikult põrandaid ja aknaid pesema. Julge naine.
5. Kuidas mõjub Kremerile vestlus Mariga?Kremer huvitub Marist, tahab rohkem teada, Marist saab kinnisidee.
III
1. Kuidas suhtub Mari Kremerisse?Maril on Kremerist näiliselt ükskõik, ta julgeb nalja teha ja vastu ütelda. (Kremer aga ei tohi vigase südameklapi pärast ärrituda.)
2. Mille üle mõtiskleb mõisnik unetutel öödel?Kremer tahab Marit endale saada, paneb osa talu müügile, raha ei võta, sest peab eetiline välja nägema.
IV
1. Kuidas mõtles mõisnik Mari ja Tõnuga kaupa teha?Ta mõtles leida piimamehe töös puudujääk ning anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet. Vastutasuks aga hakkab Mari teda salajas külastama.
2. Kuidas mõjus Kremerile see, kui Mari tuli mõisa mune tooma?Mõisnik oli üksi ja põhapäevariietes. Ta oli innukas ja tahtis aidata, kuid pillas ühe muna maha. Mari tahtis koristada, Kremer ei lasknud. Tavaline mõisnik oleks lasknud munad ära anda ja siis ta välja saatnud, kuid Kremer üritas temaga kenasti käituda ja rääkida. Mari oli tema meelest esimest korda paremas riides ja nii puhta ilmega, et Kremeri silm lausa puhkas. Pani Kremerit kiiremini Prillupit "kunturi" kutsuma. (algul ütles järgmise päeva, siis ütles sama päeva õhtu)
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
