Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1924-1925

AASTA 1924

(21.01.1924 – sureb V. Uljanov)

kevad 1924 – Otto Strandmani uus majanduspoliitika (orienteeruti Euroopa turule, tööstuse asemel põllumajanduse eelisarendamine, välislaenuga teostati raha- ja pangareform)

mai 1924 - hakkab ilmuma „Eesti Naine”

11.05.1924 - kell 9.35 -10.45 anti Haapsalu raadiojaamast eetrisse esimene avalikkusele mõeldud katsesaade - Läänemaa gümnaasiumi segakoori kontsert. Saade oli kuuldav Tallinnas, Vändras ja Pärnus.

11.07.1924 – Välislaenuga teostatud rahareformi järel hakkas marga asemel kehtima kuldkroon (kuni 01.01.1928)

16.08.1924 - Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.

17.08.1924 – Eesti valitsus kiidab heaks Järvselja reservaadi loomise (Eesti vanim metsakaitseala)

10.09.1924 - Tallinna kinos Rekord esilinastus Eesti I täispikk dokumentaalfilm "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator R. Hunt).

01.10.1924 - Tallina-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid

27.11.1924 – 149 prtosess, kus mõisteti kohut149 jaanuaris vahistatud kommunisti üle (1 surma, rohkem kui kolmekümnele mõisteti eluaegne sunnitöö)

01.12.1924 – EKP relvastatud riigipöördekatse (Moskva ettekirjutusel), putš suruti maha mõne tunniga, J. Laidoner ülendatakse taas Sõjavägede Ülemjuhatajaks

12.12.1924 – esilinastub esimene täispikk eesti mängufilm „Mineviku varjud”

AASTA 1925

05.02.1925 – Riigikogu võtab vastu Kultuurkapitali seaduse

12.02.1935 – Riigikogu võtab vastu „Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse“ ehk rohkem kui 3000-liikmelised vähemusrahvad said kultuuriautonoomia (venelased, sakslased, rootslased, juudid). Eesti on esimene riik maailmas, kes sellise otsuse ametlikult vastu võtab.

14.05.1925 – Jõgeval asutatakse esimene Naiskodukaitse jaoskond

14.06.1925 – Väike-Maarjas avatakse Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas

19.06.1925 – Kinnitatakse Eesti riigivapp (13. saj Taani kuninga Voldemar II Tallinnale annetatud kolme lõviga vapi eeskujul; kuldsel kilbiväljal kolm sinise leopardina kujutatud lõvi)

19.06.1925 - Muudeti „Vabaduse Risti Põhikirja”, lõpetati vabadusristide annetamine

08.09.1925 – Tallinnas avati politseikool

28.10.1925 – Narva maanteel avatakse esimene elektritrammiliin

1925. a – Soome presidendi visiit

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1922-1923

AASTA 1922

01.04.1922 - Tartus avati Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus

(03.04.1922 – J. Stalin saab VKP KK Poliitbüroo peasekretäriks)

29.04.1922 – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus esikoha sai kolm eesti tõstjat (A. Neuland, S. Hallop, H. Tammer)

03.05.1922 – Kaitsepolitsei tabab EKP juhi V. Kingissepa, kes sama päeva õhtul hukatakse

15.-17.05.1922 – riigivanem K. Pätsi ametlik riigivisiit Soome

27.05.1922 – Tallinnas avati Eesti esimene autobussiliini (Vene turg – Tartu maantee)

21.06.1922 – Sini-must-valge lipp saab pärast pikemaid vaidlusi Riigikodus Eesti Vabariigi riigilipuks

28.07.1922 – Ameerika Ühendriigid tunnustavad Eestit de jure

12.09.1922 – avati pidulikult Riigikogu hoone

13.09.1922 – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks sai Fr. Tuglas

29.09.1922 – alustati turbaelektrijaama ehitust Ellamaal

sügis 1922 – luuakse 10,5 km Pirita-Ülemiste kanal

(30.12.1922 – ametlikult moodustatakse NSVL)

AASTA 1923

17.-19.02.1923 - I rahvahääletus Eestis usuõpetuse staatuse küsimuses

07.03.1923 - luuakse Akadeemiline Keemiaselts

3.06.1923 – Esimest korda tähistatakse emadepäeva

30.06.-2.07.1923 – VIII üldlaulupidu

01.10.1923 – Nõmmel alustatakse esimeste teenistuskoerte väljaõpetamist

01.11.1923 – Eesti-Läti sõjalis-poliitilise kaitseliidu sõlmimine (Balti liit jäi konfliktide tõttu teostamata)

21.12.1923 – Riigikantselei annab välja „Riigiasutuste asjaajamise juhtnööri”

1923. a – Eestit tabab majanduskriis (Eesti Pank laenas liiga palju raha välja, trükkis juurde, inflatsioon, kullavarade mahamüümine, väliskaubanduse negatiivne bilanss, Venemaa katkestas majandussidemed Eestiga, pankrotid, tööpuudus, elatustaseme langus)

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1921

AASTA 1921

4.01.1921 – Riigikogu esimene istung

26.01.1921 – Antandi kõrgema nõukogu tunnustab de jure kõiki Balti riike

1.03.1921 – luuakse Riigi Statistika Keskbüroo

16.03.1921 – Vabariigi Valitsus nimetab Karl Terrasse riigisekretäriks

18.03.1921 – Vabariigi Valitsus kaotab Läänemaal, Pärnumaal ja Haapsalus 29.11.1918 kehtestatud sõjaseaduse

1.04.1921 – Riigiarhiiv läheb Riigikantselei alla

1.05.1921 – Vabariigi Valitsus kehtestab Eestis Ida-Euroopa kellaaja

13.05.1921 – Tallinnas asuvad Pärnu ja Narva maanteel hobutrammide asemel tööle mootortrammid

juuli 1921 – asutatakse Kultuurkapital (tegutsema asub 1925, vt 05.02.1925)

10.09.1921 – Kadrioru lossis avatakse esimene Eesti Kunstimuuseumi näitus

22.09.1921 – Eesti, Läti ja Leedu võetakse Rahvasteliidu liikmeks

4.11.1921 – Arhiivkomisjoni amet läks üle Arhiivnõukogule

1921. a – Rajatakse Eesti Lauljate Liit; asjadevalitseja nimetatakse ümber riigisekretäriks; Eestis on 144 autot (110 sõiduautot); erru läheb A. Sirk

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1920

AASTA 1920

03.01.1920 – Relvarahu kehtestumine Eesti rahvaväe ja Punaarmee üksuste vahel

5.01.1920 – Uueks Vabariigi Valitsuse asjadevalitsejaks (e riigisekretäriks) saab Karl J. Teras (kuni 1940)

13.&19.01.1920 – „Vabaduse Risti Põhikiri” vabadusristide annetamiseks (vt 19.06.1925)

2.02.1920 – Tartu Rahu allkirjastamine (riigipiir, kommunistlike Eesti väeosade laialisaatmine, Eesti ei pea enam Vene välisvõlgu tasuma, õigus kodumaale tulla, 15 mln kuldrubla, iseseisvus)

03.03.1920 – Arhiivkomisjoniloomine (vt 4.11.1921)

07.03.1920 – sureb Jaan Poska

10.-13.03.1920 – Eesti-Läti vaidlus piiriküsimuses ähvardab viia relvakonfliktini

26.03.1920 – J. Laidoner lahkub Sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt

07.06.1920 – Soome tunnustab de facto Eesti Vabariiki

15.06.1920 – Eesti I Põhiseadus Asutava Kogu poolt (al 20 ea saab hääletada; Riigikogu valimised iga 3a tagant; kehtestati kodanikuõigused ja –vabadused – võrdsus seaduse ees; kõrgeimaks võimukandjaks sai rahvas – rahvahääletused ja –algatused; seadusandlik võim Riigikogule – 100 liiget, 1 koda, nimetas ametisse Vabariigi Valitsuse, kel oli täidesaatev võim ning kelle tegevust juhtis riigivanem. Riigipea funktsioon puudus)

27.08.1920 – jõustub seisuste kaotamise seadus

11.10.1920 – P. Sepp avab Tallinnas eesti esimese teatrikooli (Draamastuudio)

14.10.1920 – Tartus allkirjastatakse Vene-Soome rahuleping

16.10.1920 – Esimene korporatsioon Eesti Vabariigis (korp! Leola)

08.11.1920 – otsustakase hakata rajama Vabadussõjas hukkunutele mälestusambaid

03.12.1920 – Tartu Ülikooli valitsus kinnitab korp Revelia põhikirja

1920. a – mitmeparteiline erakondlik süsteem (agraar – Põllumeeste kogud, Asunike Koondis; liberaalsed – Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond; sots – ESTP; vähemusrahvuste erakond) ja sage valitsuste vahetumine (1921-1931 11 valitsust), koalitsioonivalitsused (4-5 erakonda), valitsuskriisid; toimus ülikiire majanduslik tõus

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1919

AASTA 1919

jaanuar 1919 – Eesti Ajutine Valitsus tunnistab Ruhnu saare Eesti Vabariigi osaks

07.01.1919 - Rahvaväe vastupealetung (Punaarmee pidurdamine)

09.01.1919 – Eesti vägi vabastab Jõgeva

14.01.1919 – Tartu vabastamine

17.01.1919 – Udria dessant, Eesti ja Soome vabatahtlikud maabuvad Udria rannas (180 soomlast, 400 eestlast), dessanti juhtis J. Pitka. Dessandi järel vabastati Narva-Jõesuu ja Narva.

18.-19.01.1919 – Narva vabastamine

31.01.1919 – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon; toimus Paju lahing, mille võitmine avas eestlastele tee Valka

01.02.1919 – Valga vabastamine

02.02.1919 – sureb Paju lahingus haavata saanud Julius Kuperjanov

veebruari keskpaik 1919 – Petseri-Vatseliina-Orava ja Haanja-Rõuge-Võru lahingud, Rahvaväe pealetung; enamlased välja Võrust (hiljem Petserist ja Alūksnest)

16.02.1919 – tapetakse viimane Saaremaa maamarssal A. B Buxhoeveden

16.-21.02.1919 – Kuivastu mõisast alanud Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.

20.03.1919 – käibele lastakse 1-margaline kassatäht

03.04.1919 – Sõjavägede Ülemjuhataja korraldus sõjakooli loomiseks

05.-07.04.1919 – Valimised Eesti Asutavasse Kogusse

23.04.1919 – Asutava Kogu tuleb demokraatlike üldvalimiste teel kokku (Eesti Parlamendi sünnipäev; AV Kantselei -> Vabariigi Valitsuse Kantselei)

25.04.1919 – Narva saab punaarmee suurtükitules rängalt kannatada

08.05.1919 – ametisse asub I Eesti Vabariigi Valitsus (peaminister O. Strandman)

13.05.1919 – Loodearmee alustab pealetungi Petrogradile

25.05.1919 – Eesti vägi vallutab Pihkva

mai 1919 – üldise pealetungiga viiakse sõjategevus Põhja-Lätti ja Venemaa pinnale; Rahvaväe pealetung Kagu-Eestis, Läti Nõukogude Vabariigi hävimine

05.06.1919 – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algab Landeswehri sõda (pidid koos enamlasi jälitama, kuid vaen liiga suur) Sakslased Võnnu linnas.

21.-23.06.1919 – Võnnu (Cēsise) all purustatakse Landeswehri ja Rauddiviisi väed, Rahvavägi vallutab lahinguta tagasi Võnnu linna – sõjavaimustus. Riia vallutamise plaan. (23. juuni kuulutatakse Võidupühaks)

3.07.1919 – Antandi kehtestatud vaherahu, lõppeb Landeswehri sõda

31.08.1919 – Nõukogude Venemaa valitsus teeb ettepaneku rahuläbirääkimisteks

17.-19.09.1919 – I Eesti-Vene rahukõnelused Pihkvas luhtuvad

01.10.1919 – Tartus alustab tegevust kõrgem kunstikool Pallas

10.10.1919 – Asutava Kogu radikaalne maareform (maaseaduse vastuvõtt, 35 000 uut asundustalu, mis jõudsid kiiresti järele, mõisate riigistamine)

10.-23.10.1919 – Vene Läänearmee ründab Lätit, Bermondt-Avalovi avantüür, kaks Eesti soomusrongi võitlevad Riias P. Bermondt-Avalovi vägedega; Loodearmee pealetung (Antandi nõudel pidi ka Eesti osalema, valgete desarmeerimine)

13.10.1919 – Jõgeva ja Nuustaku saavad aleviteks

18.10.1919 – miilits nimetatakse ümber politseiks

16.11.1919 – Eestisse saabub Venemaa esindaja Litvinov

19.11.1919 – Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahu jõustumises 24.11. (ei jõustunud)

26.11.-9.12.1919 – Krivasoo lahingud, eestlased likvideerivad venelaste läbimurded

detsembri algus 1919 – ägedad heitlused Narva pärast – Punaarmee kaotus

1.12.1919 – Tartu Ülikool alustab tööd Eesti rahvusülikoolina (avatakse eestikeelsena, 7 teaduskonda, 74 õppejõudu, 351 üliõpilast)

04.12.1919 – Eesti (eesotsas J. Poska) ja Nõukogude Venemaa (eesotsas A. Joffe) rahusaatkonnad kogunevad Tartusse

05.12.1919 – Tartu rahukonverentsi esimene istung, mille avab J. Poska

31.12.1919 – Vaherahuleping (vt 3.01.1920)

1919. a avati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1918

AASTA 1918

18.01.1918 – Moodustatakse välisdelegatsioon Eesti olude tutvustamiseks rahvusvahelisele üldsusele ja hankimaks tunnustust Eesti iseseisvusele (toetus rahvalt)

21.-22.01.1918 – Valimised Eesti Asutavasse Kogusse, edu saadab omariiklust pooldavaid erakondi, enamlased katkestavad valimised ja asuvad represseerima Eesti rahvuslasi ja baltisaksa mõisnikke. Piiramisseisukord.

jaan lõpp 1918 - luuakse ühing „Pallas“ + kunstikool; Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson-> manifest rahvale

01.02.1918 (ukj 14.02.) – hakkab kehtima uus, gregooriuse kalender nii Venemaal kui Eestis

(16.02.1918 – Leedu kuulutab end iseseisvaks)

18.02.1918 - Saksa pealetung- 2 nädalaga enamlased Eestist väljas

19.02.-04.03.1918 – Saksa väed hõivavad Mandri-Eesti

19.02.1918 – Maanõukogu vanematekogu moodustab Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks Eestimaa Päästmise Komitee (3 liiget: K. Päts, J. Vilms, K. Konik)

21.02.1918 - vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti („Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“)- katse Haapsalus ette lugeda (luhtus)

22.02.1918 - katse Tartus ette lugeda (luhtus)

23.02.1918 - Pärnus 20:00 loeb Hugo Kuusner (Maanõukogu) Endla teatri juures ette iseseisvusmanifesti, Eesti Vabariik on ametlikult välja kuulutatud

24.02.1918 – Viljandis ja Tallinnas loetakse iseseisvusmanifest ette. Tallinnas enamlased Vene sõjalaevadele-> põgenemine. Moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (peaminister K. Päts, peaministri kohusetäitja J. Vilms, välisminister J. Poska, haridusminister P. Põld)

25.02.1918 - pidulikud aktused, jumalateenistused. Keskpäeval sisenevad Tallinna Saksa armee veoautod, õhtul lahkuvad viimased Vene väeosad. Eesti okupeeritakse 9 kuuks.

03.03.1918 - Brest-Letovskis Vene-Saksa rahuleping-> alad küll Venemaale, kuid siiski Saksa sõjaväeline diktatuur

06.03.1918 – Ajutine Valitsus koostab salajase juhendi passiivse vastupanu osutamiseks Saksa võimudele

12.04.1918 - Landesrat (Baltimaade Maanõukogu) Riias, kus enamus on saksa saadikutel, otsustab paluda Saksa keisrilt siinsete alade ühendamist autonoomseks maariigiks (Balti hertsogiriik, millel personaalunioon Saksa riigiga). Eestlastele vaid kultuuriautonoomia-> riigi loomine venis

13.04.1918 – ametliku versiooni järgi hukkavad sakslased Helsingis Jüri Vilmsi (riigimees ja I kohtuminister)

03.05.1918 – Suurbritannia tunnustab de facto Eesti Maanõukogu

13.05.1918 – Prantsusmaa tunnustab de facto Eesti Maanõukogu

29.05.1918 – Itaalia tunnustab de facto Eesti Maanõukogu

16.07.1918 – Jekaterinburgis hukkasid bolševikud endise vene keisri Nikolai II ja tema perekonna

27.08.1918 – Bresti rahu täienduslepinguga loobub Venemaa ametlikult võimust Eesti- ja Liivimaa üle

22.09.1918 – Balti maariigi iseseisvuse tunnustamine keiser Wilhelm II poolt. Landesuniversiteedi avamine Tartus.

05.11.1918 – hertsogiriigi ametlik väljakuulutamine (ei jõudnud toimima hakata)

novembri algus 1918 – Tallinnas toitlusrahutused

11.11.1918 – Compiegne rahuga lõppeb kell 11:11 Esimene maailmasõda; üle mitme kuu I legaalne AV koosolek (sakslaste palvel), alustas tegevust Eesti Vabariigi I relvastatud kaitsestruktuur (J. Pitka ja E. Põdderi põranda all loodud Kaitseliit)

16.11.1918 – Ajutine Valitsus otsustab luua vabatahtliku Eesti rahvaväe

(18.11.1918 – Läti iseseisvub)

19.11.1918 – Riias sõlmitakse Üleandmise leping Eesti Ajutise Valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel

20.11.1918 – Ajutine Maanõukogu alustas Tallinnas uuesti tööd

21.11.1918 – lõplikult võim eestlaste käes, Eesti-Saksa kokkulepe

novembri lõpp 1918 – Saksaamaal on toimunud revolutsioon, Saksa väed lahkuvad Eestist

24.11.1918 – EÜS incorpore Vabadussõtta (esimestena); anti välja Eesti esimesed postmärgid (lillemustriga)

28.11.1918 – Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda, Punaarmee vallutab Narva

29.11.1918 – Punaarmee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (et jääks mulje kodusõjast); natsionaliseerimine ja represseerimine; Eestis algab sundmobilisatsioon, sõjaseaduse sisseseadmine (vt 18.03.1921)

30.11.1918 – Eesti rahaühikuks kinnitatakse Eesti mark

detsember 1918 – Punaarmee vallutab poole Mandri-Eestist;

01.12.1918 – Ajutise Valitsuse üleskutse liituda Rahvaväega

08.12.1918 – Punaarmee vallutab Võru; Venemaalt Soome kaudu saabunud J. Laidoner alustab sõjaväe tegevuse sihipäraseks muutmist

12.12.1918 – Tallinna saabub Briti sõjalaevastiku eskaader

17.12.1918 – J. Pitka määratakse merejõudude juhatajaks

21.12.1918 – Punaarmee vallutab Tartu

23.12.1918 – Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja koht, selleks saab J. Laidoner

30.12.1918 – Jäälõhkujal Suur Tõll saabuvad Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud

Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1917

AASTA 1917 EESTIS
kus pole ukj märgitud, ei tea, kas vana kalendri (vkj) või uue kalendri järgi (ukj) (kuni 01.02.1918)

27.02.1917 (ukj 08.03.1917) – Veebruarirevolutsioon, rahutused Petrogradis

02.03.1917 – Tallinn, 20 000 miiting- Paks Margareeta süüdatakse, vangid vabastatakse
märts 1917 – autonoomiaseaduse projekt (venis)
26.03.1917 (ukj 8.04.) - hiiglas-demonstratsioon (~40000 inimest)
30.03.1917 (ukj 12.04.) - Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise kohta- Eesti- ja Liivima kubermang saavad autonoomia, ajutine kord, Eesti- ja Liivimaa põhjaosa üheks. Kubermangukomissariks Jaan Poska. Nõuandev organ- Ajutine Maanõukogu seadis tööle täidesaatva organi- Maavalitsus (tsiviilhaldusüksus- v.a. Narva + Setumaa)

aprill-mai 1917 – Esimese rahvusväeosa – 1. eesti jalaväepolgu moodustamine

10.05.1917 (ukj 23.05.) - Soomes Lappeenrantas moodustatakse Eesti Sõjaväelaste Liit
10.05.1917 (ukj 23.05.) - Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva valimised = Eesti I parlamentaarne rahvaesindus). Maavalitsuse I juht dr Jaan Raamat, hiljem K. Päts.
mai lõpp 1917 - Eesti keel ametlikuks keeleks, ettevalmistus eesti keelsele kooliharidusele üleminekuks.
27.05.1917 (ukj 09.06.) – asutatakse Eesti Õpetajate Liit

Suvi 1917 - hakati radikaalsemalt sihte seadma-> iseseisev Eesti. Konfliktid: tagandatud vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis; vene soldatid nägid rahvusväeosade loomissoovis, et ei soovita muulasi rindele?; töörahva nõukogud laiendasid oma võimupiire (Venemaa nõrk)

01.07.1917 - Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimene istung

august 1917 - Saksa väed vallutavad Riia ja ületavad Väina (Daugava) jõe

september 1917 - VSDTP võidab Tallinna ja Narva linnavalimised
12.09.1917 (ukj 25.09.) – kirjandusliku rühmituse Siuru (H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under, A. Adson, Fr. Tuglas jt) esimene avalik õhtu Estonia saalis
29.09.1917 – Saksa väed vallutavad Saaremaa (1. Eesti polgu üksuse suurvangilangus) ja Lääne-Eesti

oktoober 1917 - VSDTP saab EN Täitevkomitees juhtpositsiooni. J. Tõnisson (Maanõukogu)-> lääneriigid soostuvad Balti puhverriigiga (Balto-skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik jne) Kubermangukomissar J. Poska-> Iseseisvus!
11.10.1917 (ukj 24.10.) - Maanõukogu otsus Eesti välisesinduste loomise kohta
23.-25.10.1917 (ukj 05.-07.11.) - patrullid garnisonides ja raudteejaamades, Tallinnas võtab võimu enda kätte sõja-revolutsioonikomitee
26.10.1917 (ukj 08.11.) - Enamlaste riigipööre Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon
27.10.1917 (ukj 09.11.) - V. Kingissepp võtab kubermangukomissar J. Poskalt asjaajamise üle, enamlaste järjest tugevnev terrorirežiim. Kõrgeimaks kohaliku valitsuses asutuseks saab Eesti Nõukogude Täitevkomitee (J. Anvelt). Ühe partei diktatuur (teised keelustatud). Revolutsiooniline südametunnistuse järgi kohtuotsuste tegemine. Majandusreformid- riigistamine.

10.11.1917 (ukj 23.11.) - Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga kaotatakse Eestis seisuslik kord
12.11.1917 (ukj 25.11.) - ENT (enamlased) otsustab Ajutise Maanõukogu laiali saata ja kuulutab välja Eesti Asutava Kogu valimised
15.11.1917 (ukj 28.11.) - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Eesti riikluse õiguslik (de jure mitte de facto) teke. Aeti laiali. Enamlased võimule.
24.11.1917 (ukj 07.12.) - Saaremaa Rüütelkond kuulutab end Venemaast sõltumatuks ning esineb sõjakuberner A. von Seckendorffi kaudu Saksa keisri ees palvega ühendada Saaremaa Saksamaaga
30.11.1917 (ukj 13.12) – Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutab Eestimaa rüütel- ja maiskond end Venemaast sõltumatuks ja palub Saksa riigilt kaitset ning kohest okupeerimist

02.12.1917 – J. Laidoner sai 1. eesti jalaväediviisi ülemaks
(06.12.1917 - Soome iseseisvub)
17.12.1917 (ukj 30.12.) – Liivimaa rüütel- ja maiskonna maapäev kuulutas Liivimaa Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigil võtta Liivimaa Saksamaa kaitse alla

1917 - palju erakondi- sotsialistid (maailmaümberkujundajad) + rahvuslikud (eestimeelsed). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kes kuulusid ülevenemaalisse parteisse (kommunistlik maailmarevolutsioon + internatsionaalne ühiskond). VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) märtsis 120 liiget-> oktoobris 8000. Vastutustundetu demagoogia propaganda-> „Maha sõda!“. Neid finantseeris Saksamaa kindralstaap.