Apoptoos- kontrollitud rakusurm, vajalik arengu käigus erinevate struktuuride moodustumisel ja kahjustatud rakkude likvideerimisel. Täiskasvanul on 10^14 rakku, igas sekundis ~100 000 rakku juurde, sama palju sureb. Vähkkasvaja tekib, kui apoptoosiga on midagi lahti: kiirgusest v kemikaalidest kahjustatud rakud jäävad alles, rakutsükkel ei allu organismi kontrollile. Genoomi vahimees on valk p53, mida hakatakse tootma DNA kahjustumisel, kui võimalik, siis parandatakse, muidu rakutöö seiskub ja rakk sureb.
Sugurakkude areng
spermatogenees - seemnerakkude e spermatosoidide areng mehel, mood munandite väänilistes seemnetorukestes, spermatosoidide eellasrakkudes on spermatogeenid, need paljunevad kogu suguküpsuse perioodil (4-10^9 spermi iga kuu), igast spermatogeenist moodustub neli spermi, pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp, võib kulgeda kõrge vanuseni
ovogenees - munarakkude e ovotsüütide areng naisel, mood vaheldumisi kummaski munasarjas, munraku eellased on ovogoonid (400000- 200000 + 200000), ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, esimesel eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagun profaasis, meioos jätkub suguküpsuse saabudes, moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüte(hukkuvad), tsükililine küpsemine (21-28 päeva tagant), areng vanusest sõlutv 45-55 eluaastal saabub menopaus, ovulatsioon lakkab.
Viljastumine
Kestab 24 tundi, vanemate geenid aktiviseeruvad 1-2 päeva pärast, Loode (5 päeva pärast spermatosoidi ja munaraku ühinemist) (blastotsüst)-> Rakud spetsialiseeruvad kahte rühma -> ühest moodustuvad platsenta ja lootekest (7. päeval kinnitub emakaseinale), teisest areneb 14. päeval (loode)
Kunstlik viljastamine- munarakud võetakse välja, pannakse alusele, lisatakse spermatosoide. 15% ainult areneb looteks, 1/5 neist rasedustest katkevad
Ontogenees- organisimi arenemine viljastumisest surmani, 3 etappi: 1. viljastumine- munajuhas sugurakkude tuumade ühinemine, munarakk on viljastamisvõimeline, 24-36 tundi, spermid 48 tundi, 2. embrüogenees- loote areng, 3. postembrüogenees- lootejärgne areng; ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja foliikulist munajuhasse (14.-16. päeval menstruatsioonitsükli algusest), kollakeha- areneb foliikulist, eritab munaraku küpsemist takistavaid hormoone-> östrogeen & progesteroon (soodustavad emaka limaskesta paksenemist)
Embrüonaalne areng- 1)sügoot e viljastatud munarakk lõigustub (mitoos!)-> 1) moorula (kobarloode)-> välimisest kihist trofoblast(toidab loodet, kinnitub emaka limaskestale) & 2) blastotsüst (põisloode) -> gastrula (harikloode) a) ekoderm e väliskiht, b) imtoderm e sisetuum, c) mesoderm- nende vahel. 2. a) amnion e vesikest, sees vedelik, kaitseb, b) allantois e kusekott, c) koorion e kõlakest + emakasein = platsenta(emakook) (3)-> seos lootega veresoonte kaudu, 4. Rakkude eristumine (diferentseerumine)-> histogenees (kudede teke)-> organogenees (organite teke)
Inimese arenemine - 1)viljastamine-rakukobar-idulane-loode-sünd, 2) rakukobara tekkimine- I jagunemine- vilj munarakk, 3) rakukobara tekkimine- viljastatud munarakk jaguneb- rakukobar jõuab emakasse- rakukobara sisse tekib õõs, 4) idulase teke ja areng- rakukobar pesastub emaka limaskestale- idulase rakud paigutuvad ümber- tekivad organite ja kehaosade alged- mood veega täidetud põis- I arengukuu lõpus 0,5- 1cm pikk, 5) kasvab-areneb kiiresti- kuj kehaosad ja toimivad organid- II arengukuu lõpus u 3 cm pikk- sarnasus inimesega, 6) loote arenemine- 3. kuul toimub kiire organite areng- 4. kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu- kasvavad juuksed, kulmud, küüned- kuuleb hääli, reageerib mürale- kõik elundkonnad arenevad kiiresti (6kuuselt sündides võib ellu jääda, 30 cm, 400-800gr), 7) 7kuu naha alla koguneb rasvkude, 8 kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis, 9 kuu kiire kasv, organid valm. iseseisvaks eluks 8) sünd- loote areng kestab u 9 kuud- laps sünnib emakalihaste kokkutõmmete toimel(u 50 cm, 3-4kg)
Loomade areng otsene (linnud, imetajad, roomajad); moondega-> täismoondega - muna->vastne->nukk->valmik (liblikad, mardikad jne)
-> vaegmoondega- muna-> vastne-> valmik (tarakanid, lutikad, rohutirtsud)
Milline eelis täismoondega aregnul- ei toimu järglaste ja vanemate vahel todiu pärast võitlust
Lootejärgse arengu etapid
1) noorjärk e juveniilne - sünd, kasvamine, toitumisharjumuste omandamine, käimine/lendamine, kohanemine elukeskkonna ja erinevate situatsioonidega,tugi- & liik. elundkond tugevneb, areneb närvisüsteem, muutub sisenõreelundk töö, suguelundite väljaarenemine, sekund sootunnused, algab ovogenees/spermatogenees
2) sigimisvõimeline järk- järglaste andmise periood, hukkumisprotsendi tõttu on paljudel selgrootutel ja osal selgroolistel palju järglasi
3)vananemine- üldine bioloogiline seaduspärasus, ei saa muuta- kehtib kõigil eluslooduse tasemetel tingitud pärilikkusest keskk. tingimused- SURM (agoonia, kliiniline surm 5 min, biloogiline surm)- elustamine! (tea ja oska)
vererakud- mehel vahetuvad 4 aasta järel, naisel 3 aasta järel
October 28, 2009
Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1940
AASTA 1940
17.01.1940 - Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur: -43.5°C
01.02.1940 – K. Päts asutas 4. Diviisi
01.03.1940 – tegevust alustas Saksa Usaldusvalitsus; sureb A. H. Tammsaare
08.03.1940 – Maavolikogude valimised
(12.03.1940 – Soome ja NSVL vaheline Talvesõda lõpeb vaherahuga)
01.04.1940 – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta
03.05.1940 – tapeti Muuga mõisasüdame omanik H. von Neff
06.05.1940 – K. Päts asutas Informatsiooni Keskuse
15.05.1940 – NSVL surub Eestile peale baaside maa-ala laiendamise kokkuleppe
18.05.1940 – Tallinnas lahkus viimane laev baltisaksa ümberasujatega
15.06.1940 – Nõukogude väed tulistavad alla reisilennuk Kaleva teel Tallinnast Helsingisse , hukkusid kõik üheksa pardalviibinut
16.06.1940 – NSV Liidu ultimaatum Eestile nõuab uue valitsuse moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste riiki lubamist
17.06.1940 – Punaarmee okupeerib Eesti, 90 000 Punaarmeelast Eestisse, Narva diktaat
18.06.1940 - eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine, Kaitsejõudude ülemjuhataja J. Laidoner kuulutas välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud
19.06.1940 – A. Ždanovi visiit Tallinnasse
21.06.1940 – korraldati meeleavaldus, et näidata eestlaste „rõõmu“ (farss); sinilipp asendati punalipuga (polnud kommunistide plaan, vahetati tagasi), Patarei vanglast vabastati vange. Kommunistlik riigipööre, nn juunipööre, ametisse uus valitsus (peaminister J. Vares-Barbarus, asetäitja H. Kruus)
22.06.1940 – J. Laidoner vabastati ametist
27.06.1940 – keelustati Kaitseliit
05.07.1940 – Riigikogu saadeti laiali
14.-15.07.1940 – valimised Riigivolikokku, rahvuslike jõudude kandidaadid kõrvaldatakse valimistelt
18.07.1940 – J. Laidoner küüditati koos perega Nõukogude Liitu; Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusele Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid
20.07.1940 – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi
21.-23.07.1940 – punane Riigivolikogu vabastab ametist president K. Pätsi ja nimetab Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja palub selle vastuvõtmist NSV Liitu
30.07.1940 – K. Päts küüditatakse koos perekonnaga Nõukogude Liitu
06.08.1940 – Eesti, Läti ja Leedu liidetakse NSV Liiduga, annekteerimine
14.08.1940 - Moskvas võeti vastu NLKP KK Poliitbüroo ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt Läti, Leedu ja Eesti armee lastakse laiali, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, Baltimaade kodanike kutsumine Punaarmeesse lükatakse edasi ühe aasta võrra, lubatakse formeerida üks diviis vabatahtlikuse alusel iga riigi kohta
25.08.1940 – Riigivolikogu võttis vastu NSVL konstitutsiooni
31.08.1940 – algab Eesti sõjaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. laskurkorpuseks
24.09.1940 – A. Warma, H. Laretei ja A. Rei asutasid Stockholmis Eesti Vabariigi Välisdelegatsiooni.
25.11.1940 – paralleelselt kroonide-sentidega hakkavad Eestis kehtima rublad-kopikad
13.12.1940 – arreteeriti J. Tõnisson
Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1938-1939
AASTA 1938
01.01.1938 – uus põhiseadus jõustub
03.01.1938 – Tartus valmis uus turuhoone
31.01.1938 - NLKP KK Poliitbüroo salajase otsusega kuulutati Nõukogude Liidu eestlased rahvavaenlasteks
jaanuar-veebruar 1938 – intsidentides Peipsi järvel hukkuvad kaks Nõukogude piirivalvurit
08.02.1938 – Peipsi järvel (NSV Liidus) tapetakse NSVL piirivalvurite poolt kaks Eesti piirivalvurit (A. Pungas ja V. Kaio)
13.02.1938 – majandusminister Karl Selter avab Tartu uue turuhoonee
15.02.1938 – kaks nõukogude ohvitseri põgenevad lennukiga Eestisse
24.-25.02.1938 – Riigivolikogu valimised- eriline valimisorgan Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati (1 igas valimisringkonnas), pääses ka 14 opositsioonilist saadikut (4 Tartust, kus opositsioon sai absoluutse võidu), valitsusmeelsed võidavad valimised
01.04.1938 – tegevust alustav Loodushoiu ja Turismi Instituut (P. Päts)
07.04.1938 – algavad Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused
21.04.1938 – Eesti presidendi ülesandeid hakkab täitma riigihoidja K. Päts
24.04.1938 – K. Päts valiti presidendiks, astus ametisse. Presidendi otsevalimistest loobuti, Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest luuakse valimiskogu. Endiselt püsis kaitseseisukord, tsentralisatsioon süvenes, valitsuse kontroll elualade üle samuti. Riigikogule usaldatakse vaid kolmandajärgulised seadused.
29.04.1938 – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetab Eesti õuekoeratõu Muriks ning karjakoeratõu Krantsiks
01.05.1938 – 14 senist alevit saavad linnaõigused (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani)
06.05.1938 – K. Päts kuulutab välja amnestiaseaduse
07.05.1938 – amnestiaseaduse alusel vabanevad kõik poliitvangid
25.05.1938 – sisekaitseülemaks sai siseminister Richard Veermaa
02.06.1938 – Kose-Lükatil avati K. Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool
12.06.1938 – Paju lahingu mälestussamba ehituse algus
23.-25.06.1938 – XI üldlaulupidu
01.08.1938 – avati Harku Tööpõlgurite Töölaager (kinnipidamisasutus sunduslikult tööle õpetamiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks)
19.09.1938 – NSVL süüdistab Eesti Vabariiki vaenulike allveelaevad abistamises (Orzeli juhtum)
26.09.1938 – Vabariigi Valitsuse juurde luuakse presidendi käskkirjaga nõuniku ametikoht (eelnõukavad)
08.10.1938 – K. Päts allkirjastab valdade reformi otsuse (vt 01.04.1939)
12.10.1938 – esimene õppelennuk PTO-4 võeti õhukaitse teenistusse
22.10.1938 – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia
1938. a – algab Anto Valteri ümbermaailmareis purjepaadiga (Eesti lipp I korda ümber maailma; -1940); autoritaarne režiim Eestis oli nõrgem kui mujal, peamine pane oli rahva ja valitsuse kaugenemine, majanduselu edenes jõudsalt (majandusrahvuslus- riigi jõuline sekkumine majandusellu), plaanimajandusele iseloomulikud elemendid (nõukogud, komiteed, instituudid majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks, perspektiivplaanid), erakordselt suur tähelepanu tööstusele, põllumajanduses haritava põllupinna, kariloomade arvu suurenemine, maa- ja tõuparanduse ja sordiaretuse laialdane rakendamine. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss oli positiivne (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähisnaabrid). Eksporditi võid, peekonit ja mune, imporditi raud, kivisütt ja naftat. Rahva heaolu paranes, sissetulek kasvas, elukallidus langes, kadus tööpuudus. Eesti, Läti ja Leedu deklareerisid end neutraalseteks (kahjuks ei saanud ükski välisriik nende puutumatus garanteerida)
AASTA 1939
01.04.1939 – jõustub valdade reformi otsus, kaotati kõik olemasolevad vallad ning moodustati 248 uut valda
07.06.1939 – Eesti ja Läti välisministrid allkirjastasid Berliinis Saksamaaga mittekallaletungilepingu
23.08.1939 – MRP sõlmimine, salaprotokollidega läheb NSVL mõjusfääri Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Saksamaa mõjusfääri Poola ja Leedu (hiljem Leedu NSVL'le)
25.08.1939 – avatakse Tallinna Loomaaed
september 1939 – Eesti säilitab range neutraliteedi, vältis isegi mobilisatsiooni
01.09.1939 – Saksa väed tungivad Poolasse, algab II MS
03.09.1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuid NSV Liidule mitte; K. Päts avab Vanemuise uue teatrisaali Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames
08.09.1939 – kaitseseisukorda pikendatakse ühe aasta võrra
17.09.1939 – Punaarmee ründab Poolat, Wehrmachti & Punaarmee ühine paraad, Poola jagamine
24.09.1939 – välisminister Karl Selterilt nõutakse vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist Moskvas
25.09.1939 – NSVL alustab luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse abil kindlaks teha, kas toimub mobilisatsioon
28.09.1939 – sõlmitakse Baaside leping Eesti ja NSVL vahel (vastastikuse abistamise pakt)
oktoobri algus 1939 – sõjaväelaste läbirääkimised
04.10.1939 – peaminister Kaarel Einpalu asutub tagasi
06.10.1939 – Hitleri kõnes kutsutakse (balti)sakslasi päris kodumaale tagasi
12.10.1939 – Kolm vene miinilaevad ja Balti sõjalaevastiku põhijõud; uueks peaministriks saab Jüri Uluots
18.10.1939 – Punaarmee maavägede sissemarss Eestisse (25 000+); lahkuvad esimesed baltisakslased
30.11.1939 – Soome ja NSV Liidu vahel algab Talvesõda. Soome linnu pommitavad ka Eesti pinnalt startinud lennukid
5.12.1939 – J. Laidoneri ametlikul visiidil Moskvasse rõhutatakse, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse
1939. a – Eesti meeskond osaleb Luzernis laskespordi MM'l ja võidab uuesti Argentiina karika uue maailmarekordiga; raadiovastuvõtjaid on ~10 000 (s.o 1 iga 10 inimese kohta)
Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1935-1937
AASTA 1935
17.01.1935 - Riigivanem K. Päts teatas kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu
23.02.1935 – Tallinnas avati Meremuuseum
05.03.1935 – keelustati kõikide erakondade tegevus – nende asemel valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud – Isamaaliit ja kutsekojad (pidid olema üldkultuurilised ja apoliitilised, tegelikkuses tsentraliseeritud ainupartei); jõulised sammud opositsoiooni lämmatamiseks, siseminister sai õiguse saata poliitvastased sundpagendusse
07.03.1935 – Tuuakse ellu Isamaaliit, mis on autoritaarset režiimi toetav organisatsioon
22.05.1935 – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks
02.07.1935 – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri
14.-15.07.1935 – toimusid Majaomanikkude Koja valimised
26.07.1935 - J. Tõnissoni opositsoonilisele tegevuse tõttu võttis valitsus Postimehe sekvesteri alla ja tõrjus J. Tõnissoni toimetuse tööst eemale
11.09.1935 - riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
27.09.1935 - Eesti laskurid võitsid Roomas mitu maailmameistritiitlit ning püstitasid mitu maailmarekordit
7.12.1935 – vapsid valmistasid ette relvastatud riigipööret, kuid vahetult enne seda arreteeriti osalised, ka vabadussõjalaste juhid.133 vapsi said kokku 1163 aastat vangistust ning kaotasid populaarsuse
23.12.1935 – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek
31.12.1935 - aastavahetuse kõnes tegi Riigivanem K. Päts teatavaks kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus
1935 . a – opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu (libeeraalne intelligents) – nn Tartu vaim; Inglise-Saksa mereväeleping – UK on valmis andma Balti piirkonna Hitler ja Stalini hammaste vahele; Venemaa aktiviseerub; majandusnõukogude reorganiseerumine
AASTA 1936
08.01.1936 – K. Päts allkirjastab rahvahääletuse korraldamise otsuse
16.02.1936 – Rotterdamis arreteeritakse A. Sirk
23.-25.02.1936 – rahvahääletus, milles enamik kiitis heaks Pätsi ettepaneku moodustada Rahvuskogu, mille eesmärk on parandada kehtivat põhiseadust
20.03.1936 – lasti käibele K. Pätsi näopildiga postmargid
01.04.1936 – Otepää alev saab linnaks
20.04.1936 - algasid Meierite Koja nõukogu valimised
15.06.1936 - plahvatus Männiku laskemoona ladudes
07.07.1936 – Suurbritannias lasti vette Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit
1.-16.08.1936 – toimuvad XI olümpiamängud Berliinis, Kristjan Palusalu saab kulla kreeka-rooma maadluses ning vabamaadluses (raskekaal)
09.09.1936 - riigivanema otsusega pikendatati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
15.09.1936 - avati Tallinna Tehnikainstituut (rektoriks professor P. Kogerman)
20.09.1936 – avatakse ametlikult Tallinna lennujaam
07.10.1936 – Riigivanem asutab Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi
08.10.1936 – Avati Õpetajate Koda
30.10.1936 – Endiste riigivanemate (J. Tõnisson, A. Piip, J. Teemant, J. Kukk) märgukiri K. Pätsile, nõutakse tagasipöördumist demokraatia juurde ja Rahvuskogu valimiste ärajätmist
12.-14.12.1936 – Valimised Rahvuskogu esimesse kotta; opositsioon boikoteerib valimisi
29.12.1936 – Pannakse alus filmi- ja fotoarhiivile
1936. a – kodukaunistamise üritus
AASTA 1937
02.02.1937 – Tallinnas avatakse kohvik „Kultas“
03.02.1937 - põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209 999 tk)
16.02.1937 - avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda
18.02.1937 – Rahvuskogu kokkukutsumine (ebademokraatlikult moodustatud, et legaliseerida ebaseaduslikult haaratud võim)
23.02.1937 - Riigivanem K. Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu
01.04.1937 - kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks; hakkas kehtima Steriliseerimise seadus
16.04.1937 – ilmusid müügile I ETK vabrikutes valmistatud jalgrattad
20.04.1937 – Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50 (Eesti seniajani suurima vigastatud ja hukkund laste arvuga õnnetus)
30.04.1937 – lõpeb Eesti Entsüklopeedia trükkimine
09.07.1937 – allveelaev Lembit jõuab Eestisse
17.07.1937 – valmis 197-meetrine Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.
28.07.1937 – K. Pätsi isiklike suunitluste aluses võetakse vastu uus põhiseadus – autoritaarne valitsemisviis; riigipeaks saab president (laialdaste õigustega, võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendi seadustele veto, saata nad laiali, kinnitada ametisse valitsuse); valimisõiguslikud on alates 22. aastased; Riigikogu on kahekojaline- Riigivolikogu (80 rahva valitud liiget, alamkoda) ja Riiginõukogu (40 liiget, kes määrati ja osaliselt valiti, ülemkoda), õigused on tugevalt piiratud; Vabariigi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks (eesotsas peaminister), määrava tähtsusega on presidendi usaldus valitsuse ees; uus põhiseadus kärpis ka rahva õigusi (võeti rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati rahvushääletusi ja valimisi) (vt 03.09.1937)
14.08.1937 - Riigivanem K. Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi
17.08.1937 - Riigivanem K. Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse; jagati välja 149 EV Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid
29.08.1937 – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison
30.08-02.09.1937 – Riigivanem K. Pätsi visiit Soome
3.09.1937 – uus põhiseadus avaldatakse Riigiteatajas, algab 120-päevane üleminekuaeg (vt 01.01.1938)
11.09.1937 – A. Tupits määratakse põllutööministriks, astub ametisse
12.09.1937 – kaitseseisukorda pikendati aasta võrra
01.10.1937 - algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks
09.10.1937 – avati Tartu Kutseesinduste Kodu
10.10.1937 – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel
22.10.1937 – asutati Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit.
23.10.1937 – asetati nurgakivi Kodumajanduse Instituudile; Jõhvi lähedal jõuti puurimistel rauamaagi lademeteni
31.10.1937 – pandi nurgakivi uuele Vanemuise hoonele
29.12.1937 – Riigihoidja dekreet lõpetas Riigikogu volitused – asjaajamine, varad ja kohustused lähevad üle Riigikantseleile
1937. a – vähendati gümnaasiumite, suurendati kutsekoolide arvu, lisati soodustused, kutsehariduse populariseerimine; Eesti meeskond osaleb Helsingis laskespordi MM'l ja võidab Argentiina karika uue maailmarekordiga
Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1933-1934
AASTA 1933
(30.01.1933 – A. Hitler saab uueks Saksamaa riigikantseleriks)
(23.03.1933 – A. Hitler saab diktaatorvõimu 1937. a aprillilin)
10.-12.06.1933 – II rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, kukkus taas läbi (V koosseis)
23.06.1933 – Läti riigipea A. Kviesise visiit Eestisse
23.-25.06.1933 – X üldlaulupidu
27.06.1933 – J. Tõnissoni valitsuse otsus devalveerida krooni 35% võrra, et viia see uuesti vastavusse Rootsi krooniga, kinnitati Riigikogu poolt, lühiajaline ostupaanika, kriisi taandumine
11.08.1933 – Jaan Tõnissoni valitsus kehtestab sisepoliitiliste pingete tõttu üleriigilise kaitseseisukorra, suletakse vabadussõjalaste ühingud (kodanikuõiguste ja –vabaduste piiramine, tsensuur, valitsuse autoriteedi langus)
14.-16.10.1933 – III rahvahääletus (vapside eelnõu kiidetakse heaks) (riigivanem=president 5a; Riigkogu ühekojaline, 50 liiget; valitus on riigivanema tahte täideviija) (vt 24.01.1934)
17.10.1933 - Valkas tabati pornograafiliste fotodega tegelev Ned de Baggo, kes kasutas poosipiltidel ära eesti koolipoisse ja -tüdrukuid (meelitas šokolaadi, likööri, rahaga) ning saatis seejärel fotosid tellimustena Euroopa rikkaimatele vabrikantidele
19.10.1933 – J. Tõnissoni valitsus kaotab kaitseseisukorra alates 20.10.1933
30.10.1933 – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus, loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit
19.11.1933 – Riigivanem K. Pätsi ametlik visiit Lätti
21.11.1933 - valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks
9.12.1933 - Balti Vendluse juhid saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja
11.12.1933 - algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine
15.12.1933 – Rahvuslik Keskerakond otsustab oma kandidaati mitte üles seada, vaid toetab presidendivalimistel J. Laidoneri
1933. a – Kadrioru lossi uue saali juurdeehitus; põllumeeste toetamine, range kokkuhoiupoliitika, hädaabitööd, kontroll väliskaubanduse üle
AASTA 1934
03.01.1934 – lastakse liikvele 2-sendiline vahetusraha
15.01.1934 - sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine; K. Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks
24.01.1934 – Vabadussõjalaste põhiseaduse muudatuse eelnõu jõustub
31.01.1934 – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks
jaanuar 1934 – J. Tõnissoni valitsus asutub tagasi, vapside tegevus jätkub, luuakse üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga
08.02.1934 – registreeriti K. Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee
15.02.1934 (või 15.01) – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine
17.02.1934 – registreeriti ühing “Vabadussõjalaste Rahvaliikumine”
kohalikud valimised (vapsid võidukad, aga ka agraarid). Vapside eesmärgiks Riigikokku saamine ning A. Larka presidendiks
01.03.1934 – II rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2 % eestlasi).
12.03.1934 – J. Laidoner ja K. Päts korraldavad riigipöörde, süüdistades vapse mässukava koostamises ning Eesti rahvast psüühilises haiguses; kehtestati 6-kuuline kaitseseisukord, kõik poliitilised meeleavaldused keelatud, vapside ühingud suletud; sõjakool ja Kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla; valimised lükati edasi; tühistati vapside saadikumandaadid ja toimusid arreteerimised; vallandamistega puhastati riigiametid; parlament läks suvevaheajale; seadusandlus riigivanema kätte, asus valitsema dekreetidega. Võimu kasutati ettevaatlikult, kuid üle oli mindud autoritaarsele korrale
16.03.1934 – Riigikogu kiidab valitsuse erakorralised meetmed heaks
01.04.1934 – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium
aprill 1934 – pidid toimuma Riigikogu ja riigivanema valimised. Larka (EVKL) vs Laidoner (Asunike Koondis) vs Päts (Põllumeestekogud) vs Rei (ESTP)
02.05.1934 – Ülemistel avati tsiviillennuvägi
25.02.1934 – Valitsus kinnitab koolireformi kava
23.06.1934 – Võnnu lahingu aastapäeva tähistatakse esimest korda võidupühana
18.-20.08.1934 – Soome president P. E. Svinhufvud oli visiidil Eestis
hilissuvi 1934 – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks; pikendati kaitseseisukorda; valimised lükati uuesti edasi
12.09.1934 – Genfiis sõlmiti Üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel (nn Balti Antant), algab tihe välispoliitiline koostöö
15.09.1934 – avati Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljakul)
21.09.1934 – V. Rannaleet ületas purilennukil "Sinilind" Soome lahe
01.10.1934 – luuakse Riiklik Propagandavalitsus (hiljem Riiklik Propaganda Talitus) (ettevõtmised: nimede eestistamine, kodukaunistamine 1936, sinimustvalge lipu populariseerimine)
2.10.1934 – Riigikogu V istungjärk kuulutati lõpetatuks (kriitika valitsuse tegevuse suhtes); parlament suunati nn vaikivasse ajastusse (st ei võinud kokku tulla)
detsember 1934 – hakati piirama sõnavabadust, opositsiooniline Maaleht suleti; kontrollile allutati ametiühingud, noorsooliikumised, omavalitsused, kõrgkoolid, kirjandus, kunst, teater
Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1929-1932
AASTA 1929
01.01.1929 – Eestis hakkab kehtima meetermõõdustik
05.02.1929 – A. Tupits andis Riigikogu hoone vestibüülis haridus- ja sotsiaalministrile L. Johansonile kõrvakiilu (tupits)
09.02.1929 - NSVL, Eesti, Läti, Poola ja Rumeenia kirjutasid alla sõjategevusest loobumise leppele.
17.05.1929 - Moskvas kirjutatati alla Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline kaubandusleping
02.06.1929 - asutatati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (A.Sirk, A. Larka)
09.06.1929 – Pärnus avati A. Adamsoni loodud L. Koidula mälestussammas (A. Adamson sureb 26.06.1929)
27.06.1929 - Eesti Pank laskis käibele 50-kroonise pangatähe
02.07.1929 – August Rei valitsus astub tagasi
09.07.1929 - ametisse astus Riigivanem Otto Strandmani juhitud 16. Vabariigi Valitsus
10.10.1929 – Eesti Pank laseb välja 1-sendilise vahetusraha
20.10.1929 - Estonia segakoor ja sümfooniaorkester esitasid esmakordselt Cyrillus Kreegi "Requiemi c-moll".
(24.10.1929 – Wall Street'i börsikrahh, nn must neljapäev, aktsiahindade järsk langus, ülemaailmse majanduskriisi algus)
1929. a – Eesti Kunstimuuseumist saab riigivanema residents; Rootsi kuninga Gustav V külaskäik; üleeuroopaline põllumajandusloendus, millega Eesti tase tõusis
AASTA 1930
08.01.1930 – Põhiseaduse muutmise eelnõu Rahvaerakonnalt (presidendi ametikoht, parlamendi võimu vähendamine), ei võeta vastu
20.02.1930 – lastakse käiku 2-kroonine hõbevahetusraha
19.04.1930 - tundmatu kurjategija röövis Tallinnas Krediitpanga Nõmme osakonnast relva ähvardusel 2543 krooni
18.05.1930 – Tartus avati Fr. R. Faehlmanni monument
07.08.1930 - K.-ü. "Loodus" juhatus otsustas asuda Eesti Entsüklopeedia väljaandmisele.
04.09.1930 - peeti Eesti I lennuvõistlus, millel osales 10 lennukit. Läbiti 590 km
1930. a – ülemaailmne majanduskriis jõuab Eestisse; toiduainete hinnad langevad, tollimaksud tõusevad, põllumajanduse toodang langeb 2x, elukalliduse tõus, konkurentsivõime langus, sissetulekud vähenesid, väliskaubanduse negatiivne bilanss
AASTA 1931
01.07.1931 – Riigikogu moodustab komisjoni põhiseaduse muutmise projekti väljatöötamiseks
19.07.1931 – Riigivanem K. Päts sõidab eravisiidile Soome
27.07.1931 - kell 17.00 süütas välk Oleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.
23.09.1931 – F. Moori raadioreportaaž Oleviste kirikutornist, kus toimusid remonttööd
oktoober 1931 – alustab ilmumist 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia (-1937)
AASTA 1932
01.04.1932 – lasti välja 10-sendiline vahetusraha
04.05.1932 - Eesti-NSVL mittekallaletungileping
mai 1932 – Riigikogu V koosseis (3+3 parteid)
suvi 1932 – Karl Einbundi valitsuskabinet peab vastu 76 päeva, millest 29 kulus kokkuseadmisele
24.03.1932 – sureb E. Põdder
17.07.1932 - EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõdalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme
13.-15.08.1932 – I rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks – napp läbikukkumine (IV koosseis), rahulolematus ja suur vastupropaganda
01.10.1932 - Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe
25.11.1932 – Vabariigi Valitsus saab Riigikogult erakorralised volitused võitluseks majanduskriisiga
1932. a – Rahvaliidu desarmeerimiskonverents; Berni konventsiooni alusel alustab tööd Eesti Autorikaitse Ühing; töötuid on 32 000; hädaabitööde korraldamine; 1931/32 võimul on agraarsed ja liberaalsed erakonnad, 1931-32 kokku neli valitsust
Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1926-1928
AASTA 1926
12.03.1926 - põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks asutati Eesti Maapank.
13.06.1926 – Eesti-Läti maajalgpalli kohtumisel Kadriorus võidab Eesti 3:1
02.07.1926 – Türi alevik sai linnaõigused
26.09.1926 – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas
29.09.1926 – Põllumeestekogud esitavad Riigikogule põhiseaduse muutmise eelnõu, milles nähakse ette presidendi ametikoht ja parlamendi koosseisu vähendamine, eelnõu jääb vastu võtmata
08.10.1926 - Tallinnas Vabaduse väljakul avati Eesti suurim ja moodsaim kino "Gloria Palace".
18.12.1926 - Tallinnas alustati Eesti esimesi korrapäraseid raadiosaateid; Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünd (Riigi Ringhäälingu orkestrina)
1926. a – Tallinnas esimesed asfaltkattega tänavad; OÜ Mootori kolm linnaliini
AASTA 1927
03.04.1927 - Tallinna toomkirikus peeti esimene eestikeelne jutlus
07.07.1927 - Aktsiaselts Ilmarine andis teedeministeeriumile üle esimesed kodumaised teehöövlid
10.07.1927 – Pärnus avati mudaravila
02.09.1927 - Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodi Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse
1927. a – esimene teadaolev riigihanke konkurss (võistupakkumine)
AASTA 1928
01.01.1928 – rahareform, markade-pennide asemel tulevad käibele kroonid-sendid, mille kurss on seotud Rootsi krooniga
19.02.1928 – Tartus I eesti raadionäitus
10.06.1928 – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas
30.06.-2.07.1928 – IX üldlaulupidu
(27.08.1928 - Briand-Kellogi paktiga mõistetakse hukka sõda kui rahvusvaheliste suhete edendamise vahend, julgeoleku tõus)
01.09.1928 - Eesti Pank lasi käibele esimesed kümnekroonised paberrahad
08.09.1928 – Estonias esietendub esimene rahvuslik ooper Evald Aava „Vikerlased”
14.12.1928 – Käreveres kukub kokku äsjavalminud sild üle Emajõe
1928. a – Eesti Muusem nimetatakse ümber Eesti Kunstimuuseumiks
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
