Füüsika: Galaktikad

1. Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas.
2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo.
3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud


4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse L_n ja tegeliku heleduse L järgi. L/L_n = d²

5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Hubble'i konstant H₀ on 75 km/(s*Mpc)

6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi

7. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel hulgal; keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat keskosa mõhna.

8. S-galaktikas liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas.

9."Noored" on suure heledusega peajada tähed, õigem oleks nim noori täheparvi parvedeks, kus noori tähti leidub. Kuna viimaste eluiga on lühike, ei saa ka parv vana olla.

10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad tähed gaasist ja tolmust protogalaktika kokkutõmbumise käigus.

12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter.

13. Kvasarid on galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Varem peeti neid "ülitähtedeks". Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega.

15. Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektri-, magnet- või gravitatsiooniväljas

16. Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad.

17. Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega (ka galaktikatega) täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid (vrd mesilaskärjega).

Geograafia: Triias

Triias

Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud.

Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on see, et arvatavasti sai see alguses 25 miljonit aastat varem Põhja-Ameerikas, kus oli tegu esmaste termiitide ja puukahjuritega ning taimede niivõrd suurehulgalise suremise tõttu ei tulnudki kivisütt juurde. Kivisütt hakkas 10 miljonit aastat peale katastroofi algust uuesti tekkima Austraalia lähistel. Selle põhjuseks peetakse ühe parasiidi evolutsiooni samas paigas, mis termiitide tegevusele piiri peale pani. Samuti on peetud liikide väljasuremise põhjuseks hiiglasliku meteoriidi langemist maale (praegusesse Antarktika piirkonda). Seega on Triias järgnev periood maailma ajaloos suurima väljasuremisperioodile.

Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel. Polaaralad olid niisked ja parasvöötmelised ning sobilikud roomaja-sarnaste loomade eluks. Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi väga külmad ning ilmselt räsisid mandrit sageli ekvaatori paigus mussoonid. Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna.

Triiase ajal kasvasid maismaal paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad. Neil olid ilusad vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid värvilised õied. Põhjapoolkeral kasvasid ka okaspuud: kuused, seedrid, männid, sekvoiad, kadakad ja küpressid ning hiiglaslikud mammutipuud. Esines savanne ning sõnajala preeriaid.

Loomadest vallutasid maismaa roomajad (eriti sisalikud) ning ka esimesed algelised imetajad, kes aga jäid Triiase lõpuni tahaplaanile. Ilmusid ka esimesed lendavad selgroogsed loomad- pterosaurused. Samuti leidsid tee maailma esimesed krokodillidelaadsed isendid ning ürgkilpkonnad.

Ka mereelustik oli mitmekesine: seal elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid, teod, ammoniidid, kalasisalikud. Neile lisandus palju uusi koralle ja merisiilikuid, esimesed alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase-aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides.

Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid. Selle põhjuseks on peetud nii Pangaea mandri lahknemisega Lauraasia ning Gondwana mandriteks kaasnenud vulkaanipurskeid, boliidi (meteoori) kukkumist maale kui ka globaalset jahtumist. Väljasuremisest pääsenud roomajad-dinosaurused muutusid domineerivaks Juuras ja jäid nii 150 miljoniks aastaks.

1. Wikipedia. Triassic (inglise keeles) - http://en.wikipedia.org/wiki/Triassic
2. Miksike. Keskaegkond - http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001329
3. TÜ Geoloogiamuuseum. Triias - http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/triias.html
4. Miksike. Keskaegkond - http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-1.htm
5. Berkley Ülikool. Triias (inglise keeles) - http://www.ucmp.berkeley.edu/mesozoic/triassic/triassictect.html

Ajalugu: Liberty Square, Harju Gate & St, Rataskaevu St, St Nicholas Church, Cinema Sõprus

Liberty Square
*The most imp. square of the town, the parade square of Tallinn- Freedom Square
*Originally called Puu- ja Heinaturg (Wood &Haymarket)
-Merchants traded in wooden dishes, wheat, wool, animals etc.
*1.3 hectares
*In 1910 the square was named Peetri plats(Peter’s place)(on the occasion of the 200th anniversary of uniting EST with RUS.
*From 1923 to 1933 the square was called Freedom place.
*Then was called Freedom Square and from 1948 Võidu or Victory Square and after refaining of indipendence was clled Freedom Square
*The statue of Peter the Great was put up on the square in 1910(29sept).
-5m high(arh.-From Riga Leopold Bernhard Bernstamm
-it was removed 1may 1922.to Kadriorg behind Peter I house.(later cut into pieces)
* In the mid. Of the square –public well
*On the south side a place for the coachmen,where it was allowed to feed and water horses
*On the corner of V-Roosikrantsi street-Private school,1913-guesthouse“Peetri hotel“-then (Scandic)Hotel Palace(Elmar Lohk)
*1926-Gloria palace(Jewish businessman)arh-Theodor Skujinš(riga)(1st movie“Faust“-Now Russian Drama Theatre
-EKA-Arh. Robert Natus-Sculptored arh Jaan Koort
-It has been a central Committee of the estonian Communist party(EKP)
-Estonian Lenin Communist Youth Association(ELKNÜ)
-Tallinn Working People’s Council
NOW-Tallinn City Government(No7)(rahvusriietega naine)
Freedom Square include: Kawe Plaza(henno sillaste)and the building of the Bank of Tallinn(ühispank-arh Aare Saks)-Represent new Estonian era.
Art Hall(kunstihoone)arh- Soans and kuusik(opened 1934)
In the basement club kuku-popular meetingplace-bohemians
-niches (2nd floor) filled Neo-Classicist figures Work and Beauty(Raudsepp)
Kunstifond(alar kotli)in 1952
-Landowner’s Bank(moskvamaja)arh- Lohk-Restoran Gloria belongs to the same building(entrance relief Nightwatch(raudsepp)in the wall)
Moskva maja-Built in 1937-facade made of dolomite (saaremaa) &polished granite.The building included many cafeterias. Cafe Kultas(the owner)-cafe moskva(since 1944)
Now on the anniversay of indipendence (24feb),a parade of the defence forces is staged in the square and cultural and commercial events take place here in Summer
Kunsti hoone ja Jaani kiriku vahel started buildin Kindergarten(1820),muutus joomakohaks
Mayeri staircase-(1864-1865)-Carl August Mayer (tallinna bürgermeister)-reovated-widen.8 vaasi(linnavapid peal)
Jaani Kirik
*Designed by A.Gabler
It is the oldest gothic revival church.
It was built because of the citys growing estonian congrecation in 1862-7
-3 aisled basilica
-Both in the interior and exterior the dominant feature is the lancet arch borrowed from Gothic
-The round rose windows, symbols of silence
-The altarpiece, Christ on the Cross, is by Professor Karl Gottlieb Wenig
-The oldest chruchbell with estonian language written on it(1872)

Harju Gate
*As harju street was called Blacksmiths street in the MAs(many smithies in the neigbourhood), the gate too had the same name-Blacksmith’s Gate
*It was 1st mentioned in 1361(chronicles)
*the 5 storey main tower,no longer preserved, was 21 m high.
It had 4defence gates,5difence towers,a watermill and artificial lake.
*The gate was closed when a rampart was built in the 1530s
*was demolished in 1875
*City Gallerty is standing at the place of the former watermill
*In 1535 J von Üxküll was excecuted between the main and the foregate(because he had tortured and killed his serf matis,who had escaped to the town
Rüütli Street
*Got its name from the house that belonged Virumaa ordu komtuurile
*On that street was also towns workyard and relvakoda,Niguliste church,uus seek,hangman
*Hans Kotke&Andreas Moelevald-raiusid ilusa teravkaarse portaali.Kuldas üle Sittow(M.Sita isa)nüüd ajaloo insituut
Rüütli3,9-Tallinna Rootsi mihkli kirik
Rüütli5-Tallinna Niguliste lutherlaste usukogudus
26,28,30-aleksander tõnisson
18,20-roland Erbe
Rüütli tänaval paiknenud tööhoov muutus 14. sajandil oluliseks osaks Tallinna majanduselust.
Rataskaevu Street
*one of the oldest and most int.streets in tln
*it was located beyond the limits of the fortress and the town walls
*was a noisy and densely populated street
*here was the cabman’s stand-those who delivered stone from lasna.plateau to the construction sites of tln.
*behind that was a public bathhouse(No.44) first mentioned 1387-owner:boleman
-massage,set bones,let blood,applied cupping-glasses(kupu/tõmbe klaas)
*opposite that was a large stone-building A New Almshouse-now sportshall of the „Dynamo“ Voluntary Sports Society is here.
*House nr 46-The executioner lived here.Foreign man.wasn’t allowed to go to church and his children to school
House nr. 20-Famous painter Michel Sittow
House next to it-legend-devil celebrated his wedding since that people heard sound of many feet and nobody wanted to live there
Rataskaevu 7-until 1362 Tallinns oldest workhouse(Marstall)
*sai nime nurgal asunud vana kaevu järgi
Nr9-barokk-many ümberehitusi
Nr.5-1985 restoran kompleks.at 1st Raeköök.now beer haus
St.Nicholas Church
*The church is situated at Harjumägi at the foot of Toompea Hill
*The Niguliste Church was founded in 1230 by German merchants who moved to Tallinn from Gotland
*The Late-Gothic style
*the church was dedicated to St. Nicholas,the patron saints of merchants and seamen.
*By the 13th cent the fortified church of Niguliste was completed.
IT IS THE ONLY FORTIFIED CHURCH IN TALLINN.
*main entrance in northen wall-the shortest way to the town centre
*By the end 15th cent. Town became wealthy-decided to make the church larger
*Several chapels were added to the church
*At first the church was a low 3-naved basilica.
*after the big fire it was rebuilt to ture to style Gothic style
*It had many reconstructions due to the weak foundation.
*spire from 16 th cent.
*The main altarpiece is mady by Herman Rhode(1481)-1250 marka-donations of citizens.
*christmas,easter,and other imp holidays
*During the Reformation –valuable works of art destroyed-Locks of the door of N had been poured full of melted lead-only church whos paintings survived.
*In 1944 Niguliste caught fire during the bombing of Tallinn-the roofs,the spire and a large part of interior was destroyed in flames.
*the church was reopened only in 1984 as a museum of Medieval art and a concert hall
*The biggest medieval art treasure in Niguliste and the whole of tallinn is a painting in the danse macabre theme created by the Lübeck master Bernt Notke
-It symbolizes the inevitable of death
-It is the original painting
Harju street
*Most part of the harju street was demolished in 1944 9march during the momb raid .
*statue was set up to Eduard Vilde whose workhouse was on that street.
*PS!J.Üxküll was executed here.(ristikujuline märk)
*The street had also names like Seppade tn, Kannuvalajate tn,tinavalajate tn.
*Harju tn1-writers house designed in 1963 arh August&Volberg
*Kuninga street corner-writer J.Smuuli memorial plate(skulp-Matti Varik,arhMurdmaa)
J.Smuul was the chairman of the board of the Estonian Writers Union-many years
Talinn business centre-praegu prive maja
Now Americana Pizza-once was city gate-Smiths Gate
On that street was also hotel Kuld Lõvi and cinema Amor
Harju 9-Pankhouse arh-rosenbaum-Höppeneri draakonid fassaadil.now cinemastudio Tln Movie
Müürivahe street
*The sreets different part had different names-Zwischen den Mauern(müüride vahel), rannawäerawa and Wirrowärrawa walli wahhel and wirrowärrawa ja karriwärrawa walli wahhel.
*in 1872 the street got its official name Müürivahe street
*Assauwe tower
-the name is estonian and comes from the name of the town’s herdsman Asso or Assauwe, whose house was on the corner of Harju and müürivahe streets in the 14th cent
-The tower originates from the same period-but later was built higher
-since 1930 the towe houses the Theater and Music Museum
Cinema Sõprus
-it was built in 1950-1955 by arh Peeter Tarvas & August Volber
-It has 2 halls,800 seats
-Stalin Klassitsist
-at first cinema spartacus(Wendach)

Ajalugu: Strateegia ja taktika sõjanduses, ohvitserkond, reformaatorid

Sõjandus: strateegia ja taktika

Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa tõsiseid muudatusi sõjakunstis – vägede oskuslikus juhtimises, mille eesmärgiks on võit. Võit on tagatud, kui esmalt võidetakse lahingud ja alles siis kogu sõda. Sõjakunsti moodustavadki kaks komponenti – õpetus sellest, kuidas võita lahing ning strateegia ehk õpetus sellest, kuidas võita sõda. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia, mis jäid valitsevaks 18. sajandi lõpuni.
Joontaktika kujunes välja tulirelvade kasutuselevõtuga. Tüüpiliseks muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Jalaväe tiibadele ning vahel ka väeosade vahele rivistati ratsavägi, suurtükivägi aga paigutati väikeste gruppidena lahingukorra ette ja tiibadele. Rivistamisel asetati jalaväes külmrelvakandjad keskele ja tulirelvade kandjad tiibadele. Lahingus oli otsustavaks peamiselt jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Kogupauke andsid viirud järjekorras. Selle sooritamise järel pöördus pool viirust vasakule ja teine pool paremale ning liikus kiiresti kõige taha, hakates seal uuesti relva laadima. Analoogiliselt toimisid ka järgmised viirud. Kui viimane viirg lõpetas tulistamise, oli esimene valmis juba uuesti tuld avama. Pealetungil võidi aga ka vastupidiselt toimida – esimene viirg jäi pärast tulistamist paigale ja hakkas relvi laadima ning teise viiru sõdurid jooksid neist mööda, rivistusid ja andsid kogupaugu.
Selline korraldus kadus alalise armee loomisega. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks. Tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga valdavalt ratsavägi. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist kahele joonele, mille intervall oli 200-300 meetrit. Pataljon omakorda jagati viirgudesse: alul, kui musketite kõrval kasutati ka odasid, kuude viirgu, kui aga odad relvastusest kadusid, siis vaid 3-4 viirgu. Suurtükid paigutati sellises lahingukorras jalaväe ette ja pataljonide vahele.
Lahingukord võeti sisse väljaspool vastase tuleulatust. Kui see oli toimunud liikus jalavägi ühele joonele ja seejärel terve rindena edasi vaenlase suunas, peatudes tulistamiseks. Liikumisel pidid pataljonid joonduma ja hoidma kindlaid vahemaid ning kaugusi. Ratsaväe esmaülesanne oli jalaväe lahingukorra kaitsmine tiibadelt.
Kurnamisstrateegia. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine ühegi lahinguta. Piiride kaitseks ja vastase manööverdamise takistamiseks rajati tugevaid kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade võrdne kaitsmine, mis tähendas, et sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Nimetatud strateegia võidulepääsu soodustas asjaolu, et sõjad muutusid järjest rohkem koalitsioonisõdadeks ning iga riik püüdis end võimalikult vähe kahjustada, et sõja lõppedes tugevdada oma positsioone. Samuti aitas kurnamisstrateegia levikule kaasa tulirelvade laiaulatuslikuma kasutuselevõtmisega seotud kaotuste kasv ning magasinisüsteem.

Ohvitserkond

Alaline armee vajas professionaalseid juhte – ohvitsere. Ohvitseriamet tuli valitsevate seisuste hulgast, keskaegne rüütliseisus kujunes paljuski ümber ohvitserkonnaks tänapäevases mõistes. Varauusaegse Euroopa ohvitserkond kandis edasi rüütlite sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises plaanis rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Aadlikele peeti seisusekohaseks üksnes sõjaväeteenistust ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel.
Vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias. 16.-17. sajandil hakati Saksamaal looma rüütliakadeemiaid, kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine: vehklemist, fortifikatsiooni, ratsutamist.
Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused, mis arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal rajatud kadetikompaniidest, kus noored aadlikud teenisid vabatahtlikult seni, kuni said ohvitseripatendi. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad juba kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. sajandil Prantsusmaal, Preisis ja Austrias.
19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kellele väeteenistus tähendas elukutset ja andis elatist, ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse.

Sõjanduse reformaatorid

Sõjanduses aset leidnu muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, mille olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Nende ellurakendamiseks sõjanduse vallas oli vaja sõjaväereformaatoreid.
Gustav II Adolf oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi ja seda just eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele tuginedes. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanike teenistusse kutsumist. Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjanduse vallas suutis Rootsi maksimaalselt ära kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse.
Luois XIV aja oli Prantsusmaa vaieldamatult Euroopa juhtriik. Kuninga aktiivne ja agressiivne välispoliitika ning kuningavõimu tugevdamise püüdlused vajasid tugevat armeed. Sõjaväereformi teostasid kaks sõjaministrit – Michel Le Tellier ja tema poeg Francois. Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma.
Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtsustati. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Prestre de Vauban.
Markii de Louvois´i ümberkorralduste otseseks tulemuseks oli Prantsusmaal jõudude suurenemine: tal oli tolle aja suurim armee Euroopas.
Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandikl oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajas kuningas Friedrich II, kelle valitsusajal kasvas nii riigiterritoorium, rahvastik kui ka armee.

Ajalugu: Kontr- ja revolutsioon, ultrarojalism, konservatism, liberalism, romantism

Poliitilised õpetused

Revolutsioon ja kontrrevolutsioon
Mõiste revolutsioon oli tuntud juba keskkajal ja tähistas järske poliitilisi muutusi. Näiteks nimetati revolutsiooniks Henri IV ootamatut astumist katoliku usku. Suurte ühiskondlike liikumiste tähistamiseks kasutati sõna mäss. Ka Inglise revolutsiooni nimetati algul puritaanlikuks mässuks, kuid pärast revolutsiooni lõppu ja kuningriigi taastamist võeti eelnevate sündmuste kohta tarvitusele mõiste revolutsioon.
Suur Prantsuse revolutsioon tõstis kilbile revolutsioonilised ümberkorraldused. Revolutsiooniliste muutuste vajalikkust põhjendas üks Ameerika iseseisvusvõitluse ideolooge Thomas Paine väitega, et igal põlvkonnal on õigus tegutseda oma huvides ja järelikult muuta ka elukeskkonda. Sageli jõuti kõike vana eitades mõttetu lõhkumiseni, mille tagajärjeks oli terror. Seoses sellega omandas mõiste revolutsioon paljude silmis negatiivse tähenduse.
Revolutsiooni vastu astusid välja privilegeeritud seisustesse kuuluvad inimesed, kes kaitsesid sel teel oma eesõigusi ja varandust. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooniline ideoloogia, mis oli emigrantide ja Euroopa riikide Prantsusmaa-vastaste koalitsioonide lipukiri.

Konservatism
Konservatismi mõiste tähenduseks oli selle tekkides 18. sajandi lõpukümnendil eelkõige vastuseis Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele. Konservatismi loojaks peetakse ennekõike šoti poliitikut ja filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted teoses "Reflections on the Revolution in France" ("Mõtteid Prantsuse revolutsioonist", 1790). Teoses rõhutas Burke, et muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Ta pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Tema arvates peaksid muudatused tulema ülevalt, valgustatud absolutismi või lihtsalt valitsuse initsiatiivi laadis, mitte aga valitsemisest mitte midagi teadva pööbli poolt. Burke leiab, et muudatused on küll paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida, revolutsioon seda aga ei suuda. Revolutsioon lõhub ka traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on aga tema arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. Ta leiab, et just Inglismaal on kõik toimunud õigesti: on järk-järgult liigutud suuremate vabaduste poole, kuid samas on säilitatud monarhistlikud traditsioonid.
Konservatiivset ideoloogiat toetas filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel väitega, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830.aastatel kujuneski Konservatiivne partei. Konservatiivid seisid vastu paljudele uuendustele või arvasid, et neid tuleb läbi viia järk-järgult. Konservatiivne ühiskondlik mõte oli omane ka monarhistlikele parteidele ja ühiskondlikele liikumistele. 19.sajandi aktuaalsemate poliitiliste küsimuste hulka kuulus üldine valimisõigus ja naistele meestega võrdsete õiguste andmine.

Liberalism
Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajate; lds liber - vaba) liikumine. Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas Locke inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil.
Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Viimast vaadati tol ajal kui õigust kuuluda ükskõik millisesse uskkonda (või ka kui õigust üldse mitte uskuda). Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel.
Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid rõhutas ka sõna-, trüki- ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839.aastal nimetati Liberaalide parteiks.
Liberaalide hulka kuulusid väljapaistvad prantsuse ajaloolased F.Guizot, A.Thierry jt, kes tegelesid eeskätt poliitilises võitluses aktuaalse Suure Prantsuse revolutsiooni uurimisega, kuid koostasid ka rahvusliku ning Euroopa ajaloo üldkäsitlusi. Suurt Prantuse revolutsiooni vaatlesid nad kolmanda seisuse positsioonilt ja tõid käibele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi.

Romantism

19.sajandi I poole vaimuelu põhisuund oli romantism, mis valitses kirjanduses ja kunstis, kuid avaldus ka ideoloogias ja inimeste maailmanägemises. Mõneti oli see vastukaaluks valgustusaegsele inimmõistuse rõhutamisele – ratsionalismile, teisalt ka kirjanduse ja kunsti klassitsismile. Romantismi põhijooni on neli:
1.Uus mõttevool seadis esiplaanile tunded.
2.Romantism tugevdas huvi looduse vastu. Püüti tunnetada looduse hinge, loodust käsitleti kui elusolendit, inimühiskonda puudutavates aruteludes oli argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale.
3.Erinevalt klassitsismist tunti erilist huvi keskaja vastu. Seoses keskaja väärtustamisega pöörati tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Lugupidav suhtumine minevikku süvendas alalhoidlikkust ning romantikute vanem põlvkond oligi eeskätt konservatiivne. Noorem põlvkond seevastu kaldus liberalismi või koguni revolutsioonilisusse. Romantilist huvi mineviku vastu süvendasid ka rahvuslikud liikumised.
4.Lisaks loodusele ja ajaloole huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Tähelepanu koondumisele Idamaadele aitas kaasa Egiptuse hieroglüüfide dešifrifeerimine, millega tuli 1822.aastal toime prantsuse teadlane J.F.Champollion.

Ultrarojalism

Seoses Bourbonide restauratsiooniga kujunes kontrrevolutsioonilise ideoloogia ühe haruna välja ultrarojalism. Selle voolu tähtsaim esindaja oli vikont Louis Gabriel de Bonald, kes leidis, et kuninga võim olgu piiramatu ja seetõttu pole vaja mingit parlamenti. Naiste õiguste laiendamine lõhuks tema arvates perekonda ja sotsiaalset korda. Ta seisis vastu abielulahutuse lubamisele ja mõistis hukka ajakirjandusvabaduse. Usu alal nõudis ta tagasipöördumist katoliiklikusse.
Ultrarojalismi tunnustatud esindaja oli ka Joseph de Maistre, itaalia päritolu Prantsuse aadlik, kes võttis omaks jesuiitide seisukoha, mille järgi riik peab alluma kirikule ja kirik paavstile. Ta leidis, et filosoofia on destruktiivne jõud, mis seab ohtu riigi ja tsivilisatsiooni.

Rahvuslik liikumine

19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Aegade jooksul tegi rahvuslik liikumine läbi rea etappe. Algas see tavaliselt rahvuskultuurilise liikumisena, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased. Seepärast nimetatakse sageli rahvusliku liikumise esimest etappi elitaarseks. Järgnevalt jõudsid rahvusliku liikumise ideed juba haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad jne. Rahvuse ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Olenevalt konkreetsetest tingimustest oli rahvuslikes liikumistes muidugi suuri erinevusi, kuigi enamasti on tegu olnud alistatud rahva võitlusega võõrvõimu vastu.

Vene keel/Kunst: Иван Константинович Айвазовский

Иван Константинович Айвазовский (Гайвазовский)

(29 июля1817—19 апреля 1900)
И. Айвазовский всемирно известный российский художник-маринист, коллекционер и брат армянского историка, священника Габриэла Айвазовского. Ованес Айвазян родился в семье армянского купца. Детство художника проходило в бедности, однако благодаря его таланту он был зачислен в симферопольскую гимназию, а затем и в Академию художеств Санкт-Петербурга.

В дальнейшем, он жил в Крыму и Италии, посетил Англию, Испанию, Германию, позже путешествовал по России, Ближнему Востоку, Африке и Америке.

Иван К. Айвазовский писал в основном морские пейзажи; создал серии портретов крымских побережных городов. Его карьера была очень успешной. В общей сложности художник написал больше 6 тысяч работ.

С 1845 он жил в Феодосии, где открыл школу искусств, ставшую впоследствии одним из художественных центров Новороссии, и галерею, стал основоположником Киммерийской школы живописи, был инициатором строительства железной дороги «Феодосия — Джанкой» активно занимался делами города и он интересовался археологией.

Бюст Айвазовский находится на Макаровской набережной у морской крепости, прикрывающей морские подходы к Санкт-Петербургу. Скульптор был Владимир Горевой.

Корабль в море

• Кавказ. Вид на море.
• Бриг „Меркурий”, атакованный двумя турецкими кораблями
• Кораблекрушение
• Рыбаки на берегу
• Рыболовное судно в гавани
• „Мария” в шторм
• Морской пейзаж с обломками корабля под лунным светом
• Ночное путешествие

Inimeseõpetus: Lapse areng 0 kuni 1 ja 1,5 kuni 3 eluaastat

Vastsündinud
Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. See on normaalne.Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas).

Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Kui vastsündinul on silmad rähmased, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.Vahel võivad vastsündinu huultel olla villid (imemisest), need kaovad ise. Keel võib olla kaetud valge katuga (soor), mis on põhjustatud seentest. Mitte mingil juhul ei tohi lapse lutti oma suhu panna, nii võib laps saada nakkuse.
Mõne päeva pärast võib vastsündinud beebi nahk, mis algul oli kaetud lootevõidega, muutuda ketendavaks. Nahk muutub jälle pehmeks last vannitades ja kasutades beebiõli või -kreemi. Vahel on lapse näol valged täpikesed (rasunäärmetest), need kaovad ise. Vastsündinul ei ole hästi välja arenenud naha termoregulatsioon, sellepärast muutuvad nende jalad ja käed kergesti külmaks(21') Sünnimärkide puhul nahal pidage nõu arstiga. Lapse nahk on väga õrn, seetõttu kergesti vigastatav, hea on sage vannitamine (beebiõli või kummel). Seebiga peske üle ühe, kahe korra.

Tänapäeval tulevad beebid koju langemata nabaköndiga, mis irdub tavaliselt 2 nädala jooksul. Nabakönt ei takista vannitamist. Nabakönti ja selle ümbrust võib peitsida briljantrohelisega või saialille tinktuuriga.

Vastsündinu rinnad võivad olla veidi turses (ema hormoonid), ei vaja ravi.
Vastsündinul, nii poistel kui tüdrukutel on suguelundid suhteliselt suured, tüdrukutel võib olla tupest eritist (ema hormoonid). Last tuleb hoolega pesta, kuid mitte švammiga, seepi ei ole hea kasutada, kuivatab nahka. Peale õrna kuivatamist kasutada puudrit või beebikreemi. Vastsündinu ei urineeri kohe, sest esimestel tundidel ei saa ta palju vedelikku. Edaspidi on urineerimine sage, 15 - 20 korda päevas. Väljaheide muutub kollaseks 3- 4 päeva möödudes ja rinnapiima saava beebi kõht on harva kinni. Kui laps ei rooja iga päev, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga. Väljaheite välimuse või sageduse muutus on sageli ka esimene haiguse tunnus.
Vastsündinu hingab palju kiiremini kui täiskasvanu (30 - 60 korda minutis) ja ka palju vaiksemalt. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Märgates, et beebi hingab kogu rindkerega, tuleb KOHE pöörduda arsti poole. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne.

Laps registreeritakse esimese elukuu jooksul vanema avalduse alusel perekonnaseisuametis, valla- või linnavalitsuses või Eesti vabariigi välisesindustes.
Lapsel võib olla kuni kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. (Saab muuta, kui 16)
Kui vanemad selles kokkuleppele ei jõua, otsustab kohalik omavalitsus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse.

Kontakt beebiga- Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Eelneva pärast ei ole vaja kasutada tugevat parfüümi, mis võib lapse segadusse ajada.Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima.
NB! Beebil on päev ja öö segamini!

Kõne ja kõndimine- Aastane laps ei ole enam beebi, ta on uskumatult palju arenenud ja esimese sünnipäeva paiku oodatakse esimesi sõnu ja samme. Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. U. pooled kõnnivad aastaselt (tav 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on juba kindel tähendus, pooleteiseselt ütleb paaris sõnalisi lauseid, kuid sugugi mitte alati. Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest, aga ettevaatust ikkagi!

1 kuu
• reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas
• kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele
• 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta
2 kuu
• kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset
• tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega
3 kuu
• tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid
• reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab
4,5 kuu
• pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju
• laliseb; rohke sülje teke
6 kuu
• pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul)
• võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise• naerab häälekalt ja reageerib oma nimele
9 kuu
• roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt
• kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi
• kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb
• haarab sõrmedega väikesi asju, tõuseb toe najal seisma, võib teha toe najal külgsamme
• eristab omasid võõrastest, võõristab
12 kuu
• seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist• ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad žestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
• püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju
• tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist
18 kuu
• vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest
• intensiivne kõne areng, 4 – 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu
• koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli
2 aasta
• teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt
• sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti
3 aasta
• oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve
• kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna
• kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise
• asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa
• leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel
• kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga
• kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest
• kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu

Kuidas telerit vaadatakse
6-kuused võivad teleri poole vaadata kuni 50 korda tunnis, ilma sellest aru saamata.
Alles ühe aastane on telerit võimeline jälgima mõne hetke.
3 -5 aastased võivad pilgu telerile heita kuni 200 korda tunnis, kuid mõnda saadet vaatavad nad hämmastava tähelepanuga.
8 - 14 -telehuvi jõuab haripunkti, siiski on üks asi, mida ta näeb ja teine, millest ta aru saab. Arusaamine oleneb oma maailmakogemusest.
Televisioon ja tõelisus
2 -4 aastased lapsed usuvad kõike, mida nad näevad, vanemad lapsed ei usu enam joonis - ja multifilme, realistlikke filme usutakse ikka.
Alles 9 - 11 aastased lapsed hakkavad vahet tegema fantastika ja tegeliku elu vahel, väikelastele seda selgeks teha on väga raske.
Alla 5-aastased lapsed arvavad, et keegi teleri taga räägib nendega, kuid kui kodus on videomakk, siis saavad nad sellest varem aru.