Ajalugu: Eesti II MS

II MS-eelsete rahvusvaheliste suhete mõju Eesti ajaloole – 30ndail valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks (Hitleri kättemaksusoov; Saksamaa, Itaalia ja Jaapani soov maailma ümber jagada; NL lootus maailmarevolutsioonile); 1939 kauples NSVL petuskeemina UK ja Pr'ga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, sh nõudes õigust oma vägede Baltimaadesse, Poolasse, Rumeeniasse saatmist (B-P-R vastu, UK-Pr valmis Balti riigid ohvriks tooma, Poolat mitte). Siis aga 23.08.1939 allkirjastati MRP, millega jagati Euroopa mõjusfäärideks. Kujundas Eesti tuleviku- ligi 50 a NSVL okupatsioonitsoonina.

Eestlaste ja Eesti riigi valikud II MS – Suvesõjas (1941) võitles eestlasi NSVL poolel (vabatahtlikud, NSVL'le kättemaksuhimus), Saksamaa poolel (NSVL vastu), metsavendadena (vastupanu NSVL okupatsiooni vastu). Kogu II MS kestel võitles kõige rohkem eestlasi (55000+) Saksa väes (parem PR, sakslasi tervitati vabastajatena, sundvärbamine). NSVL (20000+) väes teenis mehi mitmel põhjusel (sundmobilisatsioon, vabatahtlikud, tööpataljonidest näljasurmast pääsemiseks), Soome (2000+) läksid mehed Saksa ja NSVL sõjaväest ning sõja eest põgenemiseks, samuti lootuses Eesti iseseisvus taastada. 

Eesti riik kuulutas end neutraalseks, mobilisatsiooni ei toimunud, MRP salapaktist teati midagi ähmaselt, 24.09.1939 nõudis NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist (ähvardused), küsimust arutati kitsas poliitikute ringis, EV kodanike ei kaasatud, riik anti pmst võitluseta käest, lootusega järelandmistega aega võita (28.09.1939 Baaside leping)- seda on põhjendatud ka sooviga vältida verevalamist. Eestis elavad baltisakslased asusid ümber Saksamaale. 17.06.1940 okupeeriti Eesti peale ultimaatumi esitamist........ 1941-44 toimus Saksa okupatsioon, sealt edasi jälle NSVL. Valikuid nii palju ei olnudki, üritati halva ja veel halvema vahel laveerida, kuid kuigi pmst Eesti riik eksisteeris, siis tegelikult oldi juba okupeeritud.

MRP ja Baaside lepingu tähendus Eesti ajaloos – 23.08.1939 kirjutasid NSVL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ning Saksa välisminister J. Von Ribbentrop MRPle alla. Salajase lisaprotokolli kohaselt jagati Euroopa mõjusfäärideks (Saksamaa- Lääs, algul Leedu, Poola poolitati; NSVL- Baltimaad, Leedu osteti juurde, Bessaraabia, Soome, pool Poolat) ning NSVL asus toetama Saksamaad majanduslikult. Eestile tähendas see seda, et Eesti saatus otsustati salaja kahe suurriigi vahel ära ning eestlased olid sunnitud taluma ligi 50 a pikkust okupatsioon jne jne jne.

Eesti poliitikute tegutsemine juunis-juulis 1940 – 16.06.40 esitati ultimaatum ning 17.06.40 okupeeriti kogu Eesti 80 000 üle piiri tulnud punaarmeelase poolt. Eestlased ei asunud isegi sümboolselt okupeerijatele vastu, saatusega lepiti vaikides. Laidoner allkirjastas okupantide käskkirja, mis andis Punaarmeele kontrolli kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle. NSVL saatkonnas pandi kokku uue, täiesti Moskvast sõltuva valitsuse nimekiri (peamiselt sotsialistid, eesotsas J. Vares-Barbarus). Kõigele üritati anda seaduslik ilme. Miitingute survel nimetas K. Päts uue valitsuse ametisse, selle liikmed aga olid Moskva kavatsustest teadmatuses, lootes naiivselt Eestit demokratiseerida. Juunipöörde järel algasid arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, keelustati Isamaa- ning Kaitseliit. Halb oli K. Pätsi otsus teha Barbaruse valitsusega koostööd, allkirjastades sadu käskkirju, kutsudes inimesi üles lojaalsusele nukuvalitsusele ning hävitades nii Eesti Vabariiki. Motiivid selles on ebaselged, kuid paljud ametnikud, poliitikud järgisid Pätsi eeskuju ning sageli polnud sealt enam tagasiteed. Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja valimised Riigivolikokku, kommunistid jm koondati Eesti Töötava Rahva Liitu, teised hirmutati kandideerimisest eemale. ETRL loomulikult võitis, 21. juuli kuulutati välja ENSV – kõik toimus ühehäälselt – 06.08.40 annekteeris NSVL Eesti.

Eesti ajalugu sõja-aastatel – pmst vaata valikud II MS ..... I NSVL aastal algas nõukogude korra sisseseadmine. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks. EKP liikmete arv kasvas. Stalinlik konstitutsioon, seadused. Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu, muutused kultuurielus. 14.06.1941 toimus I massiküüditamine (10205 in). 1941. a algas Suvesõda, tekkisid metsavendade salgad, Omakaitse. NSVL lõi hävituspataljone, sundmobilisatsioon, tööpataljonid. Sakslased suutsid aga Tallinna vallutada, algas uus okupatsioon (kuni 1944). Mehed ida- ja politseipataljonidesse. Eesti kuulutati kindralkomissariaadiks, kindralkomissar oli Litzman, loodi ka Eesti OV eesotsas H. Mäega. Kõik Eestisse jäänud mustlased ja juudid hukati, koonduslaagrites mujalt Euroopas lisaks veel. 1942 lood Eesti Leegion, valida oli selle või tööteenistuse vahel (sunduslik). Venemaal loodi samal aastal 8. Eesti laskurkorpus, kellest suurem osa langes või põgenes Velikije Luki all. 1944 toimus Eestis Saksa sundmobilisatsioon, Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks. Narva all peeti ägedaid kaitselahinguid, NSVL teostas terrorirünnakuid Eesti linnadele (märts 1944), lahingud Sinimägedes, soomepoisid Eestisse, suudeti Punaarmee tagasi tõrjuda kuid Eesti saatus oli otsustatud. 18.09.1944 toimus taasiseseisvusmiskatse (O. Tief, J. Uluots), luhtus. Läände jõudis tekkinud segaduses põgeneda 70 000 inimest. Algas taas NSVL okupatsioon, mis kestis 90ndateni.

II maailmasõja tagajärjed Eesti ajaloole – omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas.

NSVL okupatsioon 1940-41 vs Saksa okupatsioon Eestis 1941-44 -

	NSVL	Saksa
Sarnane	Eestlased sunniti võõrvägedesse, sundmobilisatsioon; inimesi saadeti koondulaagritesse, töölaagritesse/pataljonidesse. Valitses tsensuur. Levitati vastava okupandi ideoloogiat (kommunism, natsism). Kultuurielu riigile allutamine. Silmapetteks mõlemal „nukuvalitsus“. Majandus sõja teenistuses. Propaganda. Põgenikud. Talongisüsteem
Erinev	Maareform. Sovhooside, kolhooside jne loomine, viidi läbi massiküüditamine. Valevalimised, „ametlik“ annekteerimine	Maareformiga äravõetu tagastati omanikele, muu omand jäi Saksa riigile. Must turg õitses. Kampaaniate korras asjade kogumine

Mõisted:

MRP - 23.08.1939 allkirjastasid NSVL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ning Saksa välisminister J. Von Ribbentrop MRP. Salajase lisaprotokolli kohaselt jagati Euroopa mõjusfäärideks (S- Lääs, algul Leedu, Poola poolitati; NSVL- Baltimaad, Leedu osteti juurde, Bessaraabia, Soome, pool Poolat) ning NSVL asus toetama Saksamaad maj. 

 

Baaside leping e vastastikuse abistamise pakt – 24.09.1939 nõudis Molotv Eesti välisministrilt K. Selterilt lepingu sõlmimist, mille kohaselt rajataks Eestisse NSVL mere- ja sõjaväebaasid, keeldumise korral ähvardati jõu kasutamisega. Otsus tehti vaid poliitikute ringis, rahvast ei kaasatud – 28.09.1939 allkirjastati ning 25000 punaarmeelast said vaba tee Eestisse. Baasid loodi Hiiumaale, Saaremaale, Paldiskisse. Väed saabusid 18.10.1939. 

 

Ultimaatum - dokument, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab ultimaatumi esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid. Ilma edasiste läbirääkimiste kavatsuseta esitatud nõue.

Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, võib okupeerida ka osa territooriumist.

Anneksioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.

Uluots – Jüri; õigusteadlane ja poliitik, EV peaminister 39-40, EV peaminister presidendi ülesandeis 40-45

Ždanov – Andrei; NSVL riigitegelane, Leningradi parteijuht, 40 juuni saadeti Eestisse, et juhtida siinset okupeerimist

Barbarus – Johannes Vares-; Eesti luuletaja, günekoloog ☺ ja politiik, EKP liige 40ndast, uue „rahvavalitsuse“ eesotsas peaminister, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.

juunipööre - 21.06.1940 a NSVL abil Eesti kommunistide poolt korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Barbaruse valitsus ja 21.07.1940 kuulutas II Riigivolikogu EV ENSVks

Säre – Karl; Eesti kommunistliku liikumise tegelane. Tegi koostööd Nõukogude luurega. EKP keskkomitee I sekretär

Ülemnõukogu – ENSV kõrgeim riigivõimuorgan vastavalt NSVL ja ENSV PSle. Ainus ENSV seadusandlik organ. Endine Riigivolikogu. Esimeheks J. Vares

EKP – 1920-1990 Eestis tegutsenud partei, 1940-90 ainupartei. Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond- ülesandeks üles ehitada kommunistlik ühiskond, kõrgeimaks võimuks EKP kongress.

ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, loodi juunipöörde järel 21.07.1940, lõppes 20.08.1991 EV taasiseseisvumisega

täitevkomitee – KOV täitevvõimu organ, mis teostas kontrolli nõukogude tegevuse üle, korraldas tööliste kontrolli tööstusettevõtete üle, viis läbi mõisnike vara konfiskeerimist - natsionaliseerimine, viis läbi võitlust kontrrevolutsiooniga.

natsionaliseerimine – riigistamine, ametiasutuste, pankade, tööstuse kuulutamine riigi omandiks ning omanikelt võõrandamine, mõisnike varade konfiskeerimine

industrialiseerimine – tööstuse eelisarendamine (sihitud rasketööstusele ja sõjatööstusele), teiste majandusharude tahaplaanile jätmine, plaanide täitmine jne jne üks stalinismi ja NSVL tunnuseid

küüditamine - inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel.

metsavennad – Eesti partisanid, kes II MS ajal ja ka hiljem võitlesid NSVL invasiooni ja okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Võitles võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eestis. Pärast sõda u 30 000.

Suur Isamaasõda – 22.06.1941-9.05.1945. Saksamaa, tema liitlaste ja NSVL vahelise sõja tähistamiseks, kui võitlus ka ideoloogia vahel

Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzmann

Litzmann – Karl Sigismund, Ostlandi (Baltimaad, Valgevene) riigikomissariaadi kindralkomissar

Mäe – Hjalmar, kindralkomissari kõrval väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsuse juht; üks endine vapside juht; teenis agaralt oma peremehi (sakslasi)

Päts – Konstantin; jurist, Eesti Vabariigi I president, teda süüdistatakse liiga naiivses käitumises 40ndail aastail, mis viisid Eesti okupeerimiseni. Suri Siberis psühhiaatriahaiglas.

Laidoner – kindral Johan; Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Sõjavägede ülemjuhataja, Päts vabastas ta okupantide survel 1940. a ametist. Küüditati Siberisse. Suri Venemaal Vladimiri linna vanglas 1953.

Eenpalu – Kaarel; Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19.07.1932-1.11.1932 (Kaarel Eenpalu I valitsus). 1934. a riigipöörde järel mees nr 3 riigis. Arreteeriti 1940. a süüdistatuna V. Kingissepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.