Ajalugu: Külm sõda

1. Külma sõja tekkimise põhjused

- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad)

2. Külma sõja kriiside põhjused, aeg, osalejad ja tulemused (NB tabelis peaks mäletamist mööda olema kuskil lõpu poole aastaarvu viga, aga enam ei mäleta ja ei viitsi üles ka otsida:P)

SÜNDMUS	AEG	OSALEJAD	PÕHJUSED	TULEMUSED
Berliini kriis	1953	NSVL, Ida-Saksamaa	Ida-S tahtis NSVL võimu alt vabaks saada	Suruti maha, '61 Berliini müür, 1000 hukkunut
Korea sõda	1950-1953	P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL	Kommunistlik P-K tungis L-Ksse; kommun. leviku takistamine	Korea jagati kaheks riigiks, siiani nii
Suessi kriis	1956	Egiptus, NSVL, UK, Pr, Iisrael	Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine	UK ja Pr mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes
Ungari ülestõus	1956	Ungari, NSVL	Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu	Kokkulepe NSVL vägede väljumiseks Budapestist, komm. vastu võitlemise tugevnemine
Kariibi kriis	1956-1962	USA, Kuuba, NSVL	Castro diktatuur, NSVL ja Kuuba head suhted	Raketibaasid likvideeriti, Castro režiim jäi püsima
Vietnami sõda	1964-1976	USA, P ja L-Vietnam, Hiina	P-V ja L-V tülis, USA L-V poolele	USA lahkus 73, Vietnam ühendati komm korra alla
Praha kevad	1968	Tšehhoslovakkia, NSVL	Dubček tahtis inimnäolist sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda	Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Brežnevi doktriin
Afganistani sõda	1979-1989	Afganistan, NSVL, Pakistan	Valitseva partei vastu alustati vastupanu	NSVL sunnitud lahkuma

3. Külma sõja olemus

- kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas

4. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas

• 
  
  Üliriigiks sai USA, UK ja Pr mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast
  
  
  
• 
  
  Itaalia, UK ja Pr jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Pr ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes
  
  
  
• 
  
  Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis
  
  
  

5. Détente ehk pingelõdvendus

- 1970ndate alguses hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi kukutamiseks puudub Läänel jõud ning tuleb õppida sellega koos eksisteerima. I alustasid suhete parandamist Euroopa riigid (Pr, idalepingud SLV'ga). Samuti soojenesid USA ja NSVL suhted- võidurelvastumist piiravad lepingud (SRP-1, SRP-2 läbirääkimised). Helsingi protsess- Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine (OSCE). Tagajärg: NSVL tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas ja üritas jõudude vahekorda maailmas enda kasuks pöörata, kuid Helsingi lõppakt lammutas NSV L seespoolt. Tihedam koostöö lääneriikide ja idabloki vahel õõnestas idablokki ootamatul moel- mõttetult võetud laenud muutsid Kesk- ja Ida-Euroopa Läänest sõltuvaks.

6. Võrdle demokraatia arengut USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja SLV näitel

Riik	Majandus	Sisepoliitika	Välispoliitika
USA	Taastati kiiresti, kiire areng, üliriik	Armee demobiliseeriti kähku, komm. leviku piiramine. Makartism- nõiajaht (50-54), Trumani doktriin	Liidud teiste riikidega- komm. leviku piiramine, Marshalli plaan, pingelõdvendus.
Pr	Vasakpoolne majpol, 60a maj väga edukas, tuumaprogrammi jätk	'44 AV- pahempoolne meeleolu; '46 parlamentaarne vabariik (12a- 22 valitsust); '47 tsentristid; 58 presidentaalne vabariik	Imp lagunemine, '46-54 sõda Indo-Hiinas, 54 Alžeerias vabadusvõitlus Pr vastu; 60 asumaad Aafrikas iseseisvad
UK	60ndail veel suur ülemereturg (hoidis arengut vaos), kasvu pärssisid ka sotsprog ja kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine	40 lõpp asumaad iseseisvad- Briti Rahvaste Ühendus. Säilis kahepartei- süsteem. 45 Leiboristid- vasakpoolsed reformid, riigistamine, sotssüsteemi laiendus. 51 Konservatistid parempoolne poliitika. Q EII	Briti Rahvaste Ühendus- endised asumaad. UK rahvusvahelise tähtsuse langus. Impeeriumi lagunemine
SLV	49 olukord raske, raha kaotanud väärtuse, must turg õitses. Sotsturumaj- hinnad vabad, ettevõtete vaba konkurents. 48 rahareform Saksa mark. Maj kiire areng- ime	Kantsler K. Adenauer- kristlik dem valitsus- radikaalne majreform (sots turumajandus- Erhard). Sakslased ei murdunud häbikoorma all. 60 lõi Saksamaa uue sõjaväe	NATO liikmeks, SDV'd ei tunnustanud ükski riik väljaspool idablokki SLV tugevuse ja autoriteedi tõttu.

7. USA presidendid ja nende poliitika olemus

1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise

1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht

1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases.

1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64

1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74.

1974 – Gerald Ford, ilmetu president

1977 – Jimmy Carter, ebakindel president

1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi.

8. Võrdle 1945-1970 USA ja NSVL juhtide tegevust

9. Sotsialistliku maailmasüsteemi arengu põhitendentsid

1 Moodustati Moskva näpunäidete järgi AV, kus jõuministeeriumid olid kommunistide käes

2 AV tegi mõned populaarsed reformid (maareform, saksa ettevõtete riigistamine)

3 Korraldati valimised- pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommudel juhtpositsioon

4 Sotsdemokraadid ühinesid kommunistidega ühtseks parteiks, teistest alles vaid ühendparteile tingimusteta alluvad

5 Saavutanud võimutäiuse riigistasid kommunistid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse ning likvideerisid võimaliku opositsiooni partei enda ridades

10. NSVL arenguetapid ja nende iseloomulikud jooned

Arenguetapp	Võimu struktuur	Majandus	Rahvusvah suhted	Ühiskond
Stalinism	Isikukultus, kogu võim Stalinil + lähikondlaste ring, Ladvikus parteikeskkomitee poliitbüroo- võimuvõitlus, võim seemiselt ebakindel	Ressursid tööstuses (eriti sõja). Paberil hea, tegelikult maj kurnatud ja madal elatustase. Vastu läänestumisele	Kesk- ja Ida-Euroopas satelliit- riigid. Maailmaval-lutuskavad. Raudne eesriie isoleeris muust maailmast	Kontroll algul nõrk -> pidev hirm, repressioonid, nälg, terror, GULAG, küüditamised.
Sulaaeg	Liberaliseeriti tsentralistlikku juhtimist, rohkem õigusi liiduvabariikidel	Kosmonautika, seitseaastak 5a asemel (59-65), maj paranemine	Sammud détenteks, suhete normaliseer. Jugoslaaviaga, K- ja I-Es paremad juhid	Vabastati vange, piirati julgeolekuorg võimu. Optimism
Stagnatsioon	Tegelik võim NLKP Keskkomitee I sekretäril (Brežnev), liiduvabariikide õiguste kärpimine	Maj stagneerumine, konkurents USAga, arengu peatumine	Berliini müür '61, Brežnevi doktriin- kohus kaitsta sotsialismi	Improvisatsioonide lõpp, kuid ideed inimõigustest olid juba NSVLs kohal

11. Koloniaalsõltuvusest vabanenud riikide arengutendentsid

1945-90 loodi 98 uut riiki Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Saab alguses Aasias, kus Jaapanis okupeerimise vastu peetud vabadusliikumine kasvas üle lääne kolonialismi vastaseks. „Kolmas maailm“ tähistab neid majanduslikult vaeseid ja sisepoliitiliselt raskustes riike. Külma sõja ajal üritavad I ja II maailm neid ära kasutada. Mitteühinemisliikumine- riigid, kes teatasid, et ei osale I ja II maailma konfliktides ja ajasid iseseisvat poliitikat.

Tribalism (Aafrika) läänemaailma põhimõtted ei sobi  RELVAKONFLIKTID

   - muutuvad riigipiirid

hõimusuhete eelisarvestamine VAESUS  - sama rahvas jagunes mitme riigi vahel

 Maj. Struktuuriline ühekülgsus (L-Am)

KORRUPTSIOON  (USA vastasus)

(ametikohtade määramisel) SÕJAVÄELISED RIIGIPÖÖRDED

12. Mõisted

Külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna

Polariseerumine – maailmas muutus jõudude vahekord, valitsevaks demokraatlik Lääs ja raudse eesriidega kaetud kommunistlik NSVL

Trumani doktriin – '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest.

„raudne eesriie“ – idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tšehhoslovakkia piire jooksev piir

NATO – aprill '49, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja

VLO - '55 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma K- ja I-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL

VMN – jaanuar '49, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. NSVL endast sõltuvate riikidega vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tiheneval koostööle

EL – '52 Euroopa Söe- ja Teraseühendus- Pr, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland. Majanduslikku koostööd edendav ühendus. Praegu Euroopa Liit.

Hiina kodusõda – '46-'49, Kirde ja P-H alustasid ülejäänud ala valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu, algul teine juhtis, alates '47 kommunistid (agraarreform), '48 vallutasid suurema osa Hiinast. 1.10.1949 – Hiina Rahvavabariik

Hallsteini doktriin –

Adenauer, Konrad – SLV kantsler, aktiivne antifašist, tema juhtimisel sai SLVst NATO liige, samuti keeldus tunnustamast SDVd. Traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja. Läks erru '66

Brandt –

Berliini müür – 13.08.1961 Hruštšovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst üleöö, hiljem tugevdati, lisati lai tõkkeriba, millele tunginud inimene hoiatuseta maha lasti

CSCE –

SLV – Saksamaa Liitvabariik. '49 põhiseadus- UK, USA, PR tsoon, kantsler Adenauer. Saksa majandusime. Tänu SLV autoriteedile ei tunnustatud SDV'd väljaspool idablokki riigina.

SDV – Saksamaa Demokraatlik Vabariik. '49 NSVL poolt välja kuulutatud, NSVL satelliitriik. SDV ja SLV vahel Berliini müür (1961)

Sotsialismileer – moodustavad kokku sotsialismimaad, v.a. Jugoslaavia

Sotsialismimaad – alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest)

sotsialistlik sõprusühendus – sotsriikide ühendus peale NSVL konflikti Hiina Rahvavabariigiga. Siia ei kuulu Albaania, Jugoslaavia ja Hiina Rahvavabariik.

sotsialistliku orientatsiooniga riigid - riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele. Sageli egoistlikud plaanid, ei ole midagi püsivat. Kongo DV, Etioopia, Afganistan.

Idablokk – VLO liikmed, NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia

stagnatsioon – seis arengus, majandus ja ühiskond tammuvad ühe koha peal. Brežnevi ajal

sula – Hruštšovi ajal, kui hakkasid liikuma liberaalsemad ideed ning terrorit vähendati

stalinism – isikukultus, Stalini ideede järgimine, maailmavallutuskavad, repressioonid, terror

kolmas maailm – majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskuste riigid, keda üritasid I ja II maailm külma sõja ajal ära kasutada. Praegu kõik, kes ei kuulu I maailma.

koloonia – asumaa, maa-ala väljaspool emamaa territooriumi, mis on sõltuv emamaast ja mis on emamaale nii tooraineladu kui ka turg

tribalism – Aafrika asumaades iseseisvumise järel demokraatia asemel kinnistunud olukord, kus eelisarvestati hõimusuhteid

Mao Zedong – Suur Tüürimees, Hiina Rahvavabariigi diktaator, kes viis ellu mõttetuid sotseksperimente. Isikukultus

suur hüpe – 58-59 HRVs; eesmärk: 5a plaan 1a, 25a plaan 5a, supervõimuni jõudmine; tunnused: arutu majandamine- 7mln kasutut sulatusahju, lindude hävitamine-kahjurid-kahjum; tagajärg: nälg, Tiibeti rahvaülestõus ja selle verine mahasurumine

kultuurirevolutsioon – 66, eesmärk: Mao Zedongi isiksuse esiletõstmine, kunsti ja kultuuri uutmine, tunnused: ohjeldamatu Zedongi isikukultus, kloostrite, koolide, raamatute, kunsti hävitamine, kirjanikud-kunstnikud-koonduslaagritesse; tagajärg: Mao Zedongi pealesurutud isikukultus