Ajalugu: II MS

NB! Selles tekstis võib tabelites esineda faktivigu (ei mäleta enam, kas parandasin ära või ei.. :D)

1. Rahvusvahelised suhted II MS eel (1931-1939) (kõik ei ole oluline siit)

AASTA	MIS	MILLES SEISNES
1931	Westminsteri statuut	Briti parlamendi otsus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispol täiesti suverääneteks- alus Briti Rahvaste Ühendusele
1929-33	Majanduskriis	Tervet maailma hõlmanud majandusraskused
1930ndad	Pr välispoliitika	Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga
1930ndad	Autoritaarne režiim	Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia
1930ndad	NSVL laienemine	Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis oma kavatsuse osavalt, esinedes rahutoojana ning „agressorite“ ohjeldajana
1930ndad	Saksa-Poola suhted	Poolal Saksa alasid, see tekitas vimma natsionalistides, siiski 1934 sõlmiti liiduleping, kuid hirm püsis ning Poola otsis abi UK ja Pr poole
1930ndad	Jaapani välispoliitika	Pidas end Aasia hegemoniks, kelle juhtimisel suudetakse peatada eurooplaste sissetung. 1935 tungis P-Hiinasse, 1936 Kominternivastane pakt
1930ndad	USA välispoliitika	Investeerisid Lad-Am tööstusesse; Mehhiko naftatööstuse omanikud, kuni 1938 otsustas uus M president nad riigistada.
1935	Etioopia vallutus	It ründab. RL kehtestas It vastu maj sanktsioonid, kuid ei mõju eriti. Etioopia vallutati, kuni 1941. a kestab partisanisõda, kuni UK vabastab Etioopia
1936-39	Hispaania kodusõda	Franco alustas ülestõusu Marokos, see levib üle Hispaania, Euroopa riikide mittevahelesegamispoliitika (27 riiki keeldub andmast relvi), kuid diktatuurid mitte. Franco diktatuuri algus.

Rahvasteliit – ülemaailmne kollektiivne julgeolekuorganisatsioon. Loodi Pariisi rahukonverentsil Versailles 1919. a rahu raames. USA jäi Rahvasteliidust kõrvale, samuti mitmed suurriigid ei osale või osalevad lühiajaliselt (N: NSVL kuni 1934; Saksamaa 1926-1933; Jaapan lahkub 30ndate algul). RL on liiga Euroopa keskne ning neil puudusid omad vahendid agressorite tõkestamiseks.

2. Hitleri sammud- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles' lepingu ning kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus taaslooma laevatikku ja lennuväge- Lääneriigid ei tee midagi peale protestimise!

Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse

Reini tsoon - 1936 aasta märtsis viib Hitler oma väed demilitariseeritud tsooni, mis ümbritseb Saksamaad (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine)

Anšluss – Austrias, 13.03.1938, Saksa väed marsivad Austriasse ning liitsid ta Saksamaaga

Müncheni kokkulepe/sobing – 29.09.1938 UK, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa

Tšehhoslovakkia okupeerimine – 14.03.1939 kuulutab Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivavad Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Sellega sai LR mõõt täis

Klaipeda – 23.03.1939 esitab Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedasse

MRP – 23.08.1939, Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa.

3. II MS põhjused ja tagajärjed

Ideoloogilised põhjused	Majanduslikud põhjused	Ühiskondlikud põhjused	Isikute roll
Aarja rassi valitsemise saavutamine maailmas	Massiline relvastuse tootmine ja eelisarendamine	Kehtestati diktaatorlike seadusi, väites, et peagi maailmarevolutsioon- igavesti ei saa selleks valmistuda	Inimeste mõjutamine säravate, tugevate ning tahtejõuliste juhtfiguuride abiga (PR trikid)
Maailmarevolutsiooni idee

TAGAJÄRJED: Põhjustas seninägemata purustusi ning kaotusi. Hukkus ligi 60 mln inimest, varasemates sõdades olid enamik hukkunuid sõdurid, nüüd kasvas järsult tsiviilohvrite arv (metsik-jõhker sõjapidamine, vägivallapoliitika, holokaust, genotsiid). Õiglast maailmakorda ikka ei saavutatud- liberaalne lääs võitis küll Hitleri, kuid oli sunnitud tunnistama kommunistliku diktatuuri mõju kasvu. Balti riigid, Kesk- ja Ida- Euroopa NSV Liidu alla- Teise Maailma teke (kommunistlik blokk). II MS tõi esialgu Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumise ja külma sõja.

4. Olulisemad lahingud: Poola vallutamine – 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam

Moskva lahing – september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud.

Pearl Harbor – 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil

Staliningradi lahing – novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistus ründama ning kuigi luure andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6. armee, Hitler ei lasknud neil piiramisrõngast välja murda, lubades õhust varustada, kuid see ebaõnnestus. Lahingud kestsid veel 2 kuud ning 2.02.1943 sakslased kapituleerusid (kaotasid u 300000 meest ja palju tehnikat)

Suur Isamaasõda – Stalin nimetas sakslaste Moskva alla tungimise vastu võitlemise Suureks Isamaasõjaks ja leevendas patriotismi õhutamiseks mõnel alal terrorirežiimi (n õigeusu kiriku suhtes). Siberis pandi käima evakueeritud sõjatehased; LR abitarned aitasid taastuda ning lõpuks tagasi suruda sakslaste pealetung

5. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu – Saksamaa positsiooni nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. 1941 augustis kirjutasid Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale, millega lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus (NSVL pressis aga välja, et see ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele). Atlandi hartale järgnesid kõikvõimalikud konverentsid.

6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid, 7. Nende konverentside tähtsus ajaloos

Konverents	Aeg	Koht	Osalejad	Otsused, tähtsus
Teheran	1943 lõpp	Teheran, Iraan	Lääneriigid	LR tunnustasid NSVL 1941 a piire. Balti riikidele= NSVL võimu alla jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde
Jalta	1945 veebruar	Ukraina, Musta mere ääres Jaltas	USA (Roosevelt), UK (Churchill), NSVL (Stalin)	Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. Lubati jätta Kesk- ja Ida-Euroopa Moskva mõju alla, pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal.
Potsdam	1945 august	Saksamaa, Potsdam	NSVL, UK, USA	Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus NSV Liidule ja sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal

8. Holokaust – Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti juudid getodesse. 21.01.1942 otsustati Wannsees kõik Euroopa juudid transportida itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes hävitustöö Ungarisse (krahv Wallenberg päästis seal tuhandeid juute hukkamisest, ostes nad endale), Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Kokku hukkus holokausti läbi u 6 mln inimest. Holokaust = juutide hävitamispoliitika

9. II MS ja sündmused Balti riikides

23.08.'39	MRP
augusti lõpp	EV valitsus teab ilmselt MRPst
17.09.'39	Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele
24.09.'39	Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks
18.10.'39	Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus
Kevad '40	NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima
Juuni '40	Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt
14.06.'40	Ultimaatum Leedule
15.06.'40	Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad
16.06.'40	Ultimaatum Lätile ja Eestile
17.06.'40	Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud
21.06.'40	Töörahva „meeleavaldused“ nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus
14/15.07	Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised
21.07.'40	Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks
3-6.08.'40	NSV Liidu Ülemnõukogu vormistab Balti riikide annekteerimise ja liidab nad endaga
(5.7.'41 kuni okt 44)	Eesti on okupeeritud Saksamaa poolt
44 okt – '92	Eesti on okupeeritud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu poolt

10. Mõisted

Kominterni-vastane pakt – 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike

Kummaline sõda – 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud

Barbarossa plaan – 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse

välksõda – sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vapustades sellega vastaspoolt

allveesõda – algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada)

Leningradi blokaad – Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida.

Normandia dessant – 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.

Ardennide lahing – Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest,, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning LR ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada.

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos. Tegutseb tänapäevani- eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine

Nürnbergi kohtuprotsess – 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistades neid kuritegudes inimsuse vastu, arvestamata kohtualuste väiteid, et nad täitsid käske. Vastutus pandi eranditult Saksamaa peale.

Kapitulatsioon – allaandmine, teise riigi paremuse tunnistamine ning sellega sõjast välja astumine (?)

Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof – I rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale ning Nagasakile 9.08.1945. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti.

Pariisi rahukonverents – 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest

totaalne sõda – Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida

okupatsioon – on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon.

anneksioon – ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.

Baaside leping – 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, millega NSVL toob oma väed Eestisse

Talvesõda – algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri. NSV Liidu juhtkond oli veendunud, et see kestab vaid mõne nädala, Soome aga osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi.

Mannerehimi liin – Soome Talvesõjas Karjala kannasele rajatud sõjaliin, millest Punaarmee vaatamata suurele ülekaalule kuidagi läbi tungida ei suutnud. Ilm läks väga külmaks, NSV Liidu üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Punaarmee oli sunnitud tooma lisajõude, mille toel siiski suudeti Mannerehimi liinist lõpuks läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu.

Ultimaatum – dok, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid

Ajalugu: Maailm pärast I MS

Muutuse inimeste mõttelaadis I MS käigus
Sõda oli maailmale katastroof- hukkus 10 mln inimest, haavata sai 20 mln inimest + etniline puhastus (juutide, mustlaste, armeenlaste hävitamisproov) Terve põlvkond noori inimesi ei toibunudki sõjakoledustest (nn kadunud põlvkond). Suured lootused asendusid pettumusega. Seati kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalne alus. Maailm kalestus. Visioon romantilisest sõjast kaob. Soorollide muutumine (naised tööl käima, saavad hääleõiguse). Kergemeelsed meelelahutused (sõja tõsiduse eemale peletamine).

Riikide majanduslik areng maailmasõdade vahelisel ajal
Kohe peale I MS ei suutnud majandus kohaneda rahuaja tingimustega, kasvas tööpuudus. Kõige raskem oli Saksamaal, mida seadsid raskesse olukorda reparatsioonid ning Ruhr okupeerimine Prantsusmaa poolt- hüperinflatsioon. Saksamaa madalseis mõjutas ka teisi. 1920ndatel aastatel aga majandus kosus, tekkisid suured erinevused rikaste ja vaeste vahel. Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat (Dawesi plaan). Rahandus stabiliseerus, tarbimine suurenes, raadiod ja autod levisid ka keskklassi majapidamistesse. Majanduskasv oli eriti kiire 1920ndate II poolel Ameerikas. See tugines soodsatele laenuvõimalustele, osteti kokku aktsiaid. Majanduse areng oli siiski ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Suurt rolli mängisid riikidevahelised laenusuhted- väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi.
Locarno konverentsi (vt mõisted) järel levis lootus, et saabunud on leppimise ja rahu ajastu. Utoopilist unistust kinnitas veel Briandi-Kellogi pakt (vt mõisted). Riigid sekkuvad üha enam majandusellu.

Majanduskriisi põhjused, lahendus ja tagajärjed
Põhjused: Tekkis probleemide tõttu põllumajanduses- toodangut oli liiga palju, konveiertootmine,
hinnad langesid, väljapääsu otsiti tootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid peale seda kui NSVL paiskas maailmaturule alandatud hinnaga vilja, varises ka teraviljaturg kokku. New Yorgi börsil puhkes 29.10.1929 paanika- väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid suure osa oma varast mõne päevaga. Kuna nad ei suutnud laene tagasi maksta, varises pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses. Elanikkonna ostujõud langes. USA hakkas tagasi nõudma Euroopasse antud laene. See viisi kriisi Euroopasse. (Põhjustena toovad teadlased: 1. ületootmine, 2. vale majandamine- palju laene, 3. valitsuse vead kriisi ajal- loobuti vabakaubandusest, kõrged tollimaksud)
Tagajärjed: Suur oli tööpuudus, nälg, rahulolematus. Keskklass vaesus, kõige raskem oli olukord USAs. Inimesed kaotasid oma kodud, kogu varanduse, tööd polnud saada, vaesumine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv. Inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks.
Lahendus: 1932. a valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes riiklikku sekkumise suurendamisega tõi riigi kriisist välja (vt uus kurss, mõisted) juba 1933. a ning mõjutas sellega ka positiivselt Euroopa toibumist kriisist.

Rahvusvahelised suhted 1920/30. aastal, muutuste põhjused
Peale I MS valmistasid uue konfliktid Versailles’ rahulepingu tingimused- Saksamaa polnud rahul, Ungari pea kogu territooriumist ilma, Venemaa kaotas Balti riigid, Soome ja Poola. Itaalia ja Jaapan jäid ilma aladest, mida nad pidasid endale kuuluvateks. Rahvusvahelisi suhteid mõjutasid riikidevahelised laenud ning see, kas olid jäänud võitjariikide hulka või ei. Samuti mõjutas suhtlemist see, mis riigikord riigis oli (kas demokraatia või diktatuur)

Demokraatlik ühiskond (USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel)
Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid, tõstis see nende riigikorralduse autoriteeti. Demokraatlike riikide, sh vabariikide arv kasvas sõja järel järsult. Demokraatlikud vabadused laienesid, valimisõiguse said sagedasti ka naised (kuigi Pr said alles 1944, Šveits 1971).
Võib olla konservatistlik (kaitsesid vaba turgu, traditsioonid, üksikisiku vabadus), liberalistlik (progress, reformid, tavade muutmine, maj ellu sekkumine), sotsiaal-demokraatlik (tööliste huvide kaitsmine, kõrgemad maksud, riigi sekkumine majandusse, järkjärgulised reformid)

Demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelised seosed
Peamiselt tekkis demokraatia kriis uutes riikides. Demokraatlikud traditsioonid oli nõrgad, poliitilised erakonnad arenematud, aga tehti ka vigu noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti ning tekitas igatsuse stabiilse, „kõva käega“ valitsuse järele. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõigis hädades demokraatiat. Nad nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule

Diktatuurid (NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel)
Itaalia – peale I MS kaos, poldud rahul Pariisi rahukonverentsi tingimustega. Itaalia haprust tahtsid ära kasutada kommunistid, kellele õige pea astusid vastu fašistid, keda juhtis Benito Mussolini- lubas taastada Itaalia hiilguse. Oluline oli: rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid ja egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele. Kaotas demokraatliku riigikorralduse, ühepartei süsteem, ducel piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid, kuid terror puudus. Majandus riigi kontrolli all. Kutsekojad ja korporatsioonid. Intensiivne riiklik propaganda, agressiivne välispoliitika.
Saksamaa – I MS tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud, koonduti NSDAPi juurde. Ülemaailmne majanduskriis aktiviseerib kommunistid- punasele katkule saab vastu vaid pruuniga (Hitleri löögirühmad). Terror, hirmutamine, demokraatlikud institutsioonid kaotavad vabaduse, parlament loobub võimust. Majanduses 4-aasta plaan. Elatustaseme tõus, töötuse likvideerimine, rassilise puhtuse tagamine.
NSVL – võimule saadi relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga, ulatuslik propaganda ja isikukultuse kasutamine, punane terror, majandus hoiti üleval viisaastakuplaanide täideviimisega või vähemalt nendes antud eesmärkideni pürgimine. Ajaloo võltsimine. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine

Erinevused ja sarnasused totalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal
Erinevalt NSVL-st lubati Saksamaa sobimatutel loomeinimestel emigreeruda (nn Hitleri kingitus välismaailmale). NSV Liidus olid kunsti ja kirjanduse meetodid rohkem piiratud ning ette määratud. Mõlemas valitses ideoloogiline kunst, kontrolliti pidevalt inimeste mõtteavaldusi ja tegevust, massirepressioonid. Üheparteisüsteem (teised oli keelatud), diktaatoril piiramatu võim, tugev propaganda, aastakuplaanid (Saksamaal 4, NSV Liidus 5)

Mõisted
Ersatskaup – kaup, mis on mingi muu kvaliteetse kauba järgi tehtud odavamat tööjõudu, materjale jm kasutades
etniline puhastus – poliitika, mida mõned riigid I MS ajal rakendasid (n juutide, armeenlaste, mustlaste hävitamine), pidades mõnda rahvust mittevääriliseks endaga koos-eksisteerima (n aarjalased vs juudid)
kadunud põlvkond – I MS järel ilmnenud nähtus, mille puhul sõja ajal üles kasvanud põlvkond ei toibunudki sõjast
hüperinflatsioon – raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida
Dawes`i plaan – kergendati sakslaste reparatsiooni koormat ja pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis Saksamaale ka laenu
Locarno konverents – võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa (võrdse partnerina). Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versaille’s paika pandud läänepiiri, sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga.
Briandi-Kellogi pakt – 1928 a kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem veel 48 riiki.
Suur majanduskriis – 29.10.1929 NYs alguse saanud pea kõiki maailma riike ja nende majandust mõjutanud kriis, mille tagajärjel tekkis sügav tööpuudus ning majandus- ja elatustasemelangus
Maffia – organiseeritud kuritegelikud rühmitused, mis tekkisid USA suurlinnades ning teenisid hiigelkasumeid demokraatia poole püüdleva USA kuiva seaduse pealt (alkoholi tootmise, müügi, ekspordi, impordikeeld), hiljem leidsid endale teised tegevusalad: hasartmängud, prostitutsioon, väljapressimised, narkokaubandus. Eriti kuulus: Al Capone grupeering Chicagos
Uus kurss – New Deal, Franklin Delano Roosevelt poolt koostatud reformikava, mis tugineb arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see aga eeldab sissetulekute suurendamist. Selle nimel võis riigieelarve lasta tasakaalust välja. Ta tõstis makse ning suurendas järkjärgult riigivõlga. Riik hakkas suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid, kehtestati min töötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, reguleerima põllumajandust.
Roosevelt – Franklin Delano, Ameerika Ühendriikide president, esimest korda 1932, seejärel 1936 ning peale seda veel 2 korda. New Deal'i reformikava koostaja, tõi USA majanduskriisist välja.
Isolatsionismipoliitika – poliitika, mida ajas USA 20. saj alguses. Monroe doktriiniga 1823 a lubati, et ei sekku rahvusvahelistesse suhetesse, kui Euroopa riigid ei sekku Ameerika asjadesse
Rahvarinne – 1934. a sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid RR idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Stabiliseeris poliitilise olukorra Prantsusmaal, kuigi lagunes juba 1938
Demokraatia – Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse.
Diktatuur – Majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle, vt järgnevad
Totalitaarne – Diktatuur, võim on ühe juhi ja tema sõltlaste käes; kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse (kogu elu) üle. Massirepressioonide loodud hirmuõhkkonna tõttu kutsutakse ka hirmuvalitsuseks: pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgeim seadus= diktaatori suva järgi (n Hitleri diktatuur Saksamaal, Stalin Venemaal)
Autoritaarne – Enamik võimust ühe isiku või isikute väikese rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Tavaliselt ei nimetatagi diktatuuriks.
Hitler – Adolf, Saksamaa diktaator, füürer. Soovis saada kunstnikuks, kuid elutee viis ta poliitika juurde. NSDAPi liikmena vaimustas ta selle juhte oma imetabaste oraatori võimetega ning sai peagi parteijuhiks. Raamatu „Mein Kampf“ autor. Viis läbi etnilist puhastust (aarjalased tema meelest parimad), lõpuks võttis endalt elu sõjakeerises. 1933 sai kantsleriks.
Stalin – Jossif Džugašvili 1924. a peale Lenini surma võimuvõitluses esile kerkinud poliitik. Muutis mängleva kerglusega oma seisukohti, saavutades sedasi võimu. Tema režiimi ajal olulisel kohal propaganda ja isikukultus. NSV Liidu diktaator
Mussolini – Itaalia diktaator, fašistide juht, 1922 määrati Itaalia peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse, üheparteisüsteemi seadis sisse
Fašism – Benito Mussolini juhitud poliitiline ideoloogia Itaalias, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu.
Stalinism – nurgakivideks sotsialismi areng ning sellega kaasnev klassivõitluse teravnemine- sellega legitimeeriti repressioone ja stalinistlike puhastusi
natsionaalsotsialism – Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid
SS – Schutzstaffel, Hitleri võimu tugisammas, relvastatud rühmitus, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler
Gestapo – SS'le alluv riiklik salapolitsei (lühend Geheime Staatspolizei)
NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ühendati kommunistide võimualad Euraasias, ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult oli see Vene impeeriumi taastamine punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. Võim saadi relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud verise kodusõjaga
NEP – novaja ekonomitšeskaja politika; 1921 a otsustati ajutiselt sellega muuta röövellikku majanduspoliitikat. Toiduainete andmise kohustus asendati kindla maksuga, ülejäägid võis turule viia; rahareform kaotas raha väärtuse; ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtetel taas õigus tegutseda, enamik majandust jäi riigi kontrolli alla; segamajandus
Natsionaliseerimine – riigistamine, inimeste omandid (maad, loomad, töömasinad) muutuvad riigiomandiks ning on kõik talupoeg-kolhoosnike jaoks ühiseks kasutamiseks. Inimesed ei teeni enam kasumit nagu vanasti.
Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine, kadus tööpuudus <- majanduskriis ei mõjuta eriti NSV Liitu
Isikukultus – Stalini võimuletõusule järgnenud tema lõputu ülistamine- kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“, kõikjal teda kujutavad plakatid ja skulptuurid, kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid
Kollektiviseerimine – sundkollektiviseerimine oli talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osa NSV Liidus; tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse
Propaganda - sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks
Terror – füüsiliselt või vaimselt inimest mõjutav vägivallaakt, millega mõjutatakse/rikutatakse inimese õigusi ja vabadust
Tsensuur – sõna- ja trükivabaduse piiramine ja normide ning piiride seadmine loomingu avaldamisel/kirjutamisel
GULAG – ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem NSV Liidus. Ebainimlike tingimuste tõttu surid inimesed massiliselt. Oluline vahend nõukogude rasketööstuse ülesehitamiseks
Repressioon – rõhumine, mingite soovimatute omaduste, tegevuste, inimeste, klasside tõrjumine ning rõhumine, tihedalt seotud terrori ning diktatuuridega
Plaanimajandus – NSV Liidus nägid ette NSVL möödumise kapitalistlikest riikidest. Kuigi nende plaanide utoopilisi eesmärke ei suudetud toota, suurenes ressursside suunamine rasketööstusesse. NSV Liidus viis-, Saksamaal neliaastakuplaanid

Ajalugu: I MS

1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul

19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse, tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähearenenud rahvaste eest (nn Euroopa tsivilisatsiooni toomine)

20. saj alguseks oli pea kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale Euroopa riikide oli veel 2 tõelist suurvõimu- USA ja Jaapan.

1914. aastaks elas 56% inimestest pool- või koloniaalmaades. 20. saj alguseks hakkasid piirkonnad, mida vallutada, otsa saama- tekkisid vastuolud. Vallutati ka pea terve Aafrika (90.4%, ainsana iseseisev Etioopia, Libeeria), kõige dramaatilisemad kokkupõrked seal olid Inglise-Buuri sõjad (1899-1902; inglaste võit).

Ka Aasias kasvas vastupanu koloniaalpoliitikale- kõige teravam oli see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele (1896, India Rahvuskongress)

Pöördelised sündmused toimusid ka Hiinas, mis oli 20. saj alguses poolkoloniaalne maa. Veendumus, et kõik probleemid tulenevad võõraste liig suurest võimust kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900). Ülestõus suruti veriselt suurriikide ühise jõuga maha, kuid samas 1911. a kukutas kodanlik-demokraatlik liikumine Mandžu dünastia ja Hiinast sai vabariik.

Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) üritas Venemaa oma mõjuvõimu Kaug-Idas suurendada. Sõda lõppes Jaapani võiduga, see omakorda soodustas 1905. a revolutsiooni puhkemist Venemaal.

19. saj viimasel veerandil hakkas Euroopa koonduma sõjalistesse blokkidesse.

1. Entente Cordiale

Prantsusmaa –1893 Venemaa

1904 ↑                    ↓ 1907

       Suurbritannia ja Iirimaa

2. Kolmikliit

Saksamaa -1879 Austria-Ungari

   1882 ↑                 ↑1882

Itaalia

Kuigi väliselt olid loodud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult eeldused I maailmasõjaks.

USA ilmub maailmapoliitikasse, varem oli ajanud isolatsionistlikku poliitikat, nüüd sekkus üha enam Lõuna-Ameerika poliitikasse (Ameerika-Hispaania sõda 1898; kahuripaatide diplomaatia; Panama kanali rentimine vastloodud Panama riigilt)

2. Analüüsida imperialismi olemust

Imperialism sai tuult tiibadesse šovinsmi ehk marurahvusluse levikuga 19. saj II poolel. Šovinsmi nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Ka imperialistlikud riigid arvavad, et neil on huvid ja õigused pea kõikjal maailmas. Koloniaalvaldustes poliitika ajamist põhjendasid eurooplased sageli soovi ja vajadusega hoolitseda vähemarenenud rahvaste eest ja tutvustada neile Euroopa tsivilisatsiooni. Tegelikkuses aga muutusid koloniaalvaldused toorainebaasideks ja ka turuks- mida võimsam rahvas, seda võimsamad kolooniad, seda võimsam majandus.

3. Analüüsi rahvusvahelisi suhteid I MS eel

19. saj viimasel veerandil hakkas Euroopa koonduma sõjalistesse blokkidesse, mis lõidki tegelikult eeldused I maailmasõjaks. Esmalt kujunenud Kolmikliit oli ohu märgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes peagi sõlmisid liidulepingu. See aga oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt ning Wilhelm II keelitas Nikolai II korduvalt sellest loobuma, kuid asjata. Peagi soojendasid suhted üles ka Prantsusmaa ja Inglismaa, seejärel Inglismaa ja Venemaa, kes üsna kiiresti unustasid oma varasemad erimeelsused.

Üleüldine hoiak oli maailmas muutunud, sõdadest oli jäänud vaid au- ja kuulsusemaik- Euroopa tahtis sõda. Sõjaka meeleolu tekitas ka sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.

Venemaal oli olukord pingeline, ta oli arengult teistest maha jäänud ja tema eesotsas troonis keskaegse isevalitsejavõimuga tsaar, kelle alamaid demokraatlike õiguste ja vabaduste puudumine üha enam häirima hakkas (1905. a revolutsioon, 17. okt manifest lubab Rahvaesinduse valimist, reformid)

Palju oli esile kerkinud kriise mitmes Euroopa piirkonnas, eriti Balkanil. Serbia pretendeeris seal ülevõimule (tema taga seisis Venemaa), see aga ei meeldinud A-U'le, kes oleks olnud valmis oma kaksikmonarhia ümber muutma kolmikmonarhiaks Balkani heaolu tõttu.

1912. a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia nõrgenenud Türgile sõja ning Türgile jäi Euroopas vaid Konstantinoopol. Aasta pärast seda ründasid Serbia ja Makedoonia koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga Bulgaariat, kes oli küllaltki suured alad saanud ning võtsid talt need alad ära. See võõrandas Bulgaariat Venemaast ja lähendas teda Kolmikliidu maadele. Balkanil toimunud sõjad ei likvideerinud mitte ühtegi vastuolu, pigem pani nad valmis plahvatama.

4. Sõjalis-poliitilised blokid

- Kolmikliidu eesmärgid; ajendid liitumiseks

Saksamaa – soovis kolooniaid haarata, eesmärk purustada Prantsusmaa, kehtestada oma võim Euroopas (Berliini-Bagdadi raudteeliini õigus!)

Austria-Ungari – vajas Saksamaa toetust, soovis tugevdada oma positsioone Balkanil (Serbia maha suruda, Serbia taga aga Venemaa)

Itaalia – sattus üsna juhuslikult siia- soovis kaitset Prantsusmaa juhusliku rünnaku puhul (20. saj algul paranesid nende suhted märgatavalt, Pr toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest Liibüa (siis Kürenaika, Tripolotaania- 1911!) Samal ajal tugevnes vana vaen A-U ja Itaalia vahel, paranesid suhted Venemaaga (lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas)

*Türgi – tähtsam koostööpartner A-U’le ja Saksamaale kui Itaalia

- Entente Cordiale eesmärgid; ajendid liitumiseks

Prantsusmaa – soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti huvide põrkumine Aafrikas.

Venemaa – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, peamine vaenlane siiski Türgi. Soov oli vallutada Balkan (sh A-U). Liidulepingu järgi aga mõistis, et sõjategevuse korral on peavastaseks Saksamaa.

Inglismaa – polnud andnud liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul sõtta astub (nende poolel). Enne I MS jõuti sõjalise tegevuse kooskõlastamisega nii kaugele, et see oleks võrdunud reetmisega. Saksamaa tuli maha suruda (see sobis liitlasele *Jaapanile, kes soovis üle võtta Saksa valdused Aasias). Samas tuleb meeles pidada, et Prantsusmaaga erilised sõbrad poldud, kuid need vastuseisud polnud siiski ületamatud.

5. Analüüsi I MS põhjuseid

1. Võidurelvastumine (mida rohkem relvi lattu pannakse ja sõjaväelasi treenitakse, seda raskem on seda protsessi peatada)

2. Liidud olid kaotanud oma kaitseeesmärgi (jõupoliitika põhimõte, liidud võisid juba algupäraselt olla ründe- mitte kaitseiseloomuga)

3. Balkanil põrkusid A-U ja Venemaa taotlused, väikerahvad olid sõjakad, Serbia rahvusriigi idee

4. Venemaa hirm revolutsiooni ees (halvem variant juhtuski – oktoobrirevolutsioon; Venemaal eelnev kogemus peale Vene-Jaapani sõda olemas)

5. Prantsusmaa tahab Saksamaale survet avaldada (teravnenud vastuolud suurvõimude vahel)

6. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks

7. Sõda romaniseeriti

8. Rutakus, ultimaatumid, ülitundlikkus (ei mõelda läbi, kuidas pinget maandada)

9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid puudusid

10. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (sõjatehnika tormiline areng oli otsekui märkamatu, riikide julgeolekupoliitikat polnud uuendatud)

11. Hinnati ohtusid valesti

12. Rahvuslus ja imperialistlik võistlemine

6. Sõja toimumise aeg (1914-1918)

Sõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914. Kuna seda tegi Serbia koolitusega terrorist, kuulutas Saksamaa õhutusel A-U 28. 07.1914 Serbiale sõja. Selle vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale ultimaatumi käsu tühistamiseks, kui seda ei tehtud, kuulutas ta 1. augustil 1914 Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, tungides kallale neutraalsele Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaa. Sõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne’i vaherahuga, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles’i rahulepinguga 28. juunil 1919.

7. Hinnang sõja tagajärgedele

Sõda oli maailmale katastroof- hukkus 10 mln inimest, haavata sai 20 mln inimest. Terve põlvkond noori inimesi ei toibunudki sõjakoledustest (nn kadunud põlvkond). Kokku varisesid A-U, Venemaa, Saksamaa, nende varemetest kerkis hulk väiksemaid riike. Jõudude vahekord muutus, algas USA esiletõus. Seati kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalne alus. Maailm kalestus. Algas riikide jõulisem sekkumine kodanike ellu – demokraatia kriis tugevdas äärmuslikke liikumisi. Maailmasõda iseenesest ei lahendanud mitte ühtegi probleemi, need püsisid, tuues endaga kaasa II MS.

Etnilise puhastus, mida mõned riigid sõja ajal rakendasid, tõi endaga kaasa ajaloo kõige julmemad tapatalgud. Juutide, mustlaste ja armeenlaste rahvaarvu järsk langus.

8. Muutused Euroopa ja maailma poliitilisel kaardil

Venemaa kaotas Balti riigid ning Soome. Saksamaal tuli loovutada mitmeid alasid (s.h. Elsass ja Lotring) võitnud riikidele. Lagunes Austria-Ungari kaksikmonarhia (tekkisid väikesed iseseisvad riigikesed). Ungari pidi loovutama peaaegu enamuse oma endisest territooriumist. Saksamaa kuulutati vabariigiks. Türgi kaotas Euroopas kõik valdused v.a. Konstantinoopoli. Poliitilisel kaardil tõusis esile USA. Itaalia ja Jaapan kaotasid oma kolooniaid ja ka territooriumi.

9. Seosed I MS ja Venemaal ning Eestis 1917-1920 asetleidnud sündmuste vahel

Venemaal: 27.02.1917 Veebruarirevolutsioon; 24-26.10.17 Enamlased võimule; 06.01.1918 AV saadetakse laiali; 03.03.1918 Bresti rahu; kevad 1918 Kodusõja jätk, märtsis Antandi interventsioon; sügis 1918 Saksa kokkulepe enamlastega; sügis 1918 Punane terror ametlik (koonduslaagrid + valge terror ka); juuli 1918 Nikolai II mõrvatakse; lõpp 1918 Balti riigid, UKR, BEL hõivatud; 1919 Enamlaste vägivallast põhj ülestõusud (suudavad võita siiski); 1920 Rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega; 1920 Krimmi ps hõivatud; august 1920 Poola-Vene sõda; 18.03.1921

Visla ime (suurim ratsalahing lähiajaloos; kuupäev on rahusõlmimise oma); 1920-1922 NV hõivab Ažerbaidžaani, Armeenia, Gruusia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida; 1922 Kodusõja lõpp - Maailma 1. totalitaarse riigi algus!

Eestis: 30.03.1917 Eesti- ja Liivimaa kubermangule autonoomia; 15.11.1917 Maanõukogu kõrgeim võim Eestis, AV

(Oktoobrirevolutsioon) rajamiseni. Enamlased võimule; 06.12.1917 Soome iseseisvub; 24.02.1918 Eesti iseseisvub; 18.11.1918 Lahkuvad saksa väed, võim eestlastele; lõpp 1918 Eesti enamlaste poolt hõivatud; 28.11.1918 algab Vabadussõda; algus 1919 Enamlased lüüakse tagasi (Punaarmee); kevad 1919 Eesti viib sõjategevuse oma piirides välja, Landeswehr’i sõjaga aidatakse taastada Läti vabariik; 02.02.1920 Tartu rahu (NV ei pidanud tglt seda sidusaks)

10. Mõisted:

imperialism- suurriikide püüe saada võim kogu maailmas; alguse saanud marurahvuslusest

šovinsim– marurahvuslus, peetakse oma rahvust teistest paremaks

globaliseerumine– ülemaailmastumine, millegi muutumine rahvusvaheliseks, kõiki puudutavaks

revisonistid– leidsid, et Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb revideerida (sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega)

anarhistid– kodanlik kord kukutada ja klassivastuolud likvideerida- ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega valitsejatele ja kõrgematele ametnikele

enamlased– ainus tee sotsialismile vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine (Lenin)

tsentristid- püüdsid leida kuldset keskteed enamlaste ja revisonistide vahel (Karl Kantsky)

Antant- koosnes Prantsusmaa, Venemaa, UK ja Iirimaa + Jaapan

Kolmikliit- koosnes Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia + Türgi

ajend- päästik, mis laseb sündmused valla (n F. Ferdinandi tapmine oli ajendiks I MS algusele)

progress- katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamalt arengutasemelt kõrgemale, kõik maailmaparandajad uskusid sellesse vankumatult

antisemitism- juudivaen, pessimistlike meeleolude üks avaldusviis

geneetika- 1900 a. Hugo de Vries esitab hüpoteesi geenide olemasolust, asuti otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid

ekspressionism- esikohal autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamine

Balkani kriisid-

Aeg	Osalejad	Olemus	Tagajärg
1912	Türgi, Serbia, Bulgaaria, Makedoonia	S, B, M kuulutavad nõrgale T'le sõja	T'le jääb Euroopas vaid Konstantinoopol
1913	S, M, T + Kreeka, Rumeenia	S, M, Kr, Ru, Tü ründavad Bulgaaria saadud alasid	Bul Serbiast võõrutatud, vaatab Kolmikliidu suunas

Maroko kriisid-

Aeg	Osalejad	Olemus	Tagajärg
1905-1906	Prantsusmaa ja Saksamaa	Pr tahtis vallutada Marokot, Saksa soovis võrdseid võim. Ei soovitud sõda.	Maroko iseseisvus jäi, maj suhted kõikidele suurriikidele võrdsed
1911	Prantsusmaa ja Saksamaa	Pr kavatses okupeerida Fesi, UK toetas oma laevastikuga, Saksa saatis Agadiri sadamasse kahurpaadi	Pr sai Fesi ning Maroko üle eelisseisundi, loovutades Saksamaale maa-ala Pr-Kongos

Bosnia kriis-

Aeg	Osalejad	Olemus	Tagajärg
1908-1909	A-U, Serbia (B&H/Venemaa)	1908 A-U + B&H- terav vastasseis Serbiaga. A-U asjadesse sekkub Saksa. Venemaa taandub	B&H ühendati A-Uga, Venemaa andis alla, kuid teati, et järgmine kord ta ennast hirmutada ei lase

Schlieffeni plaan- Saksamaa plaan. 1. Pr kiire purustamine, 2. Vägede paiskamine itta. Enamus jõude koondati Pr piirile (läänerinne), kust väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu tungima Prle 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Idas esialgu väiksemad katteüksused

Plaan 17- Prantsuse plaan. 1. Vältida Pr-Preisi sõja katastroofi, 2. Pr-S piiril tugev kindlustuste süsteem, kuid B-Pr piiril mitte, 3. Lotringi ja Elsassi hõivamine, 4. Sissetung Saksamaale.

Rinded-

Rinne	Entente Cordiale	Keskriigid
Läänerinne	Pr, Inglismaa, Belgia, USA	Saksamaa
Idarinne	Venemaa	Ida-Preisimaa, A-U
Balkani rinne	Serbia, Montenegro, Rumeenia, Kreeka	Bulgaaria, A-U, Türgi, Saksamaa
Itaalia rinne	Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa	A-U, Saksamaa

Positsioonisõda- ehk kaevikusõda, ringitormamist vähe

Marne'i lahing– 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda

Ypres'i lahing- aprill 1915, sakslased kasutavad mürkgaasi inglaste vastu, Ing võit

Somme'i lahing– 01.07.1916-nov 1916, Ing-Pr vs Saksa (15.09.1916 tankid 1. korda ing), mõlemal poolel kokku kaotati 1,3 mln meest, edu ei saanud kumbki

Verduni lahing– veebruar 1916, Saksa vs Pr, 10 kuud kestis. Hakklihamasin.

Jüüti merelahing– sügis 1916, Saksa vs Ing, sakslased kuulutavad end võitjateks

Veebruarirevolutsioon- 27.02.1917, tsaarivõim kukutatud, võim AV'le, sõjavägi läks ülestõusnute poole üle

Oktoobrirevolutsioon- 24.-26.10.1917, enamlased võimule, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu e I nõukogude valitsus (esseerid+enamlased)

mensevik- vähemlane, Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistliku organisatsiooni liige. Suur mõju linlaste ja tööliste hulga, nägid tuleviku-Venemaad sotsialisliku riigina, milleni tuli jõuda järk-järgult reformides.

kaksikvõim- Venemaal keisrivõimu langemise tagajärjel kujunenud situatsioon. Ühel poole rev käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (eesotsas Aleksander Kerenski) ning teise poole IV Riigiduuma kodanlike parteide baasil loodud AV (eesotsas vürst Lvov)

Rahvakomissaride Nõukogu- I nõukogude valitsus, moodustati peale Oktoobrirevolutsiooni (vasakpoolsed esseerid ja enamlased), liidriks Lenin.

Compiegne'i vaherahu- 11.11.1918 Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis allkirjastatud vaherahu, mis lõpetas I MS.

Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid.

Lenin- Vladimir Uljanov, enamlaste liider, Rahvakomisaaride Nõukogu esimees.

Kadetid- Rahva Vabaduse Partei, mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina.

Bresti rahu- 03.03.1918, Brest-Litovski kindluslinnas sõlmitud rahu Venemaa ja Saksamaa vahel, millega Venemaa loovutas sakslastele maa-ala, kus elas ligi ¼ Venemaa rahvastikust (Poola ja Ukraina eemaldati). Venemaa väljus sõjast.

dekreet- Rahvakomisaaride Nõukogu poolt vastuvõetud otsus: rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreet- likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.

Vabadussõda- 28.11.1918-02.02.1920, 1919 löödi Punaarmee tagasi, 1919 kevadeks viis Eesti sõjategevuse oma piiridest välja. Sõja lõpetas Tartu rahu, Eesti võitis oma iseseisvuse.

Tartu rahu- 02.02.1920, läbirääkimised algasid juba 5. dets 1919, kuid siiski üritas Venemaa Narva alt läbi tungida, mõistes, et see on mõttetu, nõustus Venemaa tunnistama Eesti iseseisvust.

Landeswehri sõda- 1919 kevadel, kui Eesti oli sõjategevuse oma piiridest välja viinud, aitas ta nn Landeswehri sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse (Võnnu lahing)

Jaan Poska- 1917 saab Eesti kubermangukomissariks, 27.10 läheb võim Viktor Kingissepale

Päästekomitee- liikmeteks Päts, Poska, Konik, loodi 19.02.1918, kindlustamaks EV loomist

Jüri Vilms- Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministri kohusetäitja, lastakse maha Soome põgenemisel

Konstantin Päts- Maavalitsuse II juht, Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, hilisem Eesti Vabariigi I president, elutee lõpeb Siberis

Konstantin Konik-

Iseseisvusmanifest- koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, jaanuar 1918, vanematekogu kiidab selle heaks 21.02.1918, katse Haapsalus see ette lugeda (luhtub), luhtub ka katse Tartus. Pärnus kell 20:00 Endla teatri juures 23.02.1918 loeb selle ette Hugo Kuusner.

Woodrow Wilson- USA president

Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister

David Loyd George- Suurbritannia peaminister

Kirjandus: Maailmakirjandus (poolik, Antiikkirjandus)

Maailmakirjandus

Antiikkirjandus

Homeros - „Ilias“ - I – Andromake ja Hektor jätavad hüvasti, naine ei taha, et mees lahkuks, mees ei taha, et naine orjastataks. Poeg kardab isa raudrüüd. Isa tahab, et pojast kasvaks temast võimsamaks. II – Hektor loodab Zeusi abiga tappa Achilleuse ning lubab tolle asjad ära võtta, kuid keha ahhaidele anda, kui Achilleus seda lubab. Mees ei nõustu ning lubab Pallas Athena abil Hektori oma piigiga tappa. Hektor hüppab eest ära, olles kindel, et suudab Ilioni (Trooja) suurima nuhtluse tappa. Hektor viskab Achilleust piigiga, kuid see põrkab eemale, Deiphobos (Hektori vend) ei vastanud appikutsele ning Hektor teadis, et tema saatus on määratud, kuid siiski ei andnud võitluseta alla. Achilleus leidis ta rangluu juures katmata koha ja surus talle mõõga kaela. Hektor ütles talle, et näeb nüüd, et Achilleusel on rauast süda, samuti hoiatab teda Parise ja Apolloni teelt hoidma Skaia juures (Trooja läänepoolne värav). Achilleus vastas ükskõikselt, et sure, küll ta oma saatuse vastu võtab. [Kui võitlema ei lähe, sis häbi, võitlus ebavõrdne]

Homeros - „Odüsseia“ - I Pääsemine Polyphemose (kükloobi) koopast – Õhtul ajas kükloop lambad ja kitsed tagasi koopasse, sulges koopasuu rahnuga. Hoolitses loomade eest, seejärel sõi kaks meest õhtusöögiks. Odysseus pakkus talle tõmmut veini, et kükloop saaks aru, mida neil laevas on. Lootis, et kükloop härdub ja saadab ta koju. Kükloop jõi veini, kiitis küll oma viljakaid maid, kuid leidis, et pakutu on ambroosia, puhas nektar. Odysseus tõi kükloobi soovil kolm korda veini juurde ning kükloop jäi purju. Odysseus hakkas seletama, et tema isa, ema, sõbrad kutsusid teda Eikeegiks ja nõudis lubatud kinki. Kükloop lubas ta süüa kõige viimasena. Seejärel jäi ta magama, Odysseus küttis kuumaks oliivipuust palgi, kutsus kaaslased appi, need surusid matra kükloobile silma ja keerasid, silm läks keema. Kükloop kiskus matra silmast ja kutsus teised kükloobid appi, kuid need arvasid, et ta on haigeks jäänud, sest ta hüüdis, et Eikeegi ründab teda. Polyphemos tõstis roomates koopasuult kivi eest, lootuses põgenejad kinni püüda. Odysseus aga otsustas põgeneda, sidudes kokku kolm lammast, iga keskmise kõhu küljes rippus mees. Hommikul läksid lambad välja ning mehed said vabaks ja läksid laeva peale tagasi. Odysseus hüüdis laevast kükloobile, et Zeus on talle nüüd tasunud. Polyphemos viskas neid kiviga, tekitades suure laine, Odysseus tahtis teda veel kiusata, kuid kaaslased peatasid teda. Lahkudes hüüdis Odysseus siiski kükloobile, et tema silma võttis Odysseus Laertese poeg Ithaka saarelt. II Penelope paneb Odysseuse proovile – Odysseust vannitas lossis hoidjatar Eurykleia, Pallas Athena muutis ta pikemaks, priskemaks ja pähe tulid lokid. Ta istus tagasi oma troonile, naise vastu, öeldes naisele, et too on karmim kõigist nõdrajõulistest naistest, sest ükski teine ei jääks nii külmaks, kui mees peale kahtekümment aastat tagasi tuleks. Käskis memmel endale ase teha, sest naisel lausa rauast süda. Penelope aaga vastas, et voodi tuleb välja tuua puhkekambrist. Odysseus vihastas, sest tema voodit sai liigutada vaid jumal, kuna ta ise tegi oma magamistoa oliivipuu ümber, voodi sängisambaks lõikas sama pikalehelise oliivipuu ladva. Ehtis kuld-, hõbe- ja elevandiluu-kaunistustega, peale purpurikarva rihmad. Penelope läks südamest ja põlvist nõrgaks, sest oli arvanud, et jumalad ei lase neil koos olla ning vanaks kasvada. Mees tahtis nutta, aga hoidis naist edasi. Athena otsustas Ööd kinni pidada ning ei laskunud tulla Koidul, et öö oleks pikem.

Aischylos - „Pärslased“ - ainuke tragöödia, mis pole mütoloogiline. Kujutab Salamise lahingu (480 eKr) sõlmpunkti, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust ning inimlikku kaastunnet kaotajate vastu
Aischylos - „Oresteia“ - Ainus terviklik triloogia, mis on talt säilinud, samuti viimane teadaolev draamateos sellelt autorilt (458 eKr). Räägib Mükeene valitseja Arteuse järglastel laskuvast pärilikust veresüüst.
Sophokles - „Kuningas Oidipus“ - räägib Teeeba linnaga seotud müütidest. Tragöödia algab, kui rahvas (preestrid, jüngrid) on lossi trepil ja paluvad abi. Oidipus ütleb, et on sellele mõtelnud ning ennastohverdavalt on olukorra lahendamiseks valmis tegema kõik. Läkitas Kreoni oraakli juurde, et teada saada, kuidas hädadest vabaneda (katk, nurisünnitused), Kreon teatab, et oraaklid käsivad Laiose tapja tappa või maalt välja saata. Oidipus hakkab selle teate peale asja lähemalt uurima, seda ei uurit varem hirmus Sfinksi mõistatuste ees. Oidipus käsib mõrvari üles anda, sooviga ta maalt välja saata. Koor ütleb, et nemad pole tapnud ning soovitavad kutsuda Teiresiase, öeldakse ka, et tapjaks olnud olla rändurid. Vestluse alguses Oidipus austab Teiresiast, kuid siis hakkab närvi kaotama, kuna mees keerutab ning ei ütle välja, mida ta teab. Teiresias ütleb pärast solvanguid, et tapja on Teeba verd ning ennustab, et too jääb pimedaks, väljub rikkusest sandipõlve, lisades, et tapja on oma lastele nii vend kui isa, emale nii poeg kui mees ja isaga, kelle ta tappis, on tal üks naine. Oidipus kahtlustab Kreoni, kuna kardab, et too ihkab ta trooni. Teiresias ütleb viimaks, et tapja on Oidipus. Kreon on pettunud, tema au on löödud, ta tuleb Oidipuse juurde õigust nõudma

Sophokles - „Antigone“ - Nimikangelane on Oidipuse tütar, kelle vennad Eteokles (Teebat kaitstes) ja Polyneikes (Teeba vastu võideldes) on langenud

Euripides - „Medeia“ (Iasoni päästja, tapab uue naise ja pojad), „Hippolytos“ (armastab võõraspoega, tapab end, jumalate rivaal), „Elektra“ (Orestese ematapuloo kästlemine, kuid ei anna teole mingit õigustust), „Hekabe“ (sõjakoleduste kirjeldamine, autori arvamused Peloponnesose sõja kohta 431-404 eKr)

Renessanss, klassitsism, valgustuskirjandus, romantism

Boccacio - „Dekameron“
Shakespeare - „Hamlet“
Moliére „Don Juan“
J.W. Goethe - „Faust“
W. Scott - „Rob Roe“ ja „Ivanhoe“
A. Puškin - „Jevgeni Onegin“

Füüsika: Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria kehtib suurte kiiruste juures. Jaguneb kaheks :
1. Üldrelatiivsus Aja, ruumi, gravitatsiooni vahelised seosed
2. Erirelatiivsus (ühtlane ja sirgjooneline liikumine) Tugineb relatiivus- ja valguse&kiiruse konstantsuse printsiibile
Relatiivsusprintsiip – kõik füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüs. ühesugused. Taustsüs. loetakse taustkeha, temaga seotud koordinaadistikku ja ajamõõtmissüs (kell). Inertsiaalsüsteemiks on need taustsüsteemid, mille suhtes keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kõik Maaga seotud)
Kiiruste liitumine – 100 km/h → ← 90 km/h – vastutuleva auto suhtes liigud 190 km/h;
120 km/h → 100 km/h → - mööduva auto suhtes liigud 20 km/h
Kiiruse leidmine – Keha (auto) liigub tausta (vagun) suhtes kiirusega u, taust (vagun) ise liigub(samas suunas) teise tausta (mets) suhtes kiirusega v. Keha (auto) kiirus teise tausta suhtes on u'. u' = u + v (või u-v). Kui kiirused kasvavad suurteks, siis see enam ei kehti- toimub relativistlik kiiruste liitumine - u' = u-v/(1+uv/c²) Kui silmside taustaga puudub, ei taju me liikumist.
Aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub)
Kaksikute paradoks – seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel (c), siis vananeb ta aeglasemini, Maale naastes aga vananeb ta õige ajavahemiku tagasi t – omaaeg (paigal); t' – liikuva süsteemi aeg. Seos keha liikumise ja aja/kiiruse vahel t'= t/(√1+ v²/c²). Tuletame kiiruse v = c√1 - t²/t'²
pikkuse kontraktsioon – e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l – omapikkus; l' – näiv pikkus liikudes l' = l√1 – v²/c²; tuletame kiiruse v = c√ 1 – l'²/l²
mass ja energia – klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest. Relatiivsusteooria aga näitab et kehamass sõltub tema liikumise kiirusest (mida kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m – mass, liikudes kiirusega v
m = mo/(√1 - v²/c²)
Selle sama m0 ja kiirusega v liikuva keha energia avaldub kujul E = mc²
massi ja energia ekvivalentsuse seadus – energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi. (Iga massiga seotud kindel hulk energiat, igal energial kindel mass). Iga massimuutus toob kaasaa suure energiamuutuse (∆E = ∆mc²); kuuma triikraua mass suurem kui külma triikraua (∆m = ∆E/c²)

Füüsika: Tähed

1.Päikese mõõtmed võrreldes Maaga- Nurkläbimõõt- 109x suurem, mass 330 000x suurem
2.Päike on tüüpiline täht- stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga
3.Päikese serv näib teravana, kuna nähtav valgus tekib suht õhukeses kihis- fotosfääris (u 400km)
4.Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster
5.Päikese atmosfäär- kromosfäär (u paar tuhat km) ja kroon (ebakorrapärane nõrk helendus, 2x P d)
6.Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, poolustel +10. Üks täistiir Galaktika keskme ümber 200 mln aastaga. Pöörlemist märkame tänu laikude liikumisele
7.Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses
8.Päikese energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3. Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust
9.Päikeselaiguks nim tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon
10.Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim
11.Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht
12.Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati
13.Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist.
14.Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt)
15.Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid kraade.
16.Tähe läbimõõt- t° + kiirgusvõime (Stefan-Boltzmanni seadust) või näiva nurk d abil. Tähe massi on kõige raskem määratleda- ainult võimalik kaksitähtede puhul Newtoni gravitatsiooniseadusega
17.Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus; 8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda
18.Tähespektrite klassifikatsioon.
O – Ülikuumad (T >30000K), spektrijooned väga nõrgad; ioniseeritud He jooned
B – Kuumad (T >20000K), neutraalse He tugevad jooned
A – Vana klassifikatsiooni põhiklass (T 10000K), tugevad H2 Balmeri seeria jooned
F – (T 8000K), spektris ioniseeritud metallide (Ca, Mg) jooned
G – (T 6000K), spektris neutraalsed metallid (Päike)
K – (T 4000K), I molekulaarribad (TiO)
M – (T <3000K), molekulaarribad domineerivad, pidev spekter vaevujälgitav
Klassid jagunevad veel 10ks alaklassiks (0-9), tav lisatakse veel heledusklassi tähis (I-VII): I ja II ülihiiud (c), III hiiud (giants), IV allhiiud (sg), V kääbused (d), VI allkääbused (sd), VII valged kääbused (w). Iseärasused: e- heledad emissioonijooned, m- metallide jooned A-klassi spektris, p-peculiar
19.Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed
20. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks
21.Tähemudel on tähe kompleksne matem kirjeldus gravitatsiooni, rõhutasakaalu ja energiabilansi baasil
22.Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.
23.Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud.
24.Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides (avastati 1930ndatel, enne seda arvati, et tähe kokkutõmbumisel vabaneva potentsiaalse energia arvel) (Ernst Öpik!)
25.Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a)
26.Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid.
27.„Normaalsed peajada“ tähed kuuluvad 0,1 kuni 50 Päikese massi vahemikku
28.See vahemik on piiratud järgnevate füüsiliste protsessidega
29.Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi.