Kirjandus: Maailmakirjandus (poolik, Antiikkirjandus)

Maailmakirjandus

Antiikkirjandus

Homeros - „Ilias“ - I – Andromake ja Hektor jätavad hüvasti, naine ei taha, et mees lahkuks, mees ei taha, et naine orjastataks. Poeg kardab isa raudrüüd. Isa tahab, et pojast kasvaks temast võimsamaks. II – Hektor loodab Zeusi abiga tappa Achilleuse ning lubab tolle asjad ära võtta, kuid keha ahhaidele anda, kui Achilleus seda lubab. Mees ei nõustu ning lubab Pallas Athena abil Hektori oma piigiga tappa. Hektor hüppab eest ära, olles kindel, et suudab Ilioni (Trooja) suurima nuhtluse tappa. Hektor viskab Achilleust piigiga, kuid see põrkab eemale, Deiphobos (Hektori vend) ei vastanud appikutsele ning Hektor teadis, et tema saatus on määratud, kuid siiski ei andnud võitluseta alla. Achilleus leidis ta rangluu juures katmata koha ja surus talle mõõga kaela. Hektor ütles talle, et näeb nüüd, et Achilleusel on rauast süda, samuti hoiatab teda Parise ja Apolloni teelt hoidma Skaia juures (Trooja läänepoolne värav). Achilleus vastas ükskõikselt, et sure, küll ta oma saatuse vastu võtab. [Kui võitlema ei lähe, sis häbi, võitlus ebavõrdne]

Homeros - „Odüsseia“ - I Pääsemine Polyphemose (kükloobi) koopast – Õhtul ajas kükloop lambad ja kitsed tagasi koopasse, sulges koopasuu rahnuga. Hoolitses loomade eest, seejärel sõi kaks meest õhtusöögiks. Odysseus pakkus talle tõmmut veini, et kükloop saaks aru, mida neil laevas on. Lootis, et kükloop härdub ja saadab ta koju. Kükloop jõi veini, kiitis küll oma viljakaid maid, kuid leidis, et pakutu on ambroosia, puhas nektar. Odysseus tõi kükloobi soovil kolm korda veini juurde ning kükloop jäi purju. Odysseus hakkas seletama, et tema isa, ema, sõbrad kutsusid teda Eikeegiks ja nõudis lubatud kinki. Kükloop lubas ta süüa kõige viimasena. Seejärel jäi ta magama, Odysseus küttis kuumaks oliivipuust palgi, kutsus kaaslased appi, need surusid matra kükloobile silma ja keerasid, silm läks keema. Kükloop kiskus matra silmast ja kutsus teised kükloobid appi, kuid need arvasid, et ta on haigeks jäänud, sest ta hüüdis, et Eikeegi ründab teda. Polyphemos tõstis roomates koopasuult kivi eest, lootuses põgenejad kinni püüda. Odysseus aga otsustas põgeneda, sidudes kokku kolm lammast, iga keskmise kõhu küljes rippus mees. Hommikul läksid lambad välja ning mehed said vabaks ja läksid laeva peale tagasi. Odysseus hüüdis laevast kükloobile, et Zeus on talle nüüd tasunud. Polyphemos viskas neid kiviga, tekitades suure laine, Odysseus tahtis teda veel kiusata, kuid kaaslased peatasid teda. Lahkudes hüüdis Odysseus siiski kükloobile, et tema silma võttis Odysseus Laertese poeg Ithaka saarelt. II Penelope paneb Odysseuse proovile – Odysseust vannitas lossis hoidjatar Eurykleia, Pallas Athena muutis ta pikemaks, priskemaks ja pähe tulid lokid. Ta istus tagasi oma troonile, naise vastu, öeldes naisele, et too on karmim kõigist nõdrajõulistest naistest, sest ükski teine ei jääks nii külmaks, kui mees peale kahtekümment aastat tagasi tuleks. Käskis memmel endale ase teha, sest naisel lausa rauast süda. Penelope aaga vastas, et voodi tuleb välja tuua puhkekambrist. Odysseus vihastas, sest tema voodit sai liigutada vaid jumal, kuna ta ise tegi oma magamistoa oliivipuu ümber, voodi sängisambaks lõikas sama pikalehelise oliivipuu ladva. Ehtis kuld-, hõbe- ja elevandiluu-kaunistustega, peale purpurikarva rihmad. Penelope läks südamest ja põlvist nõrgaks, sest oli arvanud, et jumalad ei lase neil koos olla ning vanaks kasvada. Mees tahtis nutta, aga hoidis naist edasi. Athena otsustas Ööd kinni pidada ning ei laskunud tulla Koidul, et öö oleks pikem.

Aischylos - „Pärslased“ - ainuke tragöödia, mis pole mütoloogiline. Kujutab Salamise lahingu (480 eKr) sõlmpunkti, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust ning inimlikku kaastunnet kaotajate vastu
Aischylos - „Oresteia“ - Ainus terviklik triloogia, mis on talt säilinud, samuti viimane teadaolev draamateos sellelt autorilt (458 eKr). Räägib Mükeene valitseja Arteuse järglastel laskuvast pärilikust veresüüst.
Sophokles - „Kuningas Oidipus“ - räägib Teeeba linnaga seotud müütidest. Tragöödia algab, kui rahvas (preestrid, jüngrid) on lossi trepil ja paluvad abi. Oidipus ütleb, et on sellele mõtelnud ning ennastohverdavalt on olukorra lahendamiseks valmis tegema kõik. Läkitas Kreoni oraakli juurde, et teada saada, kuidas hädadest vabaneda (katk, nurisünnitused), Kreon teatab, et oraaklid käsivad Laiose tapja tappa või maalt välja saata. Oidipus hakkab selle teate peale asja lähemalt uurima, seda ei uurit varem hirmus Sfinksi mõistatuste ees. Oidipus käsib mõrvari üles anda, sooviga ta maalt välja saata. Koor ütleb, et nemad pole tapnud ning soovitavad kutsuda Teiresiase, öeldakse ka, et tapjaks olnud olla rändurid. Vestluse alguses Oidipus austab Teiresiast, kuid siis hakkab närvi kaotama, kuna mees keerutab ning ei ütle välja, mida ta teab. Teiresias ütleb pärast solvanguid, et tapja on Teeba verd ning ennustab, et too jääb pimedaks, väljub rikkusest sandipõlve, lisades, et tapja on oma lastele nii vend kui isa, emale nii poeg kui mees ja isaga, kelle ta tappis, on tal üks naine. Oidipus kahtlustab Kreoni, kuna kardab, et too ihkab ta trooni. Teiresias ütleb viimaks, et tapja on Oidipus. Kreon on pettunud, tema au on löödud, ta tuleb Oidipuse juurde õigust nõudma

Sophokles - „Antigone“ - Nimikangelane on Oidipuse tütar, kelle vennad Eteokles (Teebat kaitstes) ja Polyneikes (Teeba vastu võideldes) on langenud

Euripides - „Medeia“ (Iasoni päästja, tapab uue naise ja pojad), „Hippolytos“ (armastab võõraspoega, tapab end, jumalate rivaal), „Elektra“ (Orestese ematapuloo kästlemine, kuid ei anna teole mingit õigustust), „Hekabe“ (sõjakoleduste kirjeldamine, autori arvamused Peloponnesose sõja kohta 431-404 eKr)

Renessanss, klassitsism, valgustuskirjandus, romantism

Boccacio - „Dekameron“
Shakespeare - „Hamlet“
Moliére „Don Juan“
J.W. Goethe - „Faust“
W. Scott - „Rob Roe“ ja „Ivanhoe“
A. Puškin - „Jevgeni Onegin“