Ajalugu: I MS

1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul

19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse, tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähearenenud rahvaste eest (nn Euroopa tsivilisatsiooni toomine)

20. saj alguseks oli pea kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale Euroopa riikide oli veel 2 tõelist suurvõimu- USA ja Jaapan.

1914. aastaks elas 56% inimestest pool- või koloniaalmaades. 20. saj alguseks hakkasid piirkonnad, mida vallutada, otsa saama- tekkisid vastuolud. Vallutati ka pea terve Aafrika (90.4%, ainsana iseseisev Etioopia, Libeeria), kõige dramaatilisemad kokkupõrked seal olid Inglise-Buuri sõjad (1899-1902; inglaste võit).

Ka Aasias kasvas vastupanu koloniaalpoliitikale- kõige teravam oli see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele (1896, India Rahvuskongress)

Pöördelised sündmused toimusid ka Hiinas, mis oli 20. saj alguses poolkoloniaalne maa. Veendumus, et kõik probleemid tulenevad võõraste liig suurest võimust kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900). Ülestõus suruti veriselt suurriikide ühise jõuga maha, kuid samas 1911. a kukutas kodanlik-demokraatlik liikumine Mandžu dünastia ja Hiinast sai vabariik.

Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) üritas Venemaa oma mõjuvõimu Kaug-Idas suurendada. Sõda lõppes Jaapani võiduga, see omakorda soodustas 1905. a revolutsiooni puhkemist Venemaal.

19. saj viimasel veerandil hakkas Euroopa koonduma sõjalistesse blokkidesse.

1. Entente Cordiale

Prantsusmaa –1893 Venemaa

1904 ↑                    ↓ 1907

       Suurbritannia ja Iirimaa

2. Kolmikliit

Saksamaa -1879 Austria-Ungari

   1882 ↑                 ↑1882

Itaalia

Kuigi väliselt olid loodud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult eeldused I maailmasõjaks.

USA ilmub maailmapoliitikasse, varem oli ajanud isolatsionistlikku poliitikat, nüüd sekkus üha enam Lõuna-Ameerika poliitikasse (Ameerika-Hispaania sõda 1898; kahuripaatide diplomaatia; Panama kanali rentimine vastloodud Panama riigilt)

2. Analüüsida imperialismi olemust

Imperialism sai tuult tiibadesse šovinsmi ehk marurahvusluse levikuga 19. saj II poolel. Šovinsmi nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Ka imperialistlikud riigid arvavad, et neil on huvid ja õigused pea kõikjal maailmas. Koloniaalvaldustes poliitika ajamist põhjendasid eurooplased sageli soovi ja vajadusega hoolitseda vähemarenenud rahvaste eest ja tutvustada neile Euroopa tsivilisatsiooni. Tegelikkuses aga muutusid koloniaalvaldused toorainebaasideks ja ka turuks- mida võimsam rahvas, seda võimsamad kolooniad, seda võimsam majandus.

3. Analüüsi rahvusvahelisi suhteid I MS eel

19. saj viimasel veerandil hakkas Euroopa koonduma sõjalistesse blokkidesse, mis lõidki tegelikult eeldused I maailmasõjaks. Esmalt kujunenud Kolmikliit oli ohu märgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes peagi sõlmisid liidulepingu. See aga oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt ning Wilhelm II keelitas Nikolai II korduvalt sellest loobuma, kuid asjata. Peagi soojendasid suhted üles ka Prantsusmaa ja Inglismaa, seejärel Inglismaa ja Venemaa, kes üsna kiiresti unustasid oma varasemad erimeelsused.

Üleüldine hoiak oli maailmas muutunud, sõdadest oli jäänud vaid au- ja kuulsusemaik- Euroopa tahtis sõda. Sõjaka meeleolu tekitas ka sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.

Venemaal oli olukord pingeline, ta oli arengult teistest maha jäänud ja tema eesotsas troonis keskaegse isevalitsejavõimuga tsaar, kelle alamaid demokraatlike õiguste ja vabaduste puudumine üha enam häirima hakkas (1905. a revolutsioon, 17. okt manifest lubab Rahvaesinduse valimist, reformid)

Palju oli esile kerkinud kriise mitmes Euroopa piirkonnas, eriti Balkanil. Serbia pretendeeris seal ülevõimule (tema taga seisis Venemaa), see aga ei meeldinud A-U'le, kes oleks olnud valmis oma kaksikmonarhia ümber muutma kolmikmonarhiaks Balkani heaolu tõttu.

1912. a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia nõrgenenud Türgile sõja ning Türgile jäi Euroopas vaid Konstantinoopol. Aasta pärast seda ründasid Serbia ja Makedoonia koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga Bulgaariat, kes oli küllaltki suured alad saanud ning võtsid talt need alad ära. See võõrandas Bulgaariat Venemaast ja lähendas teda Kolmikliidu maadele. Balkanil toimunud sõjad ei likvideerinud mitte ühtegi vastuolu, pigem pani nad valmis plahvatama.

4. Sõjalis-poliitilised blokid

- Kolmikliidu eesmärgid; ajendid liitumiseks

Saksamaa – soovis kolooniaid haarata, eesmärk purustada Prantsusmaa, kehtestada oma võim Euroopas (Berliini-Bagdadi raudteeliini õigus!)

Austria-Ungari – vajas Saksamaa toetust, soovis tugevdada oma positsioone Balkanil (Serbia maha suruda, Serbia taga aga Venemaa)

Itaalia – sattus üsna juhuslikult siia- soovis kaitset Prantsusmaa juhusliku rünnaku puhul (20. saj algul paranesid nende suhted märgatavalt, Pr toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest Liibüa (siis Kürenaika, Tripolotaania- 1911!) Samal ajal tugevnes vana vaen A-U ja Itaalia vahel, paranesid suhted Venemaaga (lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas)

*Türgi – tähtsam koostööpartner A-U’le ja Saksamaale kui Itaalia

- Entente Cordiale eesmärgid; ajendid liitumiseks

Prantsusmaa – soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti huvide põrkumine Aafrikas.

Venemaa – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, peamine vaenlane siiski Türgi. Soov oli vallutada Balkan (sh A-U). Liidulepingu järgi aga mõistis, et sõjategevuse korral on peavastaseks Saksamaa.

Inglismaa – polnud andnud liitlastele lubadust, et ta Saksamaa rünnaku puhul sõtta astub (nende poolel). Enne I MS jõuti sõjalise tegevuse kooskõlastamisega nii kaugele, et see oleks võrdunud reetmisega. Saksamaa tuli maha suruda (see sobis liitlasele *Jaapanile, kes soovis üle võtta Saksa valdused Aasias). Samas tuleb meeles pidada, et Prantsusmaaga erilised sõbrad poldud, kuid need vastuseisud polnud siiski ületamatud.

5. Analüüsi I MS põhjuseid

1. Võidurelvastumine (mida rohkem relvi lattu pannakse ja sõjaväelasi treenitakse, seda raskem on seda protsessi peatada)

2. Liidud olid kaotanud oma kaitseeesmärgi (jõupoliitika põhimõte, liidud võisid juba algupäraselt olla ründe- mitte kaitseiseloomuga)

3. Balkanil põrkusid A-U ja Venemaa taotlused, väikerahvad olid sõjakad, Serbia rahvusriigi idee

4. Venemaa hirm revolutsiooni ees (halvem variant juhtuski – oktoobrirevolutsioon; Venemaal eelnev kogemus peale Vene-Jaapani sõda olemas)

5. Prantsusmaa tahab Saksamaale survet avaldada (teravnenud vastuolud suurvõimude vahel)

6. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks

7. Sõda romaniseeriti

8. Rutakus, ultimaatumid, ülitundlikkus (ei mõelda läbi, kuidas pinget maandada)

9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid puudusid

10. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (sõjatehnika tormiline areng oli otsekui märkamatu, riikide julgeolekupoliitikat polnud uuendatud)

11. Hinnati ohtusid valesti

12. Rahvuslus ja imperialistlik võistlemine

6. Sõja toimumise aeg (1914-1918)

Sõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914. Kuna seda tegi Serbia koolitusega terrorist, kuulutas Saksamaa õhutusel A-U 28. 07.1914 Serbiale sõja. Selle vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale ultimaatumi käsu tühistamiseks, kui seda ei tehtud, kuulutas ta 1. augustil 1914 Venemaale sõja, seejärel Prantsusmaale, tungides kallale neutraalsele Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaa. Sõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne’i vaherahuga, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles’i rahulepinguga 28. juunil 1919.

7. Hinnang sõja tagajärgedele

Sõda oli maailmale katastroof- hukkus 10 mln inimest, haavata sai 20 mln inimest. Terve põlvkond noori inimesi ei toibunudki sõjakoledustest (nn kadunud põlvkond). Kokku varisesid A-U, Venemaa, Saksamaa, nende varemetest kerkis hulk väiksemaid riike. Jõudude vahekord muutus, algas USA esiletõus. Seati kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalne alus. Maailm kalestus. Algas riikide jõulisem sekkumine kodanike ellu – demokraatia kriis tugevdas äärmuslikke liikumisi. Maailmasõda iseenesest ei lahendanud mitte ühtegi probleemi, need püsisid, tuues endaga kaasa II MS.

Etnilise puhastus, mida mõned riigid sõja ajal rakendasid, tõi endaga kaasa ajaloo kõige julmemad tapatalgud. Juutide, mustlaste ja armeenlaste rahvaarvu järsk langus.

8. Muutused Euroopa ja maailma poliitilisel kaardil

Venemaa kaotas Balti riigid ning Soome. Saksamaal tuli loovutada mitmeid alasid (s.h. Elsass ja Lotring) võitnud riikidele. Lagunes Austria-Ungari kaksikmonarhia (tekkisid väikesed iseseisvad riigikesed). Ungari pidi loovutama peaaegu enamuse oma endisest territooriumist. Saksamaa kuulutati vabariigiks. Türgi kaotas Euroopas kõik valdused v.a. Konstantinoopoli. Poliitilisel kaardil tõusis esile USA. Itaalia ja Jaapan kaotasid oma kolooniaid ja ka territooriumi.

9. Seosed I MS ja Venemaal ning Eestis 1917-1920 asetleidnud sündmuste vahel

Venemaal: 27.02.1917 Veebruarirevolutsioon; 24-26.10.17 Enamlased võimule; 06.01.1918 AV saadetakse laiali; 03.03.1918 Bresti rahu; kevad 1918 Kodusõja jätk, märtsis Antandi interventsioon; sügis 1918 Saksa kokkulepe enamlastega; sügis 1918 Punane terror ametlik (koonduslaagrid + valge terror ka); juuli 1918 Nikolai II mõrvatakse; lõpp 1918 Balti riigid, UKR, BEL hõivatud; 1919 Enamlaste vägivallast põhj ülestõusud (suudavad võita siiski); 1920 Rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega; 1920 Krimmi ps hõivatud; august 1920 Poola-Vene sõda; 18.03.1921

Visla ime (suurim ratsalahing lähiajaloos; kuupäev on rahusõlmimise oma); 1920-1922 NV hõivab Ažerbaidžaani, Armeenia, Gruusia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida; 1922 Kodusõja lõpp - Maailma 1. totalitaarse riigi algus!

Eestis: 30.03.1917 Eesti- ja Liivimaa kubermangule autonoomia; 15.11.1917 Maanõukogu kõrgeim võim Eestis, AV

(Oktoobrirevolutsioon) rajamiseni. Enamlased võimule; 06.12.1917 Soome iseseisvub; 24.02.1918 Eesti iseseisvub; 18.11.1918 Lahkuvad saksa väed, võim eestlastele; lõpp 1918 Eesti enamlaste poolt hõivatud; 28.11.1918 algab Vabadussõda; algus 1919 Enamlased lüüakse tagasi (Punaarmee); kevad 1919 Eesti viib sõjategevuse oma piirides välja, Landeswehr’i sõjaga aidatakse taastada Läti vabariik; 02.02.1920 Tartu rahu (NV ei pidanud tglt seda sidusaks)

10. Mõisted:

imperialism- suurriikide püüe saada võim kogu maailmas; alguse saanud marurahvuslusest

šovinsim– marurahvuslus, peetakse oma rahvust teistest paremaks

globaliseerumine– ülemaailmastumine, millegi muutumine rahvusvaheliseks, kõiki puudutavaks

revisonistid– leidsid, et Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb revideerida (sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega)

anarhistid– kodanlik kord kukutada ja klassivastuolud likvideerida- ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega valitsejatele ja kõrgematele ametnikele

enamlased– ainus tee sotsialismile vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine (Lenin)

tsentristid- püüdsid leida kuldset keskteed enamlaste ja revisonistide vahel (Karl Kantsky)

Antant- koosnes Prantsusmaa, Venemaa, UK ja Iirimaa + Jaapan

Kolmikliit- koosnes Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia + Türgi

ajend- päästik, mis laseb sündmused valla (n F. Ferdinandi tapmine oli ajendiks I MS algusele)

progress- katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamalt arengutasemelt kõrgemale, kõik maailmaparandajad uskusid sellesse vankumatult

antisemitism- juudivaen, pessimistlike meeleolude üks avaldusviis

geneetika- 1900 a. Hugo de Vries esitab hüpoteesi geenide olemasolust, asuti otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid

ekspressionism- esikohal autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamine

Balkani kriisid-

Aeg	Osalejad	Olemus	Tagajärg
1912	Türgi, Serbia, Bulgaaria, Makedoonia	S, B, M kuulutavad nõrgale T'le sõja	T'le jääb Euroopas vaid Konstantinoopol
1913	S, M, T + Kreeka, Rumeenia	S, M, Kr, Ru, Tü ründavad Bulgaaria saadud alasid	Bul Serbiast võõrutatud, vaatab Kolmikliidu suunas

Maroko kriisid-

Aeg	Osalejad	Olemus	Tagajärg
1905-1906	Prantsusmaa ja Saksamaa	Pr tahtis vallutada Marokot, Saksa soovis võrdseid võim. Ei soovitud sõda.	Maroko iseseisvus jäi, maj suhted kõikidele suurriikidele võrdsed
1911	Prantsusmaa ja Saksamaa	Pr kavatses okupeerida Fesi, UK toetas oma laevastikuga, Saksa saatis Agadiri sadamasse kahurpaadi	Pr sai Fesi ning Maroko üle eelisseisundi, loovutades Saksamaale maa-ala Pr-Kongos

Bosnia kriis-

Aeg	Osalejad	Olemus	Tagajärg
1908-1909	A-U, Serbia (B&H/Venemaa)	1908 A-U + B&H- terav vastasseis Serbiaga. A-U asjadesse sekkub Saksa. Venemaa taandub	B&H ühendati A-Uga, Venemaa andis alla, kuid teati, et järgmine kord ta ennast hirmutada ei lase

Schlieffeni plaan- Saksamaa plaan. 1. Pr kiire purustamine, 2. Vägede paiskamine itta. Enamus jõude koondati Pr piirile (läänerinne), kust väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu tungima Prle 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Idas esialgu väiksemad katteüksused

Plaan 17- Prantsuse plaan. 1. Vältida Pr-Preisi sõja katastroofi, 2. Pr-S piiril tugev kindlustuste süsteem, kuid B-Pr piiril mitte, 3. Lotringi ja Elsassi hõivamine, 4. Sissetung Saksamaale.

Rinded-

Rinne	Entente Cordiale	Keskriigid
Läänerinne	Pr, Inglismaa, Belgia, USA	Saksamaa
Idarinne	Venemaa	Ida-Preisimaa, A-U
Balkani rinne	Serbia, Montenegro, Rumeenia, Kreeka	Bulgaaria, A-U, Türgi, Saksamaa
Itaalia rinne	Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa	A-U, Saksamaa

Positsioonisõda- ehk kaevikusõda, ringitormamist vähe

Marne'i lahing– 02.09.1914, sakslased 35km kaugusel Pariisist, kuid kaotasid. Kaevikusõda

Ypres'i lahing- aprill 1915, sakslased kasutavad mürkgaasi inglaste vastu, Ing võit

Somme'i lahing– 01.07.1916-nov 1916, Ing-Pr vs Saksa (15.09.1916 tankid 1. korda ing), mõlemal poolel kokku kaotati 1,3 mln meest, edu ei saanud kumbki

Verduni lahing– veebruar 1916, Saksa vs Pr, 10 kuud kestis. Hakklihamasin.

Jüüti merelahing– sügis 1916, Saksa vs Ing, sakslased kuulutavad end võitjateks

Veebruarirevolutsioon- 27.02.1917, tsaarivõim kukutatud, võim AV'le, sõjavägi läks ülestõusnute poole üle

Oktoobrirevolutsioon- 24.-26.10.1917, enamlased võimule, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu e I nõukogude valitsus (esseerid+enamlased)

mensevik- vähemlane, Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistliku organisatsiooni liige. Suur mõju linlaste ja tööliste hulga, nägid tuleviku-Venemaad sotsialisliku riigina, milleni tuli jõuda järk-järgult reformides.

kaksikvõim- Venemaal keisrivõimu langemise tagajärjel kujunenud situatsioon. Ühel poole rev käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (eesotsas Aleksander Kerenski) ning teise poole IV Riigiduuma kodanlike parteide baasil loodud AV (eesotsas vürst Lvov)

Rahvakomissaride Nõukogu- I nõukogude valitsus, moodustati peale Oktoobrirevolutsiooni (vasakpoolsed esseerid ja enamlased), liidriks Lenin.

Compiegne'i vaherahu- 11.11.1918 Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis allkirjastatud vaherahu, mis lõpetas I MS.

Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid.

Lenin- Vladimir Uljanov, enamlaste liider, Rahvakomisaaride Nõukogu esimees.

Kadetid- Rahva Vabaduse Partei, mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina.

Bresti rahu- 03.03.1918, Brest-Litovski kindluslinnas sõlmitud rahu Venemaa ja Saksamaa vahel, millega Venemaa loovutas sakslastele maa-ala, kus elas ligi ¼ Venemaa rahvastikust (Poola ja Ukraina eemaldati). Venemaa väljus sõjast.

dekreet- Rahvakomisaaride Nõukogu poolt vastuvõetud otsus: rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreet- likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.

Vabadussõda- 28.11.1918-02.02.1920, 1919 löödi Punaarmee tagasi, 1919 kevadeks viis Eesti sõjategevuse oma piiridest välja. Sõja lõpetas Tartu rahu, Eesti võitis oma iseseisvuse.

Tartu rahu- 02.02.1920, läbirääkimised algasid juba 5. dets 1919, kuid siiski üritas Venemaa Narva alt läbi tungida, mõistes, et see on mõttetu, nõustus Venemaa tunnistama Eesti iseseisvust.

Landeswehri sõda- 1919 kevadel, kui Eesti oli sõjategevuse oma piiridest välja viinud, aitas ta nn Landeswehri sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse (Võnnu lahing)

Jaan Poska- 1917 saab Eesti kubermangukomissariks, 27.10 läheb võim Viktor Kingissepale

Päästekomitee- liikmeteks Päts, Poska, Konik, loodi 19.02.1918, kindlustamaks EV loomist

Jüri Vilms- Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministri kohusetäitja, lastakse maha Soome põgenemisel

Konstantin Päts- Maavalitsuse II juht, Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, hilisem Eesti Vabariigi I president, elutee lõpeb Siberis

Konstantin Konik-

Iseseisvusmanifest- koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, jaanuar 1918, vanematekogu kiidab selle heaks 21.02.1918, katse Haapsalus see ette lugeda (luhtub), luhtub ka katse Tartus. Pärnus kell 20:00 Endla teatri juures 23.02.1918 loeb selle ette Hugo Kuusner.

Woodrow Wilson- USA president

Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister

David Loyd George- Suurbritannia peaminister