Ajalugu: II MS

NB! Selles tekstis võib tabelites esineda faktivigu (ei mäleta enam, kas parandasin ära või ei.. :D)

1. Rahvusvahelised suhted II MS eel (1931-1939) (kõik ei ole oluline siit)

AASTA	MIS	MILLES SEISNES
1931	Westminsteri statuut	Briti parlamendi otsus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispol täiesti suverääneteks- alus Briti Rahvaste Ühendusele
1929-33	Majanduskriis	Tervet maailma hõlmanud majandusraskused
1930ndad	Pr välispoliitika	Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga
1930ndad	Autoritaarne režiim	Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia
1930ndad	NSVL laienemine	Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis oma kavatsuse osavalt, esinedes rahutoojana ning „agressorite“ ohjeldajana
1930ndad	Saksa-Poola suhted	Poolal Saksa alasid, see tekitas vimma natsionalistides, siiski 1934 sõlmiti liiduleping, kuid hirm püsis ning Poola otsis abi UK ja Pr poole
1930ndad	Jaapani välispoliitika	Pidas end Aasia hegemoniks, kelle juhtimisel suudetakse peatada eurooplaste sissetung. 1935 tungis P-Hiinasse, 1936 Kominternivastane pakt
1930ndad	USA välispoliitika	Investeerisid Lad-Am tööstusesse; Mehhiko naftatööstuse omanikud, kuni 1938 otsustas uus M president nad riigistada.
1935	Etioopia vallutus	It ründab. RL kehtestas It vastu maj sanktsioonid, kuid ei mõju eriti. Etioopia vallutati, kuni 1941. a kestab partisanisõda, kuni UK vabastab Etioopia
1936-39	Hispaania kodusõda	Franco alustas ülestõusu Marokos, see levib üle Hispaania, Euroopa riikide mittevahelesegamispoliitika (27 riiki keeldub andmast relvi), kuid diktatuurid mitte. Franco diktatuuri algus.

Rahvasteliit – ülemaailmne kollektiivne julgeolekuorganisatsioon. Loodi Pariisi rahukonverentsil Versailles 1919. a rahu raames. USA jäi Rahvasteliidust kõrvale, samuti mitmed suurriigid ei osale või osalevad lühiajaliselt (N: NSVL kuni 1934; Saksamaa 1926-1933; Jaapan lahkub 30ndate algul). RL on liiga Euroopa keskne ning neil puudusid omad vahendid agressorite tõkestamiseks.

2. Hitleri sammud- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles' lepingu ning kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus taaslooma laevatikku ja lennuväge- Lääneriigid ei tee midagi peale protestimise!

Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse

Reini tsoon - 1936 aasta märtsis viib Hitler oma väed demilitariseeritud tsooni, mis ümbritseb Saksamaad (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine)

Anšluss – Austrias, 13.03.1938, Saksa väed marsivad Austriasse ning liitsid ta Saksamaaga

Müncheni kokkulepe/sobing – 29.09.1938 UK, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa

Tšehhoslovakkia okupeerimine – 14.03.1939 kuulutab Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivavad Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Sellega sai LR mõõt täis

Klaipeda – 23.03.1939 esitab Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedasse

MRP – 23.08.1939, Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa.

3. II MS põhjused ja tagajärjed

Ideoloogilised põhjused	Majanduslikud põhjused	Ühiskondlikud põhjused	Isikute roll
Aarja rassi valitsemise saavutamine maailmas	Massiline relvastuse tootmine ja eelisarendamine	Kehtestati diktaatorlike seadusi, väites, et peagi maailmarevolutsioon- igavesti ei saa selleks valmistuda	Inimeste mõjutamine säravate, tugevate ning tahtejõuliste juhtfiguuride abiga (PR trikid)
Maailmarevolutsiooni idee

TAGAJÄRJED: Põhjustas seninägemata purustusi ning kaotusi. Hukkus ligi 60 mln inimest, varasemates sõdades olid enamik hukkunuid sõdurid, nüüd kasvas järsult tsiviilohvrite arv (metsik-jõhker sõjapidamine, vägivallapoliitika, holokaust, genotsiid). Õiglast maailmakorda ikka ei saavutatud- liberaalne lääs võitis küll Hitleri, kuid oli sunnitud tunnistama kommunistliku diktatuuri mõju kasvu. Balti riigid, Kesk- ja Ida- Euroopa NSV Liidu alla- Teise Maailma teke (kommunistlik blokk). II MS tõi esialgu Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumise ja külma sõja.

4. Olulisemad lahingud: Poola vallutamine – 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam

Moskva lahing – september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine aga järjest vaevalisem, sest poldud arvestatud talveoludega (läbimatud teed, külm, mootoriõli jäätus) ning sõja algul pea kaotanud Stalin kuulutas käimasoleva Suureks Isamaasõjaks. 6.12.1941 alustas Punaarmee vastupealetungi, halb ilm= sakslased kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõda oli läbi kukkunud.

Pearl Harbor – 7.12.1941 ründab Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail. Ameeriklased kannavad raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutavad ülekaalu Vaiksel ookeanil

Staliningradi lahing – novembriks 1942 oli enamik Staliningradist sakslaste all, punastel kaldariba Volga ääres. Punaarmee valmistus ründama ning kuigi luure andis sellest Hitlerile teada, ignoreeris ta neid vallutustuhinas. 19. 11.1942 piirasid Nõukogude väed sisse Saksa 6. armee, Hitler ei lasknud neil piiramisrõngast välja murda, lubades õhust varustada, kuid see ebaõnnestus. Lahingud kestsid veel 2 kuud ning 2.02.1943 sakslased kapituleerusid (kaotasid u 300000 meest ja palju tehnikat)

Suur Isamaasõda – Stalin nimetas sakslaste Moskva alla tungimise vastu võitlemise Suureks Isamaasõjaks ja leevendas patriotismi õhutamiseks mõnel alal terrorirežiimi (n õigeusu kiriku suhtes). Siberis pandi käima evakueeritud sõjatehased; LR abitarned aitasid taastuda ning lõpuks tagasi suruda sakslaste pealetung

5. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu – Saksamaa positsiooni nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. 1941 augustis kirjutasid Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale, millega lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus (NSVL pressis aga välja, et see ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele). Atlandi hartale järgnesid kõikvõimalikud konverentsid.

6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid, 7. Nende konverentside tähtsus ajaloos

Konverents	Aeg	Koht	Osalejad	Otsused, tähtsus
Teheran	1943 lõpp	Teheran, Iraan	Lääneriigid	LR tunnustasid NSVL 1941 a piire. Balti riikidele= NSVL võimu alla jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde
Jalta	1945 veebruar	Ukraina, Musta mere ääres Jaltas	USA (Roosevelt), UK (Churchill), NSVL (Stalin)	Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. Lubati jätta Kesk- ja Ida-Euroopa Moskva mõju alla, pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal.
Potsdam	1945 august	Saksamaa, Potsdam	NSVL, UK, USA	Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus NSV Liidule ja sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal

8. Holokaust – Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti juudid getodesse. 21.01.1942 otsustati Wannsees kõik Euroopa juudid transportida itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes hävitustöö Ungarisse (krahv Wallenberg päästis seal tuhandeid juute hukkamisest, ostes nad endale), Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Kokku hukkus holokausti läbi u 6 mln inimest. Holokaust = juutide hävitamispoliitika

9. II MS ja sündmused Balti riikides

23.08.'39	MRP
augusti lõpp	EV valitsus teab ilmselt MRPst
17.09.'39	Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele
24.09.'39	Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks
18.10.'39	Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus
Kevad '40	NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima
Juuni '40	Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt
14.06.'40	Ultimaatum Leedule
15.06.'40	Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad
16.06.'40	Ultimaatum Lätile ja Eestile
17.06.'40	Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud
21.06.'40	Töörahva „meeleavaldused“ nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus
14/15.07	Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised
21.07.'40	Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks
3-6.08.'40	NSV Liidu Ülemnõukogu vormistab Balti riikide annekteerimise ja liidab nad endaga
(5.7.'41 kuni okt 44)	Eesti on okupeeritud Saksamaa poolt
44 okt – '92	Eesti on okupeeritud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu poolt

10. Mõisted

Kominterni-vastane pakt – 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike

Kummaline sõda – 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud

Barbarossa plaan – 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse

välksõda – sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vapustades sellega vastaspoolt

allveesõda – algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada)

Leningradi blokaad – Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44. Nälga suri üle 640 000 inimese. Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida.

Normandia dessant – 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.

Ardennide lahing – Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest,, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning LR ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada.

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos. Tegutseb tänapäevani- eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine

Nürnbergi kohtuprotsess – 1945 nov alustas rahvusvaheline tribunal kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistades neid kuritegudes inimsuse vastu, arvestamata kohtualuste väiteid, et nad täitsid käske. Vastutus pandi eranditult Saksamaa peale.

Kapitulatsioon – allaandmine, teise riigi paremuse tunnistamine ning sellega sõjast välja astumine (?)

Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof – I rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale ning Nagasakile 9.08.1945. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti.

Pariisi rahukonverents – 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest

totaalne sõda – Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida

okupatsioon – on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon.

anneksioon – ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.

Baaside leping – 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, millega NSVL toob oma väed Eestisse

Talvesõda – algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri. NSV Liidu juhtkond oli veendunud, et see kestab vaid mõne nädala, Soome aga osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi.

Mannerehimi liin – Soome Talvesõjas Karjala kannasele rajatud sõjaliin, millest Punaarmee vaatamata suurele ülekaalule kuidagi läbi tungida ei suutnud. Ilm läks väga külmaks, NSV Liidu üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Punaarmee oli sunnitud tooma lisajõude, mille toel siiski suudeti Mannerehimi liinist lõpuks läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu.

Ultimaatum – dok, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid