Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1917

AASTA 1917 EESTIS
kus pole ukj märgitud, ei tea, kas vana kalendri (vkj) või uue kalendri järgi (ukj) (kuni 01.02.1918)

27.02.1917 (ukj 08.03.1917) – Veebruarirevolutsioon, rahutused Petrogradis

02.03.1917 – Tallinn, 20 000 miiting- Paks Margareeta süüdatakse, vangid vabastatakse
märts 1917 – autonoomiaseaduse projekt (venis)
26.03.1917 (ukj 8.04.) - hiiglas-demonstratsioon (~40000 inimest)
30.03.1917 (ukj 12.04.) - Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise kohta- Eesti- ja Liivima kubermang saavad autonoomia, ajutine kord, Eesti- ja Liivimaa põhjaosa üheks. Kubermangukomissariks Jaan Poska. Nõuandev organ- Ajutine Maanõukogu seadis tööle täidesaatva organi- Maavalitsus (tsiviilhaldusüksus- v.a. Narva + Setumaa)

aprill-mai 1917 – Esimese rahvusväeosa – 1. eesti jalaväepolgu moodustamine

10.05.1917 (ukj 23.05.) - Soomes Lappeenrantas moodustatakse Eesti Sõjaväelaste Liit
10.05.1917 (ukj 23.05.) - Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva valimised = Eesti I parlamentaarne rahvaesindus). Maavalitsuse I juht dr Jaan Raamat, hiljem K. Päts.
mai lõpp 1917 - Eesti keel ametlikuks keeleks, ettevalmistus eesti keelsele kooliharidusele üleminekuks.
27.05.1917 (ukj 09.06.) – asutatakse Eesti Õpetajate Liit

Suvi 1917 - hakati radikaalsemalt sihte seadma-> iseseisev Eesti. Konfliktid: tagandatud vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis; vene soldatid nägid rahvusväeosade loomissoovis, et ei soovita muulasi rindele?; töörahva nõukogud laiendasid oma võimupiire (Venemaa nõrk)

01.07.1917 - Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimene istung

august 1917 - Saksa väed vallutavad Riia ja ületavad Väina (Daugava) jõe

september 1917 - VSDTP võidab Tallinna ja Narva linnavalimised
12.09.1917 (ukj 25.09.) – kirjandusliku rühmituse Siuru (H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under, A. Adson, Fr. Tuglas jt) esimene avalik õhtu Estonia saalis
29.09.1917 – Saksa väed vallutavad Saaremaa (1. Eesti polgu üksuse suurvangilangus) ja Lääne-Eesti

oktoober 1917 - VSDTP saab EN Täitevkomitees juhtpositsiooni. J. Tõnisson (Maanõukogu)-> lääneriigid soostuvad Balti puhverriigiga (Balto-skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik jne) Kubermangukomissar J. Poska-> Iseseisvus!
11.10.1917 (ukj 24.10.) - Maanõukogu otsus Eesti välisesinduste loomise kohta
23.-25.10.1917 (ukj 05.-07.11.) - patrullid garnisonides ja raudteejaamades, Tallinnas võtab võimu enda kätte sõja-revolutsioonikomitee
26.10.1917 (ukj 08.11.) - Enamlaste riigipööre Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon
27.10.1917 (ukj 09.11.) - V. Kingissepp võtab kubermangukomissar J. Poskalt asjaajamise üle, enamlaste järjest tugevnev terrorirežiim. Kõrgeimaks kohaliku valitsuses asutuseks saab Eesti Nõukogude Täitevkomitee (J. Anvelt). Ühe partei diktatuur (teised keelustatud). Revolutsiooniline südametunnistuse järgi kohtuotsuste tegemine. Majandusreformid- riigistamine.

10.11.1917 (ukj 23.11.) - Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee dekreediga kaotatakse Eestis seisuslik kord
12.11.1917 (ukj 25.11.) - ENT (enamlased) otsustab Ajutise Maanõukogu laiali saata ja kuulutab välja Eesti Asutava Kogu valimised
15.11.1917 (ukj 28.11.) - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Eesti riikluse õiguslik (de jure mitte de facto) teke. Aeti laiali. Enamlased võimule.
24.11.1917 (ukj 07.12.) - Saaremaa Rüütelkond kuulutab end Venemaast sõltumatuks ning esineb sõjakuberner A. von Seckendorffi kaudu Saksa keisri ees palvega ühendada Saaremaa Saksamaaga
30.11.1917 (ukj 13.12) – Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutab Eestimaa rüütel- ja maiskond end Venemaast sõltumatuks ja palub Saksa riigilt kaitset ning kohest okupeerimist

02.12.1917 – J. Laidoner sai 1. eesti jalaväediviisi ülemaks
(06.12.1917 - Soome iseseisvub)
17.12.1917 (ukj 30.12.) – Liivimaa rüütel- ja maiskonna maapäev kuulutas Liivimaa Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigil võtta Liivimaa Saksamaa kaitse alla

1917 - palju erakondi- sotsialistid (maailmaümberkujundajad) + rahvuslikud (eestimeelsed). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased, kes kuulusid ülevenemaalisse parteisse (kommunistlik maailmarevolutsioon + internatsionaalne ühiskond). VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) märtsis 120 liiget-> oktoobris 8000. Vastutustundetu demagoogia propaganda-> „Maha sõda!“. Neid finantseeris Saksamaa kindralstaap.