Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1938-1939

AASTA 1938

01.01.1938 – uus põhiseadus jõustub

03.01.1938 – Tartus valmis uus turuhoone

31.01.1938 - NLKP KK Poliitbüroo salajase otsusega kuulutati Nõukogude Liidu eestlased rahvavaenlasteks

jaanuar-veebruar 1938 – intsidentides Peipsi järvel hukkuvad kaks Nõukogude piirivalvurit

08.02.1938 – Peipsi järvel (NSV Liidus) tapetakse NSVL piirivalvurite poolt kaks Eesti piirivalvurit (A. Pungas ja V. Kaio)

13.02.1938 – majandusminister Karl Selter avab Tartu uue turuhoonee

15.02.1938 – kaks nõukogude ohvitseri põgenevad lennukiga Eestisse

24.-25.02.1938 – Riigivolikogu valimised- eriline valimisorgan Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati (1 igas valimisringkonnas), pääses ka 14 opositsioonilist saadikut (4 Tartust, kus opositsioon sai absoluutse võidu), valitsusmeelsed võidavad valimised

01.04.1938 – tegevust alustav Loodushoiu ja Turismi Instituut (P. Päts)

07.04.1938 – algavad Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused

21.04.1938 – Eesti presidendi ülesandeid hakkab täitma riigihoidja K. Päts

24.04.1938 – K. Päts valiti presidendiks, astus ametisse. Presidendi otsevalimistest loobuti, Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest luuakse valimiskogu. Endiselt püsis kaitseseisukord, tsentralisatsioon süvenes, valitsuse kontroll elualade üle samuti. Riigikogule usaldatakse vaid kolmandajärgulised seadused.

29.04.1938 – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetab Eesti õuekoeratõu Muriks ning karjakoeratõu Krantsiks

01.05.1938 – 14 senist alevit saavad linnaõigused (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani)

06.05.1938 – K. Päts kuulutab välja amnestiaseaduse

07.05.1938 – amnestiaseaduse alusel vabanevad kõik poliitvangid

25.05.1938 – sisekaitseülemaks sai siseminister Richard Veermaa

02.06.1938 – Kose-Lükatil avati K. Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool

12.06.1938 – Paju lahingu mälestussamba ehituse algus

23.-25.06.1938 – XI üldlaulupidu

01.08.1938 – avati Harku Tööpõlgurite Töölaager (kinnipidamisasutus sunduslikult tööle õpetamiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks)

19.09.1938 – NSVL süüdistab Eesti Vabariiki vaenulike allveelaevad abistamises (Orzeli juhtum)

26.09.1938 – Vabariigi Valitsuse juurde luuakse presidendi käskkirjaga nõuniku ametikoht (eelnõukavad)

08.10.1938 – K. Päts allkirjastab valdade reformi otsuse (vt 01.04.1939)

12.10.1938 – esimene õppelennuk PTO-4 võeti õhukaitse teenistusse

22.10.1938 – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia

1938. a – algab Anto Valteri ümbermaailmareis purjepaadiga (Eesti lipp I korda ümber maailma; -1940); autoritaarne režiim Eestis oli nõrgem kui mujal, peamine pane oli rahva ja valitsuse kaugenemine, majanduselu edenes jõudsalt (majandusrahvuslus- riigi jõuline sekkumine majandusellu), plaanimajandusele iseloomulikud elemendid (nõukogud, komiteed, instituudid majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks, perspektiivplaanid), erakordselt suur tähelepanu tööstusele, põllumajanduses haritava põllupinna, kariloomade arvu suurenemine, maa- ja tõuparanduse ja sordiaretuse laialdane rakendamine. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss oli positiivne (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia ning lähisnaabrid). Eksporditi võid, peekonit ja mune, imporditi raud, kivisütt ja naftat. Rahva heaolu paranes, sissetulek kasvas, elukallidus langes, kadus tööpuudus. Eesti, Läti ja Leedu deklareerisid end neutraalseteks (kahjuks ei saanud ükski välisriik nende puutumatus garanteerida)

AASTA 1939

01.04.1939 – jõustub valdade reformi otsus, kaotati kõik olemasolevad vallad ning moodustati 248 uut valda

07.06.1939 – Eesti ja Läti välisministrid allkirjastasid Berliinis Saksamaaga mittekallaletungilepingu

23.08.1939 – MRP sõlmimine, salaprotokollidega läheb NSVL mõjusfääri Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Saksamaa mõjusfääri Poola ja Leedu (hiljem Leedu NSVL'le)

25.08.1939 – avatakse Tallinna Loomaaed

september 1939 – Eesti säilitab range neutraliteedi, vältis isegi mobilisatsiooni

01.09.1939 – Saksa väed tungivad Poolasse, algab II MS

03.09.1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja, kuid NSV Liidule mitte; K. Päts avab Vanemuise uue teatrisaali Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames

08.09.1939 – kaitseseisukorda pikendatakse ühe aasta võrra

17.09.1939 – Punaarmee ründab Poolat, Wehrmachti & Punaarmee ühine paraad, Poola jagamine

24.09.1939 – välisminister Karl Selterilt nõutakse vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist Moskvas

25.09.1939 – NSVL alustab luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse abil kindlaks teha, kas toimub mobilisatsioon

28.09.1939 – sõlmitakse Baaside leping Eesti ja NSVL vahel (vastastikuse abistamise pakt)

oktoobri algus 1939 – sõjaväelaste läbirääkimised

04.10.1939 – peaminister Kaarel Einpalu asutub tagasi

06.10.1939 – Hitleri kõnes kutsutakse (balti)sakslasi päris kodumaale tagasi

12.10.1939 – Kolm vene miinilaevad ja Balti sõjalaevastiku põhijõud; uueks peaministriks saab Jüri Uluots

18.10.1939 – Punaarmee maavägede sissemarss Eestisse (25 000+); lahkuvad esimesed baltisakslased

30.11.1939 – Soome ja NSV Liidu vahel algab Talvesõda. Soome linnu pommitavad ka Eesti pinnalt startinud lennukid

5.12.1939 – J. Laidoneri ametlikul visiidil Moskvasse rõhutatakse, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse

1939. a – Eesti meeskond osaleb Luzernis laskespordi MM'l ja võidab uuesti Argentiina karika uue maailmarekordiga; raadiovastuvõtjaid on ~10 000 (s.o 1 iga 10 inimese kohta)