Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1919

AASTA 1919

jaanuar 1919 – Eesti Ajutine Valitsus tunnistab Ruhnu saare Eesti Vabariigi osaks

07.01.1919 - Rahvaväe vastupealetung (Punaarmee pidurdamine)

09.01.1919 – Eesti vägi vabastab Jõgeva

14.01.1919 – Tartu vabastamine

17.01.1919 – Udria dessant, Eesti ja Soome vabatahtlikud maabuvad Udria rannas (180 soomlast, 400 eestlast), dessanti juhtis J. Pitka. Dessandi järel vabastati Narva-Jõesuu ja Narva.

18.-19.01.1919 – Narva vabastamine

31.01.1919 – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon; toimus Paju lahing, mille võitmine avas eestlastele tee Valka

01.02.1919 – Valga vabastamine

02.02.1919 – sureb Paju lahingus haavata saanud Julius Kuperjanov

veebruari keskpaik 1919 – Petseri-Vatseliina-Orava ja Haanja-Rõuge-Võru lahingud, Rahvaväe pealetung; enamlased välja Võrust (hiljem Petserist ja Alūksnest)

16.02.1919 – tapetakse viimane Saaremaa maamarssal A. B Buxhoeveden

16.-21.02.1919 – Kuivastu mõisast alanud Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.

20.03.1919 – käibele lastakse 1-margaline kassatäht

03.04.1919 – Sõjavägede Ülemjuhataja korraldus sõjakooli loomiseks

05.-07.04.1919 – Valimised Eesti Asutavasse Kogusse

23.04.1919 – Asutava Kogu tuleb demokraatlike üldvalimiste teel kokku (Eesti Parlamendi sünnipäev; AV Kantselei -> Vabariigi Valitsuse Kantselei)

25.04.1919 – Narva saab punaarmee suurtükitules rängalt kannatada

08.05.1919 – ametisse asub I Eesti Vabariigi Valitsus (peaminister O. Strandman)

13.05.1919 – Loodearmee alustab pealetungi Petrogradile

25.05.1919 – Eesti vägi vallutab Pihkva

mai 1919 – üldise pealetungiga viiakse sõjategevus Põhja-Lätti ja Venemaa pinnale; Rahvaväe pealetung Kagu-Eestis, Läti Nõukogude Vabariigi hävimine

05.06.1919 – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algab Landeswehri sõda (pidid koos enamlasi jälitama, kuid vaen liiga suur) Sakslased Võnnu linnas.

21.-23.06.1919 – Võnnu (Cēsise) all purustatakse Landeswehri ja Rauddiviisi väed, Rahvavägi vallutab lahinguta tagasi Võnnu linna – sõjavaimustus. Riia vallutamise plaan. (23. juuni kuulutatakse Võidupühaks)

3.07.1919 – Antandi kehtestatud vaherahu, lõppeb Landeswehri sõda

31.08.1919 – Nõukogude Venemaa valitsus teeb ettepaneku rahuläbirääkimisteks

17.-19.09.1919 – I Eesti-Vene rahukõnelused Pihkvas luhtuvad

01.10.1919 – Tartus alustab tegevust kõrgem kunstikool Pallas

10.10.1919 – Asutava Kogu radikaalne maareform (maaseaduse vastuvõtt, 35 000 uut asundustalu, mis jõudsid kiiresti järele, mõisate riigistamine)

10.-23.10.1919 – Vene Läänearmee ründab Lätit, Bermondt-Avalovi avantüür, kaks Eesti soomusrongi võitlevad Riias P. Bermondt-Avalovi vägedega; Loodearmee pealetung (Antandi nõudel pidi ka Eesti osalema, valgete desarmeerimine)

13.10.1919 – Jõgeva ja Nuustaku saavad aleviteks

18.10.1919 – miilits nimetatakse ümber politseiks

16.11.1919 – Eestisse saabub Venemaa esindaja Litvinov

19.11.1919 – Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahu jõustumises 24.11. (ei jõustunud)

26.11.-9.12.1919 – Krivasoo lahingud, eestlased likvideerivad venelaste läbimurded

detsembri algus 1919 – ägedad heitlused Narva pärast – Punaarmee kaotus

1.12.1919 – Tartu Ülikool alustab tööd Eesti rahvusülikoolina (avatakse eestikeelsena, 7 teaduskonda, 74 õppejõudu, 351 üliõpilast)

04.12.1919 – Eesti (eesotsas J. Poska) ja Nõukogude Venemaa (eesotsas A. Joffe) rahusaatkonnad kogunevad Tartusse

05.12.1919 – Tartu rahukonverentsi esimene istung, mille avab J. Poska

31.12.1919 – Vaherahuleping (vt 3.01.1920)

1919. a avati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus