Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1933-1934

AASTA 1933

(30.01.1933 – A. Hitler saab uueks Saksamaa riigikantseleriks)

(23.03.1933 – A. Hitler saab diktaatorvõimu 1937. a aprillilin)

10.-12.06.1933 – II rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, kukkus taas läbi (V koosseis)

23.06.1933 – Läti riigipea A. Kviesise visiit Eestisse

23.-25.06.1933 – X üldlaulupidu

27.06.1933 – J. Tõnissoni valitsuse otsus devalveerida krooni 35% võrra, et viia see uuesti vastavusse Rootsi krooniga, kinnitati Riigikogu poolt, lühiajaline ostupaanika, kriisi taandumine

11.08.1933 – Jaan Tõnissoni valitsus kehtestab sisepoliitiliste pingete tõttu üleriigilise kaitseseisukorra, suletakse vabadussõjalaste ühingud (kodanikuõiguste ja –vabaduste piiramine, tsensuur, valitsuse autoriteedi langus)

14.-16.10.1933 – III rahvahääletus (vapside eelnõu kiidetakse heaks) (riigivanem=president 5a; Riigkogu ühekojaline, 50 liiget; valitus on riigivanema tahte täideviija) (vt 24.01.1934)

17.10.1933 - Valkas tabati pornograafiliste fotodega tegelev Ned de Baggo, kes kasutas poosipiltidel ära eesti koolipoisse ja -tüdrukuid (meelitas šokolaadi, likööri, rahaga) ning saatis seejärel fotosid tellimustena Euroopa rikkaimatele vabrikantidele

19.10.1933 – J. Tõnissoni valitsus kaotab kaitseseisukorra alates 20.10.1933

30.10.1933 – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus, loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit

19.11.1933 – Riigivanem K. Pätsi ametlik visiit Lätti

21.11.1933 - valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks

9.12.1933 - Balti Vendluse juhid saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja

11.12.1933 - algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine

15.12.1933 – Rahvuslik Keskerakond otsustab oma kandidaati mitte üles seada, vaid toetab presidendivalimistel J. Laidoneri

1933. a – Kadrioru lossi uue saali juurdeehitus; põllumeeste toetamine, range kokkuhoiupoliitika, hädaabitööd, kontroll väliskaubanduse üle

AASTA 1934

03.01.1934 – lastakse liikvele 2-sendiline vahetusraha

15.01.1934 - sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine; K. Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks

24.01.1934 – Vabadussõjalaste põhiseaduse muudatuse eelnõu jõustub

31.01.1934 – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks

jaanuar 1934 – J. Tõnissoni valitsus asutub tagasi, vapside tegevus jätkub, luuakse üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga

08.02.1934 – registreeriti K. Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee

15.02.1934 (või 15.01) – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine

17.02.1934 – registreeriti ühing “Vabadussõjalaste Rahvaliikumine”

kohalikud valimised (vapsid võidukad, aga ka agraarid). Vapside eesmärgiks Riigikokku saamine ning A. Larka presidendiks

01.03.1934 – II rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2 % eestlasi).

12.03.1934 – J. Laidoner ja K. Päts korraldavad riigipöörde, süüdistades vapse mässukava koostamises ning Eesti rahvast psüühilises haiguses; kehtestati 6-kuuline kaitseseisukord, kõik poliitilised meeleavaldused keelatud, vapside ühingud suletud; sõjakool ja Kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla; valimised lükati edasi; tühistati vapside saadikumandaadid ja toimusid arreteerimised; vallandamistega puhastati riigiametid; parlament läks suvevaheajale; seadusandlus riigivanema kätte, asus valitsema dekreetidega. Võimu kasutati ettevaatlikult, kuid üle oli mindud autoritaarsele korrale

16.03.1934 – Riigikogu kiidab valitsuse erakorralised meetmed heaks

01.04.1934 – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium

aprill 1934 – pidid toimuma Riigikogu ja riigivanema valimised. Larka (EVKL) vs Laidoner (Asunike Koondis) vs Päts (Põllumeestekogud) vs Rei (ESTP)

02.05.1934 – Ülemistel avati tsiviillennuvägi

25.02.1934 – Valitsus kinnitab koolireformi kava

23.06.1934 – Võnnu lahingu aastapäeva tähistatakse esimest korda võidupühana

18.-20.08.1934 – Soome president P. E. Svinhufvud oli visiidil Eestis

hilissuvi 1934 – Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks; pikendati kaitseseisukorda; valimised lükati uuesti edasi

12.09.1934 – Genfiis sõlmiti Üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel (nn Balti Antant), algab tihe välispoliitiline koostöö

15.09.1934 – avati Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljakul)

21.09.1934 – V. Rannaleet ületas purilennukil "Sinilind" Soome lahe

01.10.1934 – luuakse Riiklik Propagandavalitsus (hiljem Riiklik Propaganda Talitus) (ettevõtmised: nimede eestistamine, kodukaunistamine 1936, sinimustvalge lipu populariseerimine)

2.10.1934 – Riigikogu V istungjärk kuulutati lõpetatuks (kriitika valitsuse tegevuse suhtes); parlament suunati nn vaikivasse ajastusse (st ei võinud kokku tulla)

detsember 1934 – hakati piirama sõnavabadust, opositsiooniline Maaleht suleti; kontrollile allutati ametiühingud, noorsooliikumised, omavalitsused, kõrgkoolid, kirjandus, kunst, teater