Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1935-1937

AASTA 1935

17.01.1935 - Riigivanem K. Päts teatas kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu

23.02.1935 – Tallinnas avati Meremuuseum

05.03.1935 – keelustati kõikide erakondade tegevus – nende asemel valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud – Isamaaliit ja kutsekojad (pidid olema üldkultuurilised ja apoliitilised, tegelikkuses tsentraliseeritud ainupartei); jõulised sammud opositsoiooni lämmatamiseks, siseminister sai õiguse saata poliitvastased sundpagendusse

07.03.1935 – Tuuakse ellu Isamaaliit, mis on autoritaarset režiimi toetav organisatsioon

22.05.1935 – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks

02.07.1935 – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri

14.-15.07.1935 – toimusid Majaomanikkude Koja valimised

26.07.1935 - J. Tõnissoni opositsoonilisele tegevuse tõttu võttis valitsus Postimehe sekvesteri alla ja tõrjus J. Tõnissoni toimetuse tööst eemale

11.09.1935 - riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra

27.09.1935 - Eesti laskurid võitsid Roomas mitu maailmameistritiitlit ning püstitasid mitu maailmarekordit

7.12.1935 – vapsid valmistasid ette relvastatud riigipööret, kuid vahetult enne seda arreteeriti osalised, ka vabadussõjalaste juhid.133 vapsi said kokku 1163 aastat vangistust ning kaotasid populaarsuse

23.12.1935 – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek

31.12.1935 - aastavahetuse kõnes tegi Riigivanem K. Päts teatavaks kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus

1935 . a – opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu (libeeraalne intelligents) – nn Tartu vaim; Inglise-Saksa mereväeleping – UK on valmis andma Balti piirkonna Hitler ja Stalini hammaste vahele; Venemaa aktiviseerub; majandusnõukogude reorganiseerumine

AASTA 1936

08.01.1936 – K. Päts allkirjastab rahvahääletuse korraldamise otsuse

16.02.1936 – Rotterdamis arreteeritakse A. Sirk

23.-25.02.1936 – rahvahääletus, milles enamik kiitis heaks Pätsi ettepaneku moodustada Rahvuskogu, mille eesmärk on parandada kehtivat põhiseadust

20.03.1936 – lasti käibele K. Pätsi näopildiga postmargid

01.04.1936 – Otepää alev saab linnaks

20.04.1936 - algasid Meierite Koja nõukogu valimised

15.06.1936 - plahvatus Männiku laskemoona ladudes

07.07.1936 – Suurbritannias lasti vette Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit

1.-16.08.1936 – toimuvad XI olümpiamängud Berliinis, Kristjan Palusalu saab kulla kreeka-rooma maadluses ning vabamaadluses (raskekaal)

09.09.1936 - riigivanema otsusega pikendatati kaitseseisukorda ühe aasta võrra

15.09.1936 - avati Tallinna Tehnikainstituut (rektoriks professor P. Kogerman)

20.09.1936 – avatakse ametlikult Tallinna lennujaam

07.10.1936 – Riigivanem asutab Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi

08.10.1936 – Avati Õpetajate Koda

30.10.1936 – Endiste riigivanemate (J. Tõnisson, A. Piip, J. Teemant, J. Kukk) märgukiri K. Pätsile, nõutakse tagasipöördumist demokraatia juurde ja Rahvuskogu valimiste ärajätmist

12.-14.12.1936 – Valimised Rahvuskogu esimesse kotta; opositsioon boikoteerib valimisi

29.12.1936 – Pannakse alus filmi- ja fotoarhiivile

1936. a – kodukaunistamise üritus

AASTA 1937

02.02.1937 – Tallinnas avatakse kohvik „Kultas“

03.02.1937 - põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209 999 tk)

16.02.1937 - avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda

18.02.1937 – Rahvuskogu kokkukutsumine (ebademokraatlikult moodustatud, et legaliseerida ebaseaduslikult haaratud võim)

23.02.1937 - Riigivanem K. Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu

01.04.1937 - kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks; hakkas kehtima Steriliseerimise seadus

16.04.1937 – ilmusid müügile I ETK vabrikutes valmistatud jalgrattad

20.04.1937 – Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50 (Eesti seniajani suurima vigastatud ja hukkund laste arvuga õnnetus)

30.04.1937 – lõpeb Eesti Entsüklopeedia trükkimine

09.07.1937 – allveelaev Lembit jõuab Eestisse

17.07.1937 – valmis 197-meetrine Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.

28.07.1937 – K. Pätsi isiklike suunitluste aluses võetakse vastu uus põhiseadus – autoritaarne valitsemisviis; riigipeaks saab president (laialdaste õigustega, võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendi seadustele veto, saata nad laiali, kinnitada ametisse valitsuse); valimisõiguslikud on alates 22. aastased; Riigikogu on kahekojaline- Riigivolikogu (80 rahva valitud liiget, alamkoda) ja Riiginõukogu (40 liiget, kes määrati ja osaliselt valiti, ülemkoda), õigused on tugevalt piiratud; Vabariigi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks (eesotsas peaminister), määrava tähtsusega on presidendi usaldus valitsuse ees; uus põhiseadus kärpis ka rahva õigusi (võeti rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati rahvushääletusi ja valimisi) (vt 03.09.1937)

14.08.1937 - Riigivanem K. Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi

17.08.1937 - Riigivanem K. Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse; jagati välja 149 EV Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid

29.08.1937 – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison

30.08-02.09.1937 – Riigivanem K. Pätsi visiit Soome

3.09.1937 – uus põhiseadus avaldatakse Riigiteatajas, algab 120-päevane üleminekuaeg (vt 01.01.1938)

11.09.1937 – A. Tupits määratakse põllutööministriks, astub ametisse

12.09.1937 – kaitseseisukorda pikendati aasta võrra

01.10.1937 - algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks

09.10.1937 – avati Tartu Kutseesinduste Kodu

10.10.1937 – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel

22.10.1937 – asutati Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit.

23.10.1937 – asetati nurgakivi Kodumajanduse Instituudile; Jõhvi lähedal jõuti puurimistel rauamaagi lademeteni

31.10.1937 – pandi nurgakivi uuele Vanemuise hoonele

29.12.1937 – Riigihoidja dekreet lõpetas Riigikogu volitused – asjaajamine, varad ja kohustused lähevad üle Riigikantseleile

1937. a – vähendati gümnaasiumite, suurendati kutsekoolide arvu, lisati soodustused, kutsehariduse populariseerimine; Eesti meeskond osaleb Helsingis laskespordi MM'l ja võidab Argentiina karika uue maailmarekordiga