Ajalugu: Eesti Wabariigi kronoloogia - 1940

AASTA 1940

17.01.1940 - Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur: -43.5°C

01.02.1940 – K. Päts asutas 4. Diviisi

01.03.1940 – tegevust alustas Saksa Usaldusvalitsus; sureb A. H. Tammsaare

08.03.1940 – Maavolikogude valimised

(12.03.1940 – Soome ja NSVL vaheline Talvesõda lõpeb vaherahuga)

01.04.1940 – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta

03.05.1940 – tapeti Muuga mõisasüdame omanik H. von Neff

06.05.1940 – K. Päts asutas Informatsiooni Keskuse

15.05.1940 – NSVL surub Eestile peale baaside maa-ala laiendamise kokkuleppe

18.05.1940 – Tallinnas lahkus viimane laev baltisaksa ümberasujatega

15.06.1940 – Nõukogude väed tulistavad alla reisilennuk Kaleva teel Tallinnast Helsingisse , hukkusid kõik üheksa pardalviibinut

16.06.1940 – NSV Liidu ultimaatum Eestile nõuab uue valitsuse moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste riiki lubamist

17.06.1940 – Punaarmee okupeerib Eesti, 90 000 Punaarmeelast Eestisse, Narva diktaat

18.06.1940 - eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine, Kaitsejõudude ülemjuhataja J. Laidoner kuulutas välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud

19.06.1940 – A. Ždanovi visiit Tallinnasse

21.06.1940 – korraldati meeleavaldus, et näidata eestlaste „rõõmu“ (farss); sinilipp asendati punalipuga (polnud kommunistide plaan, vahetati tagasi), Patarei vanglast vabastati vange. Kommunistlik riigipööre, nn juunipööre, ametisse uus valitsus (peaminister J. Vares-Barbarus, asetäitja H. Kruus)

22.06.1940 – J. Laidoner vabastati ametist

27.06.1940 – keelustati Kaitseliit

05.07.1940 – Riigikogu saadeti laiali

14.-15.07.1940 – valimised Riigivolikokku, rahvuslike jõudude kandidaadid kõrvaldatakse valimistelt

18.07.1940 – J. Laidoner küüditati koos perega Nõukogude Liitu; Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusele Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid

20.07.1940 – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi

21.-23.07.1940 – punane Riigivolikogu vabastab ametist president K. Pätsi ja nimetab Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja palub selle vastuvõtmist NSV Liitu

30.07.1940 – K. Päts küüditatakse koos perekonnaga Nõukogude Liitu

06.08.1940 – Eesti, Läti ja Leedu liidetakse NSV Liiduga, annekteerimine

14.08.1940 - Moskvas võeti vastu NLKP KK Poliitbüroo ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt Läti, Leedu ja Eesti armee lastakse laiali, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, Baltimaade kodanike kutsumine Punaarmeesse lükatakse edasi ühe aasta võrra, lubatakse formeerida üks diviis vabatahtlikuse alusel iga riigi kohta

25.08.1940 – Riigivolikogu võttis vastu NSVL konstitutsiooni

31.08.1940 – algab Eesti sõjaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. laskurkorpuseks

24.09.1940 – A. Warma, H. Laretei ja A. Rei asutasid Stockholmis Eesti Vabariigi Välisdelegatsiooni.

25.11.1940 – paralleelselt kroonide-sentidega hakkavad Eestis kehtima rublad-kopikad

13.12.1940 – arreteeriti J. Tõnisson