Füüsika: Galaktikad

1. Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas.
2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo.
3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud


4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse L_n ja tegeliku heleduse L järgi. L/L_n = d²

5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Hubble'i konstant H₀ on 75 km/(s*Mpc)

6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi

7. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel hulgal; keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat keskosa mõhna.

8. S-galaktikas liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas.

9."Noored" on suure heledusega peajada tähed, õigem oleks nim noori täheparvi parvedeks, kus noori tähti leidub. Kuna viimaste eluiga on lühike, ei saa ka parv vana olla.

10. S- ja korrapäratutes galaktikates tekivad tähed gaasist ja tolmust protogalaktika kokkutõmbumise käigus.

12. Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsetest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter.

13. Kvasarid on galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Varem peeti neid "ülitähtedeks". Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega.

15. Sünkrotronkiirgus tekib laetud osakeste pidurdumisel elektri-, magnet- või gravitatsiooniväljas

16. Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad.

17. Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega (ka galaktikatega) täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid (vrd mesilaskärjega).