Liberty Square
*The most imp. square of the town, the parade square of Tallinn- Freedom Square
*Originally called Puu- ja Heinaturg (Wood &Haymarket)
-Merchants traded in wooden dishes, wheat, wool, animals etc.
*1.3 hectares
*In 1910 the square was named Peetri plats(Peter’s place)(on the occasion of the 200th anniversary of uniting EST with RUS.
*From 1923 to 1933 the square was called Freedom place.
*Then was called Freedom Square and from 1948 Võidu or Victory Square and after refaining of indipendence was clled Freedom Square
*The statue of Peter the Great was put up on the square in 1910(29sept).
-5m high(arh.-From Riga Leopold Bernhard Bernstamm
-it was removed 1may 1922.to Kadriorg behind Peter I house.(later cut into pieces)
* In the mid. Of the square –public well
*On the south side a place for the coachmen,where it was allowed to feed and water horses
*On the corner of V-Roosikrantsi street-Private school,1913-guesthouse“Peetri hotel“-then (Scandic)Hotel Palace(Elmar Lohk)
*1926-Gloria palace(Jewish businessman)arh-Theodor Skujinš(riga)(1st movie“Faust“-Now Russian Drama Theatre
-EKA-Arh. Robert Natus-Sculptored arh Jaan Koort
-It has been a central Committee of the estonian Communist party(EKP)
-Estonian Lenin Communist Youth Association(ELKNÜ)
-Tallinn Working People’s Council
NOW-Tallinn City Government(No7)(rahvusriietega naine)
Freedom Square include: Kawe Plaza(henno sillaste)and the building of the Bank of Tallinn(ühispank-arh Aare Saks)-Represent new Estonian era.
Art Hall(kunstihoone)arh- Soans and kuusik(opened 1934)
In the basement club kuku-popular meetingplace-bohemians
-niches (2nd floor) filled Neo-Classicist figures Work and Beauty(Raudsepp)
Kunstifond(alar kotli)in 1952
-Landowner’s Bank(moskvamaja)arh- Lohk-Restoran Gloria belongs to the same building(entrance relief Nightwatch(raudsepp)in the wall)
Moskva maja-Built in 1937-facade made of dolomite (saaremaa) &polished granite.The building included many cafeterias. Cafe Kultas(the owner)-cafe moskva(since 1944)
Now on the anniversay of indipendence (24feb),a parade of the defence forces is staged in the square and cultural and commercial events take place here in Summer
Kunsti hoone ja Jaani kiriku vahel started buildin Kindergarten(1820),muutus joomakohaks
Mayeri staircase-(1864-1865)-Carl August Mayer (tallinna bürgermeister)-reovated-widen.8 vaasi(linnavapid peal)
Jaani Kirik
*Designed by A.Gabler
It is the oldest gothic revival church.
It was built because of the citys growing estonian congrecation in 1862-7
-3 aisled basilica
-Both in the interior and exterior the dominant feature is the lancet arch borrowed from Gothic
-The round rose windows, symbols of silence
-The altarpiece, Christ on the Cross, is by Professor Karl Gottlieb Wenig
-The oldest chruchbell with estonian language written on it(1872)
Harju Gate
*As harju street was called Blacksmiths street in the MAs(many smithies in the neigbourhood), the gate too had the same name-Blacksmith’s Gate
*It was 1st mentioned in 1361(chronicles)
*the 5 storey main tower,no longer preserved, was 21 m high.
It had 4defence gates,5difence towers,a watermill and artificial lake.
*The gate was closed when a rampart was built in the 1530s
*was demolished in 1875
*City Gallerty is standing at the place of the former watermill
*In 1535 J von Üxküll was excecuted between the main and the foregate(because he had tortured and killed his serf matis,who had escaped to the town
Rüütli Street
*Got its name from the house that belonged Virumaa ordu komtuurile
*On that street was also towns workyard and relvakoda,Niguliste church,uus seek,hangman
*Hans Kotke&Andreas Moelevald-raiusid ilusa teravkaarse portaali.Kuldas üle Sittow(M.Sita isa)nüüd ajaloo insituut
Rüütli3,9-Tallinna Rootsi mihkli kirik
Rüütli5-Tallinna Niguliste lutherlaste usukogudus
26,28,30-aleksander tõnisson
18,20-roland Erbe
Rüütli tänaval paiknenud tööhoov muutus 14. sajandil oluliseks osaks Tallinna majanduselust.
Rataskaevu Street
*one of the oldest and most int.streets in tln
*it was located beyond the limits of the fortress and the town walls
*was a noisy and densely populated street
*here was the cabman’s stand-those who delivered stone from lasna.plateau to the construction sites of tln.
*behind that was a public bathhouse(No.44) first mentioned 1387-owner:boleman
-massage,set bones,let blood,applied cupping-glasses(kupu/tõmbe klaas)
*opposite that was a large stone-building A New Almshouse-now sportshall of the „Dynamo“ Voluntary Sports Society is here.
*House nr 46-The executioner lived here.Foreign man.wasn’t allowed to go to church and his children to school
House nr. 20-Famous painter Michel Sittow
House next to it-legend-devil celebrated his wedding since that people heard sound of many feet and nobody wanted to live there
Rataskaevu 7-until 1362 Tallinns oldest workhouse(Marstall)
*sai nime nurgal asunud vana kaevu järgi
Nr9-barokk-many ümberehitusi
Nr.5-1985 restoran kompleks.at 1st Raeköök.now beer haus
St.Nicholas Church
*The church is situated at Harjumägi at the foot of Toompea Hill
*The Niguliste Church was founded in 1230 by German merchants who moved to Tallinn from Gotland
*The Late-Gothic style
*the church was dedicated to St. Nicholas,the patron saints of merchants and seamen.
*By the 13th cent the fortified church of Niguliste was completed.
IT IS THE ONLY FORTIFIED CHURCH IN TALLINN.
*main entrance in northen wall-the shortest way to the town centre
*By the end 15th cent. Town became wealthy-decided to make the church larger
*Several chapels were added to the church
*At first the church was a low 3-naved basilica.
*after the big fire it was rebuilt to ture to style Gothic style
*It had many reconstructions due to the weak foundation.
*spire from 16 th cent.
*The main altarpiece is mady by Herman Rhode(1481)-1250 marka-donations of citizens.
*christmas,easter,and other imp holidays
*During the Reformation –valuable works of art destroyed-Locks of the door of N had been poured full of melted lead-only church whos paintings survived.
*In 1944 Niguliste caught fire during the bombing of Tallinn-the roofs,the spire and a large part of interior was destroyed in flames.
*the church was reopened only in 1984 as a museum of Medieval art and a concert hall
*The biggest medieval art treasure in Niguliste and the whole of tallinn is a painting in the danse macabre theme created by the Lübeck master Bernt Notke
-It symbolizes the inevitable of death
-It is the original painting
Harju street
*Most part of the harju street was demolished in 1944 9march during the momb raid .
*statue was set up to Eduard Vilde whose workhouse was on that street.
*PS!J.Üxküll was executed here.(ristikujuline märk)
*The street had also names like Seppade tn, Kannuvalajate tn,tinavalajate tn.
*Harju tn1-writers house designed in 1963 arh August&Volberg
*Kuninga street corner-writer J.Smuuli memorial plate(skulp-Matti Varik,arhMurdmaa)
J.Smuul was the chairman of the board of the Estonian Writers Union-many years
Talinn business centre-praegu prive maja
Now Americana Pizza-once was city gate-Smiths Gate
On that street was also hotel Kuld Lõvi and cinema Amor
Harju 9-Pankhouse arh-rosenbaum-Höppeneri draakonid fassaadil.now cinemastudio Tln Movie
Müürivahe street
*The sreets different part had different names-Zwischen den Mauern(müüride vahel), rannawäerawa and Wirrowärrawa walli wahhel and wirrowärrawa ja karriwärrawa walli wahhel.
*in 1872 the street got its official name Müürivahe street
*Assauwe tower
-the name is estonian and comes from the name of the town’s herdsman Asso or Assauwe, whose house was on the corner of Harju and müürivahe streets in the 14th cent
-The tower originates from the same period-but later was built higher
-since 1930 the towe houses the Theater and Music Museum
Cinema Sõprus
-it was built in 1950-1955 by arh Peeter Tarvas & August Volber
-It has 2 halls,800 seats
-Stalin Klassitsist
-at first cinema spartacus(Wendach)
August 30, 2008
Ajalugu: Strateegia ja taktika sõjanduses, ohvitserkond, reformaatorid
Sõjandus: strateegia ja taktika
Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa tõsiseid muudatusi sõjakunstis – vägede oskuslikus juhtimises, mille eesmärgiks on võit. Võit on tagatud, kui esmalt võidetakse lahingud ja alles siis kogu sõda. Sõjakunsti moodustavadki kaks komponenti – õpetus sellest, kuidas võita lahing ning strateegia ehk õpetus sellest, kuidas võita sõda. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia, mis jäid valitsevaks 18. sajandi lõpuni.
Joontaktika kujunes välja tulirelvade kasutuselevõtuga. Tüüpiliseks muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Jalaväe tiibadele ning vahel ka väeosade vahele rivistati ratsavägi, suurtükivägi aga paigutati väikeste gruppidena lahingukorra ette ja tiibadele. Rivistamisel asetati jalaväes külmrelvakandjad keskele ja tulirelvade kandjad tiibadele. Lahingus oli otsustavaks peamiselt jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Kogupauke andsid viirud järjekorras. Selle sooritamise järel pöördus pool viirust vasakule ja teine pool paremale ning liikus kiiresti kõige taha, hakates seal uuesti relva laadima. Analoogiliselt toimisid ka järgmised viirud. Kui viimane viirg lõpetas tulistamise, oli esimene valmis juba uuesti tuld avama. Pealetungil võidi aga ka vastupidiselt toimida – esimene viirg jäi pärast tulistamist paigale ja hakkas relvi laadima ning teise viiru sõdurid jooksid neist mööda, rivistusid ja andsid kogupaugu.
Selline korraldus kadus alalise armee loomisega. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks. Tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga valdavalt ratsavägi. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist kahele joonele, mille intervall oli 200-300 meetrit. Pataljon omakorda jagati viirgudesse: alul, kui musketite kõrval kasutati ka odasid, kuude viirgu, kui aga odad relvastusest kadusid, siis vaid 3-4 viirgu. Suurtükid paigutati sellises lahingukorras jalaväe ette ja pataljonide vahele.
Lahingukord võeti sisse väljaspool vastase tuleulatust. Kui see oli toimunud liikus jalavägi ühele joonele ja seejärel terve rindena edasi vaenlase suunas, peatudes tulistamiseks. Liikumisel pidid pataljonid joonduma ja hoidma kindlaid vahemaid ning kaugusi. Ratsaväe esmaülesanne oli jalaväe lahingukorra kaitsmine tiibadelt.
Kurnamisstrateegia. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine ühegi lahinguta. Piiride kaitseks ja vastase manööverdamise takistamiseks rajati tugevaid kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade võrdne kaitsmine, mis tähendas, et sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Nimetatud strateegia võidulepääsu soodustas asjaolu, et sõjad muutusid järjest rohkem koalitsioonisõdadeks ning iga riik püüdis end võimalikult vähe kahjustada, et sõja lõppedes tugevdada oma positsioone. Samuti aitas kurnamisstrateegia levikule kaasa tulirelvade laiaulatuslikuma kasutuselevõtmisega seotud kaotuste kasv ning magasinisüsteem.
Ohvitserkond
Alaline armee vajas professionaalseid juhte – ohvitsere. Ohvitseriamet tuli valitsevate seisuste hulgast, keskaegne rüütliseisus kujunes paljuski ümber ohvitserkonnaks tänapäevases mõistes. Varauusaegse Euroopa ohvitserkond kandis edasi rüütlite sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises plaanis rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Aadlikele peeti seisusekohaseks üksnes sõjaväeteenistust ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel.
Vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias. 16.-17. sajandil hakati Saksamaal looma rüütliakadeemiaid, kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine: vehklemist, fortifikatsiooni, ratsutamist.
Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused, mis arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal rajatud kadetikompaniidest, kus noored aadlikud teenisid vabatahtlikult seni, kuni said ohvitseripatendi. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad juba kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. sajandil Prantsusmaal, Preisis ja Austrias.
19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kellele väeteenistus tähendas elukutset ja andis elatist, ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse.
Sõjanduse reformaatorid
Sõjanduses aset leidnu muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, mille olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Nende ellurakendamiseks sõjanduse vallas oli vaja sõjaväereformaatoreid.
Gustav II Adolf oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi ja seda just eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele tuginedes. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanike teenistusse kutsumist. Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjanduse vallas suutis Rootsi maksimaalselt ära kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse.
Luois XIV aja oli Prantsusmaa vaieldamatult Euroopa juhtriik. Kuninga aktiivne ja agressiivne välispoliitika ning kuningavõimu tugevdamise püüdlused vajasid tugevat armeed. Sõjaväereformi teostasid kaks sõjaministrit – Michel Le Tellier ja tema poeg Francois. Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma.
Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtsustati. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Prestre de Vauban.
Markii de Louvois´i ümberkorralduste otseseks tulemuseks oli Prantsusmaal jõudude suurenemine: tal oli tolle aja suurim armee Euroopas.
Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandikl oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajas kuningas Friedrich II, kelle valitsusajal kasvas nii riigiterritoorium, rahvastik kui ka armee.
Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa tõsiseid muudatusi sõjakunstis – vägede oskuslikus juhtimises, mille eesmärgiks on võit. Võit on tagatud, kui esmalt võidetakse lahingud ja alles siis kogu sõda. Sõjakunsti moodustavadki kaks komponenti – õpetus sellest, kuidas võita lahing ning strateegia ehk õpetus sellest, kuidas võita sõda. Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia, mis jäid valitsevaks 18. sajandi lõpuni.
Joontaktika kujunes välja tulirelvade kasutuselevõtuga. Tüüpiliseks muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena ühele joonele. Jalaväe tiibadele ning vahel ka väeosade vahele rivistati ratsavägi, suurtükivägi aga paigutati väikeste gruppidena lahingukorra ette ja tiibadele. Rivistamisel asetati jalaväes külmrelvakandjad keskele ja tulirelvade kandjad tiibadele. Lahingus oli otsustavaks peamiselt jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Kogupauke andsid viirud järjekorras. Selle sooritamise järel pöördus pool viirust vasakule ja teine pool paremale ning liikus kiiresti kõige taha, hakates seal uuesti relva laadima. Analoogiliselt toimisid ka järgmised viirud. Kui viimane viirg lõpetas tulistamise, oli esimene valmis juba uuesti tuld avama. Pealetungil võidi aga ka vastupidiselt toimida – esimene viirg jäi pärast tulistamist paigale ja hakkas relvi laadima ning teise viiru sõdurid jooksid neist mööda, rivistusid ja andsid kogupaugu.
Selline korraldus kadus alalise armee loomisega. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks. Tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga valdavalt ratsavägi. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist kahele joonele, mille intervall oli 200-300 meetrit. Pataljon omakorda jagati viirgudesse: alul, kui musketite kõrval kasutati ka odasid, kuude viirgu, kui aga odad relvastusest kadusid, siis vaid 3-4 viirgu. Suurtükid paigutati sellises lahingukorras jalaväe ette ja pataljonide vahele.
Lahingukord võeti sisse väljaspool vastase tuleulatust. Kui see oli toimunud liikus jalavägi ühele joonele ja seejärel terve rindena edasi vaenlase suunas, peatudes tulistamiseks. Liikumisel pidid pataljonid joonduma ja hoidma kindlaid vahemaid ning kaugusi. Ratsaväe esmaülesanne oli jalaväe lahingukorra kaitsmine tiibadelt.
Kurnamisstrateegia. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine ühegi lahinguta. Piiride kaitseks ja vastase manööverdamise takistamiseks rajati tugevaid kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade võrdne kaitsmine, mis tähendas, et sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Nimetatud strateegia võidulepääsu soodustas asjaolu, et sõjad muutusid järjest rohkem koalitsioonisõdadeks ning iga riik püüdis end võimalikult vähe kahjustada, et sõja lõppedes tugevdada oma positsioone. Samuti aitas kurnamisstrateegia levikule kaasa tulirelvade laiaulatuslikuma kasutuselevõtmisega seotud kaotuste kasv ning magasinisüsteem.
Ohvitserkond
Alaline armee vajas professionaalseid juhte – ohvitsere. Ohvitseriamet tuli valitsevate seisuste hulgast, keskaegne rüütliseisus kujunes paljuski ümber ohvitserkonnaks tänapäevases mõistes. Varauusaegse Euroopa ohvitserkond kandis edasi rüütlite sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises plaanis rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Aadlikele peeti seisusekohaseks üksnes sõjaväeteenistust ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel.
Vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15. sajandil Itaalias. 16.-17. sajandil hakati Saksamaal looma rüütliakadeemiaid, kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine: vehklemist, fortifikatsiooni, ratsutamist.
Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused, mis arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal rajatud kadetikompaniidest, kus noored aadlikud teenisid vabatahtlikult seni, kuni said ohvitseripatendi. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad juba kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. sajandil Prantsusmaal, Preisis ja Austrias.
19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kellele väeteenistus tähendas elukutset ja andis elatist, ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse.
Sõjanduse reformaatorid
Sõjanduses aset leidnu muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, mille olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Nende ellurakendamiseks sõjanduse vallas oli vaja sõjaväereformaatoreid.
Gustav II Adolf oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi ja seda just eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele tuginedes. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanike teenistusse kutsumist. Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjanduse vallas suutis Rootsi maksimaalselt ära kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse.
Luois XIV aja oli Prantsusmaa vaieldamatult Euroopa juhtriik. Kuninga aktiivne ja agressiivne välispoliitika ning kuningavõimu tugevdamise püüdlused vajasid tugevat armeed. Sõjaväereformi teostasid kaks sõjaministrit – Michel Le Tellier ja tema poeg Francois. Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma.
Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtsustati. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Prestre de Vauban.
Markii de Louvois´i ümberkorralduste otseseks tulemuseks oli Prantsusmaal jõudude suurenemine: tal oli tolle aja suurim armee Euroopas.
Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandikl oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajas kuningas Friedrich II, kelle valitsusajal kasvas nii riigiterritoorium, rahvastik kui ka armee.
Ajalugu: Kontr- ja revolutsioon, ultrarojalism, konservatism, liberalism, romantism
Poliitilised õpetused
Revolutsioon ja kontrrevolutsioon
Mõiste revolutsioon oli tuntud juba keskkajal ja tähistas järske poliitilisi muutusi. Näiteks nimetati revolutsiooniks Henri IV ootamatut astumist katoliku usku. Suurte ühiskondlike liikumiste tähistamiseks kasutati sõna mäss. Ka Inglise revolutsiooni nimetati algul puritaanlikuks mässuks, kuid pärast revolutsiooni lõppu ja kuningriigi taastamist võeti eelnevate sündmuste kohta tarvitusele mõiste revolutsioon.
Suur Prantsuse revolutsioon tõstis kilbile revolutsioonilised ümberkorraldused. Revolutsiooniliste muutuste vajalikkust põhjendas üks Ameerika iseseisvusvõitluse ideolooge Thomas Paine väitega, et igal põlvkonnal on õigus tegutseda oma huvides ja järelikult muuta ka elukeskkonda. Sageli jõuti kõike vana eitades mõttetu lõhkumiseni, mille tagajärjeks oli terror. Seoses sellega omandas mõiste revolutsioon paljude silmis negatiivse tähenduse.
Revolutsiooni vastu astusid välja privilegeeritud seisustesse kuuluvad inimesed, kes kaitsesid sel teel oma eesõigusi ja varandust. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooniline ideoloogia, mis oli emigrantide ja Euroopa riikide Prantsusmaa-vastaste koalitsioonide lipukiri.
Konservatism
Konservatismi mõiste tähenduseks oli selle tekkides 18. sajandi lõpukümnendil eelkõige vastuseis Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele. Konservatismi loojaks peetakse ennekõike šoti poliitikut ja filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted teoses "Reflections on the Revolution in France" ("Mõtteid Prantsuse revolutsioonist", 1790). Teoses rõhutas Burke, et muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Ta pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Tema arvates peaksid muudatused tulema ülevalt, valgustatud absolutismi või lihtsalt valitsuse initsiatiivi laadis, mitte aga valitsemisest mitte midagi teadva pööbli poolt. Burke leiab, et muudatused on küll paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida, revolutsioon seda aga ei suuda. Revolutsioon lõhub ka traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on aga tema arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. Ta leiab, et just Inglismaal on kõik toimunud õigesti: on järk-järgult liigutud suuremate vabaduste poole, kuid samas on säilitatud monarhistlikud traditsioonid.
Konservatiivset ideoloogiat toetas filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel väitega, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830.aastatel kujuneski Konservatiivne partei. Konservatiivid seisid vastu paljudele uuendustele või arvasid, et neid tuleb läbi viia järk-järgult. Konservatiivne ühiskondlik mõte oli omane ka monarhistlikele parteidele ja ühiskondlikele liikumistele. 19.sajandi aktuaalsemate poliitiliste küsimuste hulka kuulus üldine valimisõigus ja naistele meestega võrdsete õiguste andmine.
Liberalism
Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajate; lds liber - vaba) liikumine. Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas Locke inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil.
Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Viimast vaadati tol ajal kui õigust kuuluda ükskõik millisesse uskkonda (või ka kui õigust üldse mitte uskuda). Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel.
Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid rõhutas ka sõna-, trüki- ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839.aastal nimetati Liberaalide parteiks.
Liberaalide hulka kuulusid väljapaistvad prantsuse ajaloolased F.Guizot, A.Thierry jt, kes tegelesid eeskätt poliitilises võitluses aktuaalse Suure Prantsuse revolutsiooni uurimisega, kuid koostasid ka rahvusliku ning Euroopa ajaloo üldkäsitlusi. Suurt Prantuse revolutsiooni vaatlesid nad kolmanda seisuse positsioonilt ja tõid käibele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi.
Romantism
19.sajandi I poole vaimuelu põhisuund oli romantism, mis valitses kirjanduses ja kunstis, kuid avaldus ka ideoloogias ja inimeste maailmanägemises. Mõneti oli see vastukaaluks valgustusaegsele inimmõistuse rõhutamisele – ratsionalismile, teisalt ka kirjanduse ja kunsti klassitsismile. Romantismi põhijooni on neli:
1.Uus mõttevool seadis esiplaanile tunded.
2.Romantism tugevdas huvi looduse vastu. Püüti tunnetada looduse hinge, loodust käsitleti kui elusolendit, inimühiskonda puudutavates aruteludes oli argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale.
3.Erinevalt klassitsismist tunti erilist huvi keskaja vastu. Seoses keskaja väärtustamisega pöörati tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Lugupidav suhtumine minevikku süvendas alalhoidlikkust ning romantikute vanem põlvkond oligi eeskätt konservatiivne. Noorem põlvkond seevastu kaldus liberalismi või koguni revolutsioonilisusse. Romantilist huvi mineviku vastu süvendasid ka rahvuslikud liikumised.
4.Lisaks loodusele ja ajaloole huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Tähelepanu koondumisele Idamaadele aitas kaasa Egiptuse hieroglüüfide dešifrifeerimine, millega tuli 1822.aastal toime prantsuse teadlane J.F.Champollion.
Ultrarojalism
Seoses Bourbonide restauratsiooniga kujunes kontrrevolutsioonilise ideoloogia ühe haruna välja ultrarojalism. Selle voolu tähtsaim esindaja oli vikont Louis Gabriel de Bonald, kes leidis, et kuninga võim olgu piiramatu ja seetõttu pole vaja mingit parlamenti. Naiste õiguste laiendamine lõhuks tema arvates perekonda ja sotsiaalset korda. Ta seisis vastu abielulahutuse lubamisele ja mõistis hukka ajakirjandusvabaduse. Usu alal nõudis ta tagasipöördumist katoliiklikusse.
Ultrarojalismi tunnustatud esindaja oli ka Joseph de Maistre, itaalia päritolu Prantsuse aadlik, kes võttis omaks jesuiitide seisukoha, mille järgi riik peab alluma kirikule ja kirik paavstile. Ta leidis, et filosoofia on destruktiivne jõud, mis seab ohtu riigi ja tsivilisatsiooni.
Rahvuslik liikumine
19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Aegade jooksul tegi rahvuslik liikumine läbi rea etappe. Algas see tavaliselt rahvuskultuurilise liikumisena, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased. Seepärast nimetatakse sageli rahvusliku liikumise esimest etappi elitaarseks. Järgnevalt jõudsid rahvusliku liikumise ideed juba haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad jne. Rahvuse ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Olenevalt konkreetsetest tingimustest oli rahvuslikes liikumistes muidugi suuri erinevusi, kuigi enamasti on tegu olnud alistatud rahva võitlusega võõrvõimu vastu.
Revolutsioon ja kontrrevolutsioon
Mõiste revolutsioon oli tuntud juba keskkajal ja tähistas järske poliitilisi muutusi. Näiteks nimetati revolutsiooniks Henri IV ootamatut astumist katoliku usku. Suurte ühiskondlike liikumiste tähistamiseks kasutati sõna mäss. Ka Inglise revolutsiooni nimetati algul puritaanlikuks mässuks, kuid pärast revolutsiooni lõppu ja kuningriigi taastamist võeti eelnevate sündmuste kohta tarvitusele mõiste revolutsioon.
Suur Prantsuse revolutsioon tõstis kilbile revolutsioonilised ümberkorraldused. Revolutsiooniliste muutuste vajalikkust põhjendas üks Ameerika iseseisvusvõitluse ideolooge Thomas Paine väitega, et igal põlvkonnal on õigus tegutseda oma huvides ja järelikult muuta ka elukeskkonda. Sageli jõuti kõike vana eitades mõttetu lõhkumiseni, mille tagajärjeks oli terror. Seoses sellega omandas mõiste revolutsioon paljude silmis negatiivse tähenduse.
Revolutsiooni vastu astusid välja privilegeeritud seisustesse kuuluvad inimesed, kes kaitsesid sel teel oma eesõigusi ja varandust. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooniline ideoloogia, mis oli emigrantide ja Euroopa riikide Prantsusmaa-vastaste koalitsioonide lipukiri.
Konservatism
Konservatismi mõiste tähenduseks oli selle tekkides 18. sajandi lõpukümnendil eelkõige vastuseis Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele. Konservatismi loojaks peetakse ennekõike šoti poliitikut ja filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted teoses "Reflections on the Revolution in France" ("Mõtteid Prantsuse revolutsioonist", 1790). Teoses rõhutas Burke, et muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Ta pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Tema arvates peaksid muudatused tulema ülevalt, valgustatud absolutismi või lihtsalt valitsuse initsiatiivi laadis, mitte aga valitsemisest mitte midagi teadva pööbli poolt. Burke leiab, et muudatused on küll paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida, revolutsioon seda aga ei suuda. Revolutsioon lõhub ka traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on aga tema arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. Ta leiab, et just Inglismaal on kõik toimunud õigesti: on järk-järgult liigutud suuremate vabaduste poole, kuid samas on säilitatud monarhistlikud traditsioonid.
Konservatiivset ideoloogiat toetas filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel väitega, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830.aastatel kujuneski Konservatiivne partei. Konservatiivid seisid vastu paljudele uuendustele või arvasid, et neid tuleb läbi viia järk-järgult. Konservatiivne ühiskondlik mõte oli omane ka monarhistlikele parteidele ja ühiskondlikele liikumistele. 19.sajandi aktuaalsemate poliitiliste küsimuste hulka kuulus üldine valimisõigus ja naistele meestega võrdsete õiguste andmine.
Liberalism
Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajate; lds liber - vaba) liikumine. Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas Locke inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil.
Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Viimast vaadati tol ajal kui õigust kuuluda ükskõik millisesse uskkonda (või ka kui õigust üldse mitte uskuda). Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia rahulikul teel.
Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli kirjanik ja poliitik Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes pooldas konstitutsioonilist monarhiat, kuid rõhutas ka sõna-, trüki- ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839.aastal nimetati Liberaalide parteiks.
Liberaalide hulka kuulusid väljapaistvad prantsuse ajaloolased F.Guizot, A.Thierry jt, kes tegelesid eeskätt poliitilises võitluses aktuaalse Suure Prantsuse revolutsiooni uurimisega, kuid koostasid ka rahvusliku ning Euroopa ajaloo üldkäsitlusi. Suurt Prantuse revolutsiooni vaatlesid nad kolmanda seisuse positsioonilt ja tõid käibele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi.
Romantism
19.sajandi I poole vaimuelu põhisuund oli romantism, mis valitses kirjanduses ja kunstis, kuid avaldus ka ideoloogias ja inimeste maailmanägemises. Mõneti oli see vastukaaluks valgustusaegsele inimmõistuse rõhutamisele – ratsionalismile, teisalt ka kirjanduse ja kunsti klassitsismile. Romantismi põhijooni on neli:
1.Uus mõttevool seadis esiplaanile tunded.
2.Romantism tugevdas huvi looduse vastu. Püüti tunnetada looduse hinge, loodust käsitleti kui elusolendit, inimühiskonda puudutavates aruteludes oli argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale.
3.Erinevalt klassitsismist tunti erilist huvi keskaja vastu. Seoses keskaja väärtustamisega pöörati tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Lugupidav suhtumine minevikku süvendas alalhoidlikkust ning romantikute vanem põlvkond oligi eeskätt konservatiivne. Noorem põlvkond seevastu kaldus liberalismi või koguni revolutsioonilisusse. Romantilist huvi mineviku vastu süvendasid ka rahvuslikud liikumised.
4.Lisaks loodusele ja ajaloole huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Tähelepanu koondumisele Idamaadele aitas kaasa Egiptuse hieroglüüfide dešifrifeerimine, millega tuli 1822.aastal toime prantsuse teadlane J.F.Champollion.
Ultrarojalism
Seoses Bourbonide restauratsiooniga kujunes kontrrevolutsioonilise ideoloogia ühe haruna välja ultrarojalism. Selle voolu tähtsaim esindaja oli vikont Louis Gabriel de Bonald, kes leidis, et kuninga võim olgu piiramatu ja seetõttu pole vaja mingit parlamenti. Naiste õiguste laiendamine lõhuks tema arvates perekonda ja sotsiaalset korda. Ta seisis vastu abielulahutuse lubamisele ja mõistis hukka ajakirjandusvabaduse. Usu alal nõudis ta tagasipöördumist katoliiklikusse.
Ultrarojalismi tunnustatud esindaja oli ka Joseph de Maistre, itaalia päritolu Prantsuse aadlik, kes võttis omaks jesuiitide seisukoha, mille järgi riik peab alluma kirikule ja kirik paavstile. Ta leidis, et filosoofia on destruktiivne jõud, mis seab ohtu riigi ja tsivilisatsiooni.
Rahvuslik liikumine
19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Aegade jooksul tegi rahvuslik liikumine läbi rea etappe. Algas see tavaliselt rahvuskultuurilise liikumisena, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased. Seepärast nimetatakse sageli rahvusliku liikumise esimest etappi elitaarseks. Järgnevalt jõudsid rahvusliku liikumise ideed juba haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad jne. Rahvuse ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Olenevalt konkreetsetest tingimustest oli rahvuslikes liikumistes muidugi suuri erinevusi, kuigi enamasti on tegu olnud alistatud rahva võitlusega võõrvõimu vastu.
August 29, 2008
Vene keel/Kunst: Иван Константинович Айвазовский
Иван Константинович Айвазовский (Гайвазовский)
(29 июля1817—19 апреля 1900)
И. Айвазовский всемирно известный российский художник-маринист, коллекционер и брат армянского историка, священника Габриэла Айвазовского. Ованес Айвазян родился в семье армянского купца. Детство художника проходило в бедности, однако благодаря его таланту он был зачислен в симферопольскую гимназию, а затем и в Академию художеств Санкт-Петербурга.
И. Айвазовский всемирно известный российский художник-маринист, коллекционер и брат армянского историка, священника Габриэла Айвазовского. Ованес Айвазян родился в семье армянского купца. Детство художника проходило в бедности, однако благодаря его таланту он был зачислен в симферопольскую гимназию, а затем и в Академию художеств Санкт-Петербурга.
В дальнейшем, он жил в Крыму и Италии, посетил Англию, Испанию, Германию, позже путешествовал по России, Ближнему Востоку, Африке и Америке.
Иван К. Айвазовский писал в основном морские пейзажи; создал серии портретов крымских побережных городов. Его карьера была очень успешной. В общей сложности художник написал больше 6 тысяч работ.
С 1845 он жил в Феодосии, где открыл школу искусств, ставшую впоследствии одним из художественных центров Новороссии, и галерею, стал основоположником Киммерийской школы живописи, был инициатором строительства железной дороги «Феодосия — Джанкой» активно занимался делами города и он интересовался археологией.
Бюст Айвазовский находится на Макаровской набережной у морской крепости, прикрывающей морские подходы к Санкт-Петербургу. Скульптор был Владимир Горевой.
Корабль в море- Кавказ. Вид на море.
- Бриг „Меркурий”, атакованный двумя турецкими кораблями
- Кораблекрушение
- Рыбаки на берегу
- Рыболовное судно в гавани
- „Мария” в шторм
- Морской пейзаж с обломками корабля под лунным светом
- Ночное путешествие
Inimeseõpetus: Lapse areng 0 kuni 1 ja 1,5 kuni 3 eluaastat
Vastsündinud
Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. See on normaalne.Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas).
Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Kui vastsündinul on silmad rähmased, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.Vahel võivad vastsündinu huultel olla villid (imemisest), need kaovad ise. Keel võib olla kaetud valge katuga (soor), mis on põhjustatud seentest. Mitte mingil juhul ei tohi lapse lutti oma suhu panna, nii võib laps saada nakkuse.
Mõne päeva pärast võib vastsündinud beebi nahk, mis algul oli kaetud lootevõidega, muutuda ketendavaks. Nahk muutub jälle pehmeks last vannitades ja kasutades beebiõli või -kreemi. Vahel on lapse näol valged täpikesed (rasunäärmetest), need kaovad ise. Vastsündinul ei ole hästi välja arenenud naha termoregulatsioon, sellepärast muutuvad nende jalad ja käed kergesti külmaks(21') Sünnimärkide puhul nahal pidage nõu arstiga. Lapse nahk on väga õrn, seetõttu kergesti vigastatav, hea on sage vannitamine (beebiõli või kummel). Seebiga peske üle ühe, kahe korra.
Tänapäeval tulevad beebid koju langemata nabaköndiga, mis irdub tavaliselt 2 nädala jooksul. Nabakönt ei takista vannitamist. Nabakönti ja selle ümbrust võib peitsida briljantrohelisega või saialille tinktuuriga.
Vastsündinu rinnad võivad olla veidi turses (ema hormoonid), ei vaja ravi.
Vastsündinul, nii poistel kui tüdrukutel on suguelundid suhteliselt suured, tüdrukutel võib olla tupest eritist (ema hormoonid). Last tuleb hoolega pesta, kuid mitte švammiga, seepi ei ole hea kasutada, kuivatab nahka. Peale õrna kuivatamist kasutada puudrit või beebikreemi. Vastsündinu ei urineeri kohe, sest esimestel tundidel ei saa ta palju vedelikku. Edaspidi on urineerimine sage, 15 - 20 korda päevas. Väljaheide muutub kollaseks 3- 4 päeva möödudes ja rinnapiima saava beebi kõht on harva kinni. Kui laps ei rooja iga päev, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga. Väljaheite välimuse või sageduse muutus on sageli ka esimene haiguse tunnus.
Vastsündinu hingab palju kiiremini kui täiskasvanu (30 - 60 korda minutis) ja ka palju vaiksemalt. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Märgates, et beebi hingab kogu rindkerega, tuleb KOHE pöörduda arsti poole. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne.
Laps registreeritakse esimese elukuu jooksul vanema avalduse alusel perekonnaseisuametis, valla- või linnavalitsuses või Eesti vabariigi välisesindustes.
Lapsel võib olla kuni kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. (Saab muuta, kui 16)
Kui vanemad selles kokkuleppele ei jõua, otsustab kohalik omavalitsus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse.
Kontakt beebiga- Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Eelneva pärast ei ole vaja kasutada tugevat parfüümi, mis võib lapse segadusse ajada.Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima.
NB! Beebil on päev ja öö segamini!
Kõne ja kõndimine- Aastane laps ei ole enam beebi, ta on uskumatult palju arenenud ja esimese sünnipäeva paiku oodatakse esimesi sõnu ja samme. Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. U. pooled kõnnivad aastaselt (tav 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on juba kindel tähendus, pooleteiseselt ütleb paaris sõnalisi lauseid, kuid sugugi mitte alati. Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest, aga ettevaatust ikkagi!
1 kuu
• reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas
• kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele
• 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta
2 kuu
• kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset
• tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega
3 kuu
• tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid
• reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab
4,5 kuu
• pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju
• laliseb; rohke sülje teke
6 kuu
• pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul)
• võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise• naerab häälekalt ja reageerib oma nimele
9 kuu
• roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt
• kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi
• kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb
• haarab sõrmedega väikesi asju, tõuseb toe najal seisma, võib teha toe najal külgsamme
• eristab omasid võõrastest, võõristab
12 kuu
• seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist• ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad žestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
• püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju
• tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist
18 kuu
• vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest
• intensiivne kõne areng, 4 – 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu
• koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli
2 aasta
• teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt
• sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti
3 aasta
• oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve
• kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna
• kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise
• asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa
• leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel
• kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga
• kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest
• kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu
Kuidas telerit vaadatakse
6-kuused võivad teleri poole vaadata kuni 50 korda tunnis, ilma sellest aru saamata.
Alles ühe aastane on telerit võimeline jälgima mõne hetke.
3 -5 aastased võivad pilgu telerile heita kuni 200 korda tunnis, kuid mõnda saadet vaatavad nad hämmastava tähelepanuga.
8 - 14 -telehuvi jõuab haripunkti, siiski on üks asi, mida ta näeb ja teine, millest ta aru saab. Arusaamine oleneb oma maailmakogemusest.
Televisioon ja tõelisus
2 -4 aastased lapsed usuvad kõike, mida nad näevad, vanemad lapsed ei usu enam joonis - ja multifilme, realistlikke filme usutakse ikka.
Alles 9 - 11 aastased lapsed hakkavad vahet tegema fantastika ja tegeliku elu vahel, väikelastele seda selgeks teha on väga raske.
Alla 5-aastased lapsed arvavad, et keegi teleri taga räägib nendega, kuid kui kodus on videomakk, siis saavad nad sellest varem aru.
Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. See on normaalne.Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas).
Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Kui vastsündinul on silmad rähmased, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.Vahel võivad vastsündinu huultel olla villid (imemisest), need kaovad ise. Keel võib olla kaetud valge katuga (soor), mis on põhjustatud seentest. Mitte mingil juhul ei tohi lapse lutti oma suhu panna, nii võib laps saada nakkuse.
Mõne päeva pärast võib vastsündinud beebi nahk, mis algul oli kaetud lootevõidega, muutuda ketendavaks. Nahk muutub jälle pehmeks last vannitades ja kasutades beebiõli või -kreemi. Vahel on lapse näol valged täpikesed (rasunäärmetest), need kaovad ise. Vastsündinul ei ole hästi välja arenenud naha termoregulatsioon, sellepärast muutuvad nende jalad ja käed kergesti külmaks(21') Sünnimärkide puhul nahal pidage nõu arstiga. Lapse nahk on väga õrn, seetõttu kergesti vigastatav, hea on sage vannitamine (beebiõli või kummel). Seebiga peske üle ühe, kahe korra.
Tänapäeval tulevad beebid koju langemata nabaköndiga, mis irdub tavaliselt 2 nädala jooksul. Nabakönt ei takista vannitamist. Nabakönti ja selle ümbrust võib peitsida briljantrohelisega või saialille tinktuuriga.
Vastsündinu rinnad võivad olla veidi turses (ema hormoonid), ei vaja ravi.
Vastsündinul, nii poistel kui tüdrukutel on suguelundid suhteliselt suured, tüdrukutel võib olla tupest eritist (ema hormoonid). Last tuleb hoolega pesta, kuid mitte švammiga, seepi ei ole hea kasutada, kuivatab nahka. Peale õrna kuivatamist kasutada puudrit või beebikreemi. Vastsündinu ei urineeri kohe, sest esimestel tundidel ei saa ta palju vedelikku. Edaspidi on urineerimine sage, 15 - 20 korda päevas. Väljaheide muutub kollaseks 3- 4 päeva möödudes ja rinnapiima saava beebi kõht on harva kinni. Kui laps ei rooja iga päev, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga. Väljaheite välimuse või sageduse muutus on sageli ka esimene haiguse tunnus.
Vastsündinu hingab palju kiiremini kui täiskasvanu (30 - 60 korda minutis) ja ka palju vaiksemalt. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Märgates, et beebi hingab kogu rindkerega, tuleb KOHE pöörduda arsti poole. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne.
Laps registreeritakse esimese elukuu jooksul vanema avalduse alusel perekonnaseisuametis, valla- või linnavalitsuses või Eesti vabariigi välisesindustes.
Lapsel võib olla kuni kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. (Saab muuta, kui 16)
Kui vanemad selles kokkuleppele ei jõua, otsustab kohalik omavalitsus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse.
Kontakt beebiga- Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Eelneva pärast ei ole vaja kasutada tugevat parfüümi, mis võib lapse segadusse ajada.Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima.
NB! Beebil on päev ja öö segamini!
Kõne ja kõndimine- Aastane laps ei ole enam beebi, ta on uskumatult palju arenenud ja esimese sünnipäeva paiku oodatakse esimesi sõnu ja samme. Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. U. pooled kõnnivad aastaselt (tav 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on juba kindel tähendus, pooleteiseselt ütleb paaris sõnalisi lauseid, kuid sugugi mitte alati. Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest, aga ettevaatust ikkagi!
1 kuu
• reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas
• kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele
• 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta
2 kuu
• kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset
• tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega
3 kuu
• tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid
• reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab
4,5 kuu
• pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju
• laliseb; rohke sülje teke
6 kuu
• pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul)
• võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise• naerab häälekalt ja reageerib oma nimele
9 kuu
• roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt
• kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi
• kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb
• haarab sõrmedega väikesi asju, tõuseb toe najal seisma, võib teha toe najal külgsamme
• eristab omasid võõrastest, võõristab
12 kuu
• seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist• ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad žestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
• püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju
• tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist
18 kuu
• vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest
• intensiivne kõne areng, 4 – 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu
• koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli
2 aasta
• teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt
• sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti
3 aasta
• oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve
• kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna
• kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise
• asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa
• leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel
• kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga
• kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest
• kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu
Kuidas telerit vaadatakse
6-kuused võivad teleri poole vaadata kuni 50 korda tunnis, ilma sellest aru saamata.
Alles ühe aastane on telerit võimeline jälgima mõne hetke.
3 -5 aastased võivad pilgu telerile heita kuni 200 korda tunnis, kuid mõnda saadet vaatavad nad hämmastava tähelepanuga.
8 - 14 -telehuvi jõuab haripunkti, siiski on üks asi, mida ta näeb ja teine, millest ta aru saab. Arusaamine oleneb oma maailmakogemusest.
Televisioon ja tõelisus
2 -4 aastased lapsed usuvad kõike, mida nad näevad, vanemad lapsed ei usu enam joonis - ja multifilme, realistlikke filme usutakse ikka.
Alles 9 - 11 aastased lapsed hakkavad vahet tegema fantastika ja tegeliku elu vahel, väikelastele seda selgeks teha on väga raske.
Alla 5-aastased lapsed arvavad, et keegi teleri taga räägib nendega, kuid kui kodus on videomakk, siis saavad nad sellest varem aru.
Bioloogia: kordamine tööks
Bioloogia
Apoptoos- kontrollitud rakusurm, vajalik arengu käigus erinevate struktuuride moodustumisel ja kahjustatud rakkude likvideerimisel. Täiskasvanul on 10^14 rakku, igas sekundis ~100 000 rakku juurde, sama palju sureb. Vähkkasvaja tekib, kui apoptoosiga on midagi lahti: kiirgusest v kemikaalidest kahjustatud rakud jäävad alles, rakutsükkel ei allu organismi kontrollile. Genoomi vahimees on valk p53, mida hakatakse tootma DNA kahjustumisel, kui võimalik, siis parandatakse, muidu rakutöö seiskub ja rakk sureb.
sugurakkude areng
spermatogenees - seemnerakkude e spermatosoidide areng mehel, mood munandite väänilistes seemnetorukestes, spermatosoidide eellasrakkudes on spermatogeenid, need paljunevad kogu suguküpsuse perioodil (4-10^9 spermi iga kuu), igast spermatogeenist moodustub neli spermi, pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp, võib kulgeda kõrge vanuseni
ovogenees - munarakkude e ovotsüütide areng naisel, mood vaheldumisi kummaski munasarjas, munraku eellased on ovogoonid (400000- 200000 + 200000), ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, esimesel eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagun profaasis, meioos jätkub suguküpsuse saabudes, moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüte(hukkuvad), tsükililine küpsemine (21-28 päeva tagant), areng vanusest sõlutv 45-55 eluaastal saabub menopaus, ovulatsioon lakkab.
Viljastumine Kestab 24 tundi, vanemate geenid aktiviseeruvad 1-2 päeva pärast, Loode (5 päeva pärast spermatosoidi ja munaraku ühinemist) (blastotsüst)-> Rakud spetsialiseeruvad kahte rühma -> ühest moodustuvad platsenta ja lootekest (7. päeval kinnitub emakaseinale), teisest areneb 14. päeval (loode)
Kunstlik viljastumine- munarakud võetakse välja, pannakse alusele, lisatakse spermatosoide. 15% ainult areneb looteks, 1/5 neist rasedustest katkevad
Ontogenees- organisimi arenemine viljastumisest surmani, 3 etappi: 1. viljastumine- munajuhas sugurakkude tuumade ühinemine, munarakk on viljastamisvõimeline, 24-36 tundi, spermid 48 tundi, 2. embrüogenees- loote areng, 3. postembrüogenees- lootejärgne areng; ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja foliikulist munajuhasse (14.-16. päeval menstruatsioonitsükli algusest),
kollakeha- areneb foliikulist, eritab munaraku küpsemist takistavaid hormoone-> östrogeen & progesteroon (soodustavad emaka limaskesta paksenemist)
Embrüonaalne areng- 1)sügoot e viljastatud munarakk lõigustub (mitoos!)-> 1) moorula (kobarloode)-> välimisest kihist trofoblast(toidab loodet, kinnitub emaka limaskestale) & 2) blastotsüst (põisloode) -> gastrula (harikloode) a) ekoderm e väliskiht, b) imtoderm e sisetuum, c) mesoderm- nende vahel. 2. a) amnion e vesikest, sees vedelik, kaitseb, b) allantois e kusekott, c) koorion e kõlakest + emakasein = platsenta(emakook) (3)-> seos lootega veresoonte kaudu, 4. Rakkude eristumine (diferentseerumine)-> histogenees (kudede teke)-> organogenees (organite teke)
Inimese arenemine - 1)viljastamine-rakukobar-idulane-loode-sünd, 2) rakukobara tekkimine- I jagunemine- vilj munarakk, 3) rakukobara tekkimine- viljastatud munarakk jaguneb- rakukobar jõuab emakasse- rakukobara sisse tekib õõs, 4) idulase teke ja areng- rakukobar pesastub emaka limaskestale- idulase rakud paigutuvad ümber- tekivad organite ja kehaosade alged- mood veega täidetud põis- I arengukuu lõpus 0,5- 1cm pikk, 5) kasvab-areneb kiiresti- kuj kehaosad ja toimivad organid- II arengukuu lõpus u 3 cm pikk- sarnasus inimesega, 6) loote arenemine- 3. kuul toimub kiire organite areng- 4. kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu- kasvavad juuksed, kulmud, küüned- kuuleb hääli, reageerib mürale- kõik elundkonnad arenevad kiiresti (6kuuselt sündides võib ellu jääda, 30 cm, 400-800gr), 7) 7kuu naha alla koguneb rasvkude, 8 kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis, 9 kuu kiire kasv, organid valm. iseseisvaks eluks 8) sünd- loote areng kestab u 9 kuud- laps sünnib emakalihaste kokkutõmmete toimel(u 50 cm, 3-4kg)
Loomade areng
otsene (linnud, imetajad, roomajad)moondega-> täismoondega - muna->vastne->nukk->valmik (liblikad, mardikad jne)-> vaegmoondega- muna-> vastne-> valmik (tarakanid, lutikad, rohutirtsud)
Milline eelis täismoondega aregnul- ei toimu järglaste ja vanemate vahel todiu pärast võitlustLootejärgse arengu etapid1) noorjärk e juveniilne - sünd, kasvamine, toitumisharjumuste omandamine, käimine/lendamine, kohanemine elukeskkonna ja erinevate situatsioonidega,tugi- & liik. elundkond tugevneb, areneb närvisüsteem, muutub sisenõreelundk töö, suguelundite väljaarenemine, sekund sootunnused, algab ovogenees/spermatogenees 2) sigimisvõimeline järk- järglaste andmise periood, hukkumisprotsendi tõttu on paljudel selgrootutel ja osal selgroolistel palju järglasi 3)vananemine- üldine bioloogiline seaduspärasus, ei saa muuta- kehtib kõigil eluslooduse tasemetel tingitud pärilikkusest keskk. tingimused- SURM (agoonia, kliiniline surm 5 min, biloogiline surm)- elustamine! (tea ja oska)
vererakud- mehel vahetuvad 4 aasta järel, naisel 3 aasta järel
Apoptoos- kontrollitud rakusurm, vajalik arengu käigus erinevate struktuuride moodustumisel ja kahjustatud rakkude likvideerimisel. Täiskasvanul on 10^14 rakku, igas sekundis ~100 000 rakku juurde, sama palju sureb. Vähkkasvaja tekib, kui apoptoosiga on midagi lahti: kiirgusest v kemikaalidest kahjustatud rakud jäävad alles, rakutsükkel ei allu organismi kontrollile. Genoomi vahimees on valk p53, mida hakatakse tootma DNA kahjustumisel, kui võimalik, siis parandatakse, muidu rakutöö seiskub ja rakk sureb.
sugurakkude areng
spermatogenees - seemnerakkude e spermatosoidide areng mehel, mood munandite väänilistes seemnetorukestes, spermatosoidide eellasrakkudes on spermatogeenid, need paljunevad kogu suguküpsuse perioodil (4-10^9 spermi iga kuu), igast spermatogeenist moodustub neli spermi, pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp, võib kulgeda kõrge vanuseni
ovogenees - munarakkude e ovotsüütide areng naisel, mood vaheldumisi kummaski munasarjas, munraku eellased on ovogoonid (400000- 200000 + 200000), ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, esimesel eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagun profaasis, meioos jätkub suguküpsuse saabudes, moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüte(hukkuvad), tsükililine küpsemine (21-28 päeva tagant), areng vanusest sõlutv 45-55 eluaastal saabub menopaus, ovulatsioon lakkab.
Viljastumine Kestab 24 tundi, vanemate geenid aktiviseeruvad 1-2 päeva pärast, Loode (5 päeva pärast spermatosoidi ja munaraku ühinemist) (blastotsüst)-> Rakud spetsialiseeruvad kahte rühma -> ühest moodustuvad platsenta ja lootekest (7. päeval kinnitub emakaseinale), teisest areneb 14. päeval (loode)
Kunstlik viljastumine- munarakud võetakse välja, pannakse alusele, lisatakse spermatosoide. 15% ainult areneb looteks, 1/5 neist rasedustest katkevad
Ontogenees- organisimi arenemine viljastumisest surmani, 3 etappi: 1. viljastumine- munajuhas sugurakkude tuumade ühinemine, munarakk on viljastamisvõimeline, 24-36 tundi, spermid 48 tundi, 2. embrüogenees- loote areng, 3. postembrüogenees- lootejärgne areng; ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja foliikulist munajuhasse (14.-16. päeval menstruatsioonitsükli algusest),
kollakeha- areneb foliikulist, eritab munaraku küpsemist takistavaid hormoone-> östrogeen & progesteroon (soodustavad emaka limaskesta paksenemist)
Embrüonaalne areng- 1)sügoot e viljastatud munarakk lõigustub (mitoos!)-> 1) moorula (kobarloode)-> välimisest kihist trofoblast(toidab loodet, kinnitub emaka limaskestale) & 2) blastotsüst (põisloode) -> gastrula (harikloode) a) ekoderm e väliskiht, b) imtoderm e sisetuum, c) mesoderm- nende vahel. 2. a) amnion e vesikest, sees vedelik, kaitseb, b) allantois e kusekott, c) koorion e kõlakest + emakasein = platsenta(emakook) (3)-> seos lootega veresoonte kaudu, 4. Rakkude eristumine (diferentseerumine)-> histogenees (kudede teke)-> organogenees (organite teke)
Inimese arenemine - 1)viljastamine-rakukobar-idulane-loode-sünd, 2) rakukobara tekkimine- I jagunemine- vilj munarakk, 3) rakukobara tekkimine- viljastatud munarakk jaguneb- rakukobar jõuab emakasse- rakukobara sisse tekib õõs, 4) idulase teke ja areng- rakukobar pesastub emaka limaskestale- idulase rakud paigutuvad ümber- tekivad organite ja kehaosade alged- mood veega täidetud põis- I arengukuu lõpus 0,5- 1cm pikk, 5) kasvab-areneb kiiresti- kuj kehaosad ja toimivad organid- II arengukuu lõpus u 3 cm pikk- sarnasus inimesega, 6) loote arenemine- 3. kuul toimub kiire organite areng- 4. kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu- kasvavad juuksed, kulmud, küüned- kuuleb hääli, reageerib mürale- kõik elundkonnad arenevad kiiresti (6kuuselt sündides võib ellu jääda, 30 cm, 400-800gr), 7) 7kuu naha alla koguneb rasvkude, 8 kuu nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis, 9 kuu kiire kasv, organid valm. iseseisvaks eluks 8) sünd- loote areng kestab u 9 kuud- laps sünnib emakalihaste kokkutõmmete toimel(u 50 cm, 3-4kg)
Loomade areng
otsene (linnud, imetajad, roomajad)moondega-> täismoondega - muna->vastne->nukk->valmik (liblikad, mardikad jne)-> vaegmoondega- muna-> vastne-> valmik (tarakanid, lutikad, rohutirtsud)
Milline eelis täismoondega aregnul- ei toimu järglaste ja vanemate vahel todiu pärast võitlustLootejärgse arengu etapid1) noorjärk e juveniilne - sünd, kasvamine, toitumisharjumuste omandamine, käimine/lendamine, kohanemine elukeskkonna ja erinevate situatsioonidega,tugi- & liik. elundkond tugevneb, areneb närvisüsteem, muutub sisenõreelundk töö, suguelundite väljaarenemine, sekund sootunnused, algab ovogenees/spermatogenees 2) sigimisvõimeline järk- järglaste andmise periood, hukkumisprotsendi tõttu on paljudel selgrootutel ja osal selgroolistel palju järglasi 3)vananemine- üldine bioloogiline seaduspärasus, ei saa muuta- kehtib kõigil eluslooduse tasemetel tingitud pärilikkusest keskk. tingimused- SURM (agoonia, kliiniline surm 5 min, biloogiline surm)- elustamine! (tea ja oska)
vererakud- mehel vahetuvad 4 aasta järel, naisel 3 aasta järel
Inimeseõpetus: Referaat armastusest
Armastus- kas ainult õnnelik olemine?
Kui rääkida armastusest, siis tuleb kõigepealt seletada, mis on armastus ja mis lihtsalt armumine. Armumist peetakse kergemaks tundeks, mis saabub äkki ja võib hääbuda sama ruttu kui tuli. Samas võib sellest välja kujuneda armastus, mis on pikaajalisem tunne. Armunud ei saa ka olla mitmesse isikusse korraga, samas armastusi mahub inimessse kõrvuti aga mitu: armastus mehe, lapse, lemmiklooma, vanemate vastu jne. Armunu on kõrgendatud tundlikusega jaerutusseisundis, samas kui armastus on rahulikum ning ei löö elu rütmist välja. Väidetakse, et armastada suudab vaid see, keda on lapsena armastatud.
Armastuse liigid ja komponendid
Armastusi on mitmeid. Neid liigitatakse järgmiselt: vennaarm, emaarmastus, isaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus.Kuna armastusi on nii palju erinevaid, siis on paarisuhtes lahkhelid lihtsad tekkima- teise tundeid ei mõisteta ning oodatakse tihti muud, kui pakutakse. Pole ühte tunnet- on kaks tunnet, mis õilmitsevad paralleelselt. Kui mõistetakse, et tunded, mida partner tunneb, on erinevad kui enda omad, siis on kergem saavutada kooskõla partnerite vahel. Armastus eeldab loovust. Mehe ja naise vaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist. Ideaalne armastus on selline armastus, milles on olemas kõik kolm komponenti- kirg, mis tuleneb füüsilisest külgetõmbest, hingeline lähedus, mis tuleneb usaldusest ning pühendumine (kohusetunne)- soov ja püüe olla valitud partneriga. Algul võib tunne kujuneda ühest komponendist, ajapikku lisanduvad teised komponendid. Samas võib tunne muutuda või jääda ühe- või kahekomponentseks. Näiteks: 1. Meeldimine - hingeline lähedus ja soojus; 2. Meeletu armumine - kirg; 3. Tühi armastus - pühendumine on ainsana säilinud; 4. Romantiline armastus - kirg ja hingeline lähedus; 5. Rumal armastus - kirg ja pühendumine; 6. Sõbralik armastus - hingeline lähedus ja pühendumine.
Vajadused paarisuhtes
Naise esmased vajadused suhtes on armastatud olemine, hoolitsuse pälvimine, mõistmiseleidmine ning lugupidamise väärimine. Naised ei leia mõtet suhtes olemisel, kui neid ei armastata, samamoodi vajavad nad hoolitsust- hellitusi ning kaitset- nende puudumisel naine kibestub või otsib hoolitsust mujalt, enamasti siis armukese käest. Mõistmise leidmine on tähtis, kuna kui mees ei saa naisest aru ning ei mõista tema vajadusi, soove ja püüdlusi, muutub naine ebakindlaks. Ebakindlaks muudab ka see, kui naine tunneb, et ta ei vääri lugupidamist, kui mees naist pidevalt alavääristab (n: peab teda endast rumalamaks, saamatuks jne.).
Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinnanguid, leida tunnustust ning väärida usaldust. Positiivsete hinnangute pälvimine on mehel oluline selleks, et ta saaks end tunda tõelise, täisväärtusliku mehena, sama tunde annab tunnustuse leidmine- tema tegudel on positiivne tagajärg, ta on vajalik. Usalduse väärimine on mehel samaväärne tunnustuse leidmisega- tema tegevus on taganud usalduse.
Suhte erinevad järgud
Suhete edenedes toimub kaks protsessi: suhe areneb ja küpseb ning küpsevad ja arenevad inimesed. Vanemal inimesel on lihtsalt raskem teise inimesega kohaneda, kuid suhte areng toimub siiski alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata eale.Esimene järk on ühtekuuluvus periood, kus nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Suhe on tugevalt kooshoidev, kuid siiski veel välja kujunemata. Teine järk on iseseisvusperiood, ühte poolt hakkab suhe pigistama. Tema isiksus on edasi arenenud ja suhe on tema jaoks senisel kujul ammendunud. Teine osapool aga ei saa aru, kuhu tunne jäi. See järk on enamasti ka lahkumineku järk, sest ei anta teineteisele "hingamisruumi", koosolemispüüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Suhe ise ei hoia enam koos. Kolmas järk on tasakaalustatud periood. Mõlemad partnerid on isiksustena arenenud ning ka suhe on saavutanud uue sisu ja vormi. Selline suhe on põsiv, puuduvad probleemid armukadeduse ja truuduse tasandil, teineteisele on võimalik loota. Selles järgus sõlmitud abielu jääb kõige sagedamini püsima.
Tõelise tunde äratundmine
Tunne, mis paneb aluse suhtele, areneb pidevalt ja elab läbi nii tõuse kui mõõnu. On oluline vahet teha suhte arengukriisidel ja tunde hääbumisel.Kuidas tõelist tunnet ära tunda? Seda iseloomustavad andmisvajadus, loov energia, austus, vastutus, tülidega toimetulek ja "hingamisruumi" olemasolu. Andmisvajadus on soov teha teine õnnelikuks. Kui see protesses toimub vastastikku, siis sellest tulenev tasakaal kindlustab suhet. Kui üks annab ja teine ainult võtab, siis tekivad lahkhelid, üks osapool ei saa seda, mida ta on ära andnud ning teine hoiab oma tundeid endale- selline käitumine aga võib põhjustada lahkumineku. Tõeline tunne annab ka energiat, mitte ei võtta seda ja suurendab inimese loovust, pannes ta tegutsema. Austus seisneb selles, et partnerist peetakse lugu; teda ei üritata muuta. Vastutus on aga oluline teineteise vajaduste arvestamisel. Ei alahinnata kummagi osapoole huvisid ega põhimõtteid- kui seda ei tehta võivad tekkida sügavad lahkarvamused ning sagedased tülid. Kui tülidega toime ei tulda lähevad teed enamasti lahku- seega on ka tähtis pingeolukorra kogemus, tuleb teada, kuidas teine pool konflikti puhul käitub. Tuleb osata ka leppida, andestada ning andestust paluda. "Hingamisruumi" palumine või pakkumine on tihti viimane vahend oma tunnete ehtsuses ja sügavuses selguse saamiseks. Sellega üritatakse lühiajaliselt proovida elu ilma kaasata, et vaadata, kas suhe on päästmist väärt ning just see, mida vajatakse.
Lahkuminek
Suhet ei lõpetata telefoni, kirja, sõnumi, e-maili teel ega sõbra kaudu. Tähtis on silmast silma vestlus neutraalses kohas. Oma otsust tuleks põhjendada rahulikult ning selgelt. Suhte lõpetamise tagamaadest ei räägita kõrvalistele isikutele, pole vaja isegi seletusi. Lahkuminek on kahe inimese vaheline asi ning teistel selles osa pole. Kui lõpetada suhe korrektselt, siis jääb suhtest hea mälestus ning suudetakse luua selgust selles, mida järgnevatelt suhetelt oodatakse ja mida enda käitumise muuta. Ka muudab aus ja lugupidav lõpetus võimalikuks selle, et katkestatud suhe jätkub taaskohtumisel sealt, kus see pooleli jäi, sest partner on avanenud uuest meeldivast küljest. Lahkuminek on enamasti ühele poolele valus. Õnneks on kõigest võimalik üle saada. Tunnet võib edasi tunda, seda ei takista keegi ning vahel piisab sellestki hingehaavadest paranemiseks. Ka aitab andestamine, meeldivate tegevuste tegemine, uute tutvuste sobitamine, uskumine, et lahkumine oli millekski tarvilik.
Kui rääkida armastusest, siis tuleb kõigepealt seletada, mis on armastus ja mis lihtsalt armumine. Armumist peetakse kergemaks tundeks, mis saabub äkki ja võib hääbuda sama ruttu kui tuli. Samas võib sellest välja kujuneda armastus, mis on pikaajalisem tunne. Armunud ei saa ka olla mitmesse isikusse korraga, samas armastusi mahub inimessse kõrvuti aga mitu: armastus mehe, lapse, lemmiklooma, vanemate vastu jne. Armunu on kõrgendatud tundlikusega jaerutusseisundis, samas kui armastus on rahulikum ning ei löö elu rütmist välja. Väidetakse, et armastada suudab vaid see, keda on lapsena armastatud.
Armastuse liigid ja komponendid
Armastusi on mitmeid. Neid liigitatakse järgmiselt: vennaarm, emaarmastus, isaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus.Kuna armastusi on nii palju erinevaid, siis on paarisuhtes lahkhelid lihtsad tekkima- teise tundeid ei mõisteta ning oodatakse tihti muud, kui pakutakse. Pole ühte tunnet- on kaks tunnet, mis õilmitsevad paralleelselt. Kui mõistetakse, et tunded, mida partner tunneb, on erinevad kui enda omad, siis on kergem saavutada kooskõla partnerite vahel. Armastus eeldab loovust. Mehe ja naise vaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist. Ideaalne armastus on selline armastus, milles on olemas kõik kolm komponenti- kirg, mis tuleneb füüsilisest külgetõmbest, hingeline lähedus, mis tuleneb usaldusest ning pühendumine (kohusetunne)- soov ja püüe olla valitud partneriga. Algul võib tunne kujuneda ühest komponendist, ajapikku lisanduvad teised komponendid. Samas võib tunne muutuda või jääda ühe- või kahekomponentseks. Näiteks: 1. Meeldimine - hingeline lähedus ja soojus; 2. Meeletu armumine - kirg; 3. Tühi armastus - pühendumine on ainsana säilinud; 4. Romantiline armastus - kirg ja hingeline lähedus; 5. Rumal armastus - kirg ja pühendumine; 6. Sõbralik armastus - hingeline lähedus ja pühendumine.
Vajadused paarisuhtes
Naise esmased vajadused suhtes on armastatud olemine, hoolitsuse pälvimine, mõistmiseleidmine ning lugupidamise väärimine. Naised ei leia mõtet suhtes olemisel, kui neid ei armastata, samamoodi vajavad nad hoolitsust- hellitusi ning kaitset- nende puudumisel naine kibestub või otsib hoolitsust mujalt, enamasti siis armukese käest. Mõistmise leidmine on tähtis, kuna kui mees ei saa naisest aru ning ei mõista tema vajadusi, soove ja püüdlusi, muutub naine ebakindlaks. Ebakindlaks muudab ka see, kui naine tunneb, et ta ei vääri lugupidamist, kui mees naist pidevalt alavääristab (n: peab teda endast rumalamaks, saamatuks jne.).
Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinnanguid, leida tunnustust ning väärida usaldust. Positiivsete hinnangute pälvimine on mehel oluline selleks, et ta saaks end tunda tõelise, täisväärtusliku mehena, sama tunde annab tunnustuse leidmine- tema tegudel on positiivne tagajärg, ta on vajalik. Usalduse väärimine on mehel samaväärne tunnustuse leidmisega- tema tegevus on taganud usalduse.
Suhte erinevad järgud
Suhete edenedes toimub kaks protsessi: suhe areneb ja küpseb ning küpsevad ja arenevad inimesed. Vanemal inimesel on lihtsalt raskem teise inimesega kohaneda, kuid suhte areng toimub siiski alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata eale.Esimene järk on ühtekuuluvus periood, kus nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Suhe on tugevalt kooshoidev, kuid siiski veel välja kujunemata. Teine järk on iseseisvusperiood, ühte poolt hakkab suhe pigistama. Tema isiksus on edasi arenenud ja suhe on tema jaoks senisel kujul ammendunud. Teine osapool aga ei saa aru, kuhu tunne jäi. See järk on enamasti ka lahkumineku järk, sest ei anta teineteisele "hingamisruumi", koosolemispüüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Suhe ise ei hoia enam koos. Kolmas järk on tasakaalustatud periood. Mõlemad partnerid on isiksustena arenenud ning ka suhe on saavutanud uue sisu ja vormi. Selline suhe on põsiv, puuduvad probleemid armukadeduse ja truuduse tasandil, teineteisele on võimalik loota. Selles järgus sõlmitud abielu jääb kõige sagedamini püsima.
Tõelise tunde äratundmine
Tunne, mis paneb aluse suhtele, areneb pidevalt ja elab läbi nii tõuse kui mõõnu. On oluline vahet teha suhte arengukriisidel ja tunde hääbumisel.Kuidas tõelist tunnet ära tunda? Seda iseloomustavad andmisvajadus, loov energia, austus, vastutus, tülidega toimetulek ja "hingamisruumi" olemasolu. Andmisvajadus on soov teha teine õnnelikuks. Kui see protesses toimub vastastikku, siis sellest tulenev tasakaal kindlustab suhet. Kui üks annab ja teine ainult võtab, siis tekivad lahkhelid, üks osapool ei saa seda, mida ta on ära andnud ning teine hoiab oma tundeid endale- selline käitumine aga võib põhjustada lahkumineku. Tõeline tunne annab ka energiat, mitte ei võtta seda ja suurendab inimese loovust, pannes ta tegutsema. Austus seisneb selles, et partnerist peetakse lugu; teda ei üritata muuta. Vastutus on aga oluline teineteise vajaduste arvestamisel. Ei alahinnata kummagi osapoole huvisid ega põhimõtteid- kui seda ei tehta võivad tekkida sügavad lahkarvamused ning sagedased tülid. Kui tülidega toime ei tulda lähevad teed enamasti lahku- seega on ka tähtis pingeolukorra kogemus, tuleb teada, kuidas teine pool konflikti puhul käitub. Tuleb osata ka leppida, andestada ning andestust paluda. "Hingamisruumi" palumine või pakkumine on tihti viimane vahend oma tunnete ehtsuses ja sügavuses selguse saamiseks. Sellega üritatakse lühiajaliselt proovida elu ilma kaasata, et vaadata, kas suhe on päästmist väärt ning just see, mida vajatakse.
Lahkuminek
Suhet ei lõpetata telefoni, kirja, sõnumi, e-maili teel ega sõbra kaudu. Tähtis on silmast silma vestlus neutraalses kohas. Oma otsust tuleks põhjendada rahulikult ning selgelt. Suhte lõpetamise tagamaadest ei räägita kõrvalistele isikutele, pole vaja isegi seletusi. Lahkuminek on kahe inimese vaheline asi ning teistel selles osa pole. Kui lõpetada suhe korrektselt, siis jääb suhtest hea mälestus ning suudetakse luua selgust selles, mida järgnevatelt suhetelt oodatakse ja mida enda käitumise muuta. Ka muudab aus ja lugupidav lõpetus võimalikuks selle, et katkestatud suhe jätkub taaskohtumisel sealt, kus see pooleli jäi, sest partner on avanenud uuest meeldivast küljest. Lahkuminek on enamasti ühele poolele valus. Õnneks on kõigest võimalik üle saada. Tunnet võib edasi tunda, seda ei takista keegi ning vahel piisab sellestki hingehaavadest paranemiseks. Ka aitab andestamine, meeldivate tegevuste tegemine, uute tutvuste sobitamine, uskumine, et lahkumine oli millekski tarvilik.
Bioloogia: Autismist
Lühikokkuvõte pikemast uurimustööst.
Autismist
Ülevaade
Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. See ilmneb suhtlemises, käitumises ja kõnes ning saadab inimest kogu elu. Selle ilmingud ja avaldumisintensiivsus võivad elu jooksul muutuda. Oma vaimse arengu tasemelt võivad autistid olla sügavast vaimupuudest kuni erilise andekuseni. Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast. Autism on valdavalt kaasa sündinud neuroloogilise tagapõhjaga sündroom, mis avaldub kompleksse puudena ning mida lõplikult välja ravida pole võimalik. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.
Autismi esineb umbes 4-5 juhtu 10 000 sünni kohta. Viimastel aastatel on täheldatud USAs ja Saksamaal esinemissageduse järsku tõusu, kuni 20 juhtu 10 000 sünni kohta. Meeste hulgas on autiste 3–4 korda rohkem kui naiste seas.
Antiikajal ja keskajal peeti autistlikke lapsi haldjate või kuradi poolt vahetatud lasteks.
Tekkepõhjused
Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. Ka võib oma osa olla isa vanusel. Briti teadlaste uurimuse kohaselt sünnib üle 40 aasta vanustel isadel autistlikke lapsi kuus korda sagedamini kui noorematel meestel. Veel levinumaid seletusi: perekondlik autism (geneetilised põhjused), ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), valed ravimid(?), vaktsiinid, varajane toksikoos, puudulik või ebaõige toitumine(?), neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos ja muud närvisüsteemi haigused. Ükski neist pole ainuomane kõigile autistidele.
Sümptomid
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased žestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse.
Esimesi märkimisväärsemaid sümptomeid on nii sõnalise kui ka mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusse sekkuda. 20–25 % - on kõnetud, ei räägi ega hakka kunagi rääkima. Kel areneb kõne, tekib see palju hiljem ning esineb ehholaalia (kajakõne). Mõned imiteerivad loomade või mehhaaniliste objektide müra. Väga iseloomulik on autisti puhul “mina” asemel “sina” kasutamine. Mängides teiste lastega ei mõista autismiga laps mängureegleid nii nagu teised, ta ei mõista teiste tundeid (ei saa aru näiteks, kui teisel on valus). Omaette tegutsevat last jälgides võib tähele panna stereotüüpseid ehk ühetaolisi liigutusi, näiteks käega patsutamine, peanoogutused vms. Ka ei talu autist muutusi, rutiini muutumisel võib teda tabada raevuhoog. Autist võib olla mingil kitsal alal (väga) andekas (N: muusika, arvutamine jne.).
Diagnoosimine
Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi, oluline on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Psühholoogilised testid võivad anda vihjeid autismi kohta. Siiski, kui diagnoosis tekib kahtlus, võidakse teha mõningaid uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm. häireid. Näiteks võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajad. Ajus toimuvate haiguslike protsesside väljalülitamiseks võidakse teha kompuutertomograafiline või magnetresonantsuuring, mis mõlemad näitavad, pisut küll üksteisest erinevalt, aju struktuure ehk ehitust. Arstid saavad lastel autismi diagnoosida alles 2 aasta vanuselt. Kuid uus avastus, kõrgenenud valgukonsentratsioon veres, annab võimaluse kohe pärast sündi kindlaks teha hilisem haigestumine. Eestis on diagnoositud autismi vaid 20 aastat.
Ravivõimalused
Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele.
Prognoos edasiseks eluks
Prognooos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enemasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seos skisofreenia ja autismi vahel. Teadaolevalt on aga väga vähestel autistidel hilisemas elus tekkinud skisofreenia. 70% autistidest on hilisemas elus raske puudega. 50% õpivad vajalikul määral ennast kõne abil väljendama. 20%-l võivad täiskasvanueas tekkida krambid. 15% saavad oma eluga iseseisvalt hakkama.
Ennetamine
Autismi ei ole võimalik ennetada.
Allikad:
dots. Jüri Liivamägi
http://www.autismeesti.ee
http://www.etv24.ee
http://www.kliinik.ee
Autismist
Ülevaade
Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. See ilmneb suhtlemises, käitumises ja kõnes ning saadab inimest kogu elu. Selle ilmingud ja avaldumisintensiivsus võivad elu jooksul muutuda. Oma vaimse arengu tasemelt võivad autistid olla sügavast vaimupuudest kuni erilise andekuseni. Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast. Autism on valdavalt kaasa sündinud neuroloogilise tagapõhjaga sündroom, mis avaldub kompleksse puudena ning mida lõplikult välja ravida pole võimalik. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.
Autismi esineb umbes 4-5 juhtu 10 000 sünni kohta. Viimastel aastatel on täheldatud USAs ja Saksamaal esinemissageduse järsku tõusu, kuni 20 juhtu 10 000 sünni kohta. Meeste hulgas on autiste 3–4 korda rohkem kui naiste seas.
Antiikajal ja keskajal peeti autistlikke lapsi haldjate või kuradi poolt vahetatud lasteks.
Tekkepõhjused
Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. Ka võib oma osa olla isa vanusel. Briti teadlaste uurimuse kohaselt sünnib üle 40 aasta vanustel isadel autistlikke lapsi kuus korda sagedamini kui noorematel meestel. Veel levinumaid seletusi: perekondlik autism (geneetilised põhjused), ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), valed ravimid(?), vaktsiinid, varajane toksikoos, puudulik või ebaõige toitumine(?), neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos ja muud närvisüsteemi haigused. Ükski neist pole ainuomane kõigile autistidele.
Sümptomid
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased žestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse.
Esimesi märkimisväärsemaid sümptomeid on nii sõnalise kui ka mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusse sekkuda. 20–25 % - on kõnetud, ei räägi ega hakka kunagi rääkima. Kel areneb kõne, tekib see palju hiljem ning esineb ehholaalia (kajakõne). Mõned imiteerivad loomade või mehhaaniliste objektide müra. Väga iseloomulik on autisti puhul “mina” asemel “sina” kasutamine. Mängides teiste lastega ei mõista autismiga laps mängureegleid nii nagu teised, ta ei mõista teiste tundeid (ei saa aru näiteks, kui teisel on valus). Omaette tegutsevat last jälgides võib tähele panna stereotüüpseid ehk ühetaolisi liigutusi, näiteks käega patsutamine, peanoogutused vms. Ka ei talu autist muutusi, rutiini muutumisel võib teda tabada raevuhoog. Autist võib olla mingil kitsal alal (väga) andekas (N: muusika, arvutamine jne.).
Diagnoosimine
Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi, oluline on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Psühholoogilised testid võivad anda vihjeid autismi kohta. Siiski, kui diagnoosis tekib kahtlus, võidakse teha mõningaid uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm. häireid. Näiteks võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajad. Ajus toimuvate haiguslike protsesside väljalülitamiseks võidakse teha kompuutertomograafiline või magnetresonantsuuring, mis mõlemad näitavad, pisut küll üksteisest erinevalt, aju struktuure ehk ehitust. Arstid saavad lastel autismi diagnoosida alles 2 aasta vanuselt. Kuid uus avastus, kõrgenenud valgukonsentratsioon veres, annab võimaluse kohe pärast sündi kindlaks teha hilisem haigestumine. Eestis on diagnoositud autismi vaid 20 aastat.
Ravivõimalused
Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele.
Prognoos edasiseks eluks
Prognooos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enemasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. On leitud seos skisofreenia ja autismi vahel. Teadaolevalt on aga väga vähestel autistidel hilisemas elus tekkinud skisofreenia. 70% autistidest on hilisemas elus raske puudega. 50% õpivad vajalikul määral ennast kõne abil väljendama. 20%-l võivad täiskasvanueas tekkida krambid. 15% saavad oma eluga iseseisvalt hakkama.
Ennetamine
Autismi ei ole võimalik ennetada.
Allikad:
dots. Jüri Liivamägi
http://www.autismeesti.ee
http://www.etv24.ee
http://www.kliinik.ee
Kirjandus: "Mäeküla piimamees" X- XVI
pole viitsinud puuduolevaid täiendada ning kahjuks on paberil olev materjal juba hävitatud.
X
1. Millest mõtleb Tõnu lepingut lugedes?Et kuidas kõik pärast teada saades, et tema uus piimamees on, imestavad ja ehmatuvad. "Oo, Tõnu Prillup." Ta loodab selle abil väiksemat sorti rikkust endale koguda.
2. Millest mõtleb Tõnu, kui vaatab magavat naist?
3. Kuidas tunneb end mõisnik ja millise otsuse ta vastu võtab?
XI
1. Kuidas tunnevad end lepinguosalised pärast seda, kui Tõnust on saanud Mäeküla piimamees?Tõnu hakkab Marist üha rohkem hoolima, ta muutub lausa armukadedaks. Mõisnik on rahul. Mari ei näita midagi välja, kuid tema suhted Tõnuga on külmemaks muutunud.
2. Kuidas lahendab mõisnik karjatüdruk Tiiu probleemi?Ta näeb Tiiut nutmas, saab teada põhjuse. Kutsub tema "poiss-sõbra" enda juurde, aga selle ema tuleb ka kaasa. Nood elavad muidu mõisniku saunas. Poiss väidab, et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on aga poisi ema, kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtuks, kui poiss Tiiuga ei abiellu, ise vaikselt lisades, et oli mõelnud tegelikult neile paremad elamistingimused- maja, anda. Poiss peab emaga nõu ja otsustab siis Tiiu ära võtta.
XII
1. Kuidas reageeris Tõnu sellele, et Mari mõisnikule appi ruttas?Ta sai vihaseks ning küsis Marilt, et milleks see veel vajalik oli, et seda pole lepingus ette nähtud.
2. Iseloomusta Tõnu ja mõisniku dialoogi.Mõisnik näeb, et Tõnul on miskit viga (et tal on "hapu nägu" ees. Uurib, mis viga. Tõnu tahab kontrahhist lahti ütelda. Kremer käsib piiblit lugeda.'
3. Miks nimetab Tõnu end seaks?Ta mõistab, et piimakontrahh oli vale. Et naise maha kauplemine oli väga vale otsus. Ta oli hakanud Marist alles nüüd tõeliselt hoolima.
XIII
1. Kuidas edenes Tõnu piimaäri?Ta ei olnud suutnud end piimaärisse sisse süüa ning tema kasum oli kesine, alguses oli see mõistetav, kuid kahe aasta möödudes hakkas see tegutsemis-meelt alla viima. Ka oli selgunud, et Mäeküla piim ja või polnud pooltki nii kuulsad, kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt üldse osta ei taheta.
2. Kuidas käituvad Mari ja Tõnu, kui taipavad, et "saladus imbub läbi?(Kõrtsis mehed ütlevad: "Kes siis kõrtsis magab. Maga kodus, mõnikord Mari kaisus.") Midagi erilist ei tee, mõtlevad oma kontrahhile (ma ei teaaaaaaaaa seda vastust :D)
3. Mille peale nimetab Mari meest nartsuks? Mida tähendab hüüatus "Lepingut täidan!"? Kuidas Tõnu sellele reageerib?Tõnu ütleb: "Hilbud maha!" Mari virutab talle ja hüüab teda nartsuks ning ütleb, et ta täidab lepingut. Tõnu hakkab nutma ja palub, et Mari tagasi tuleks, et ta sedasi ära ei läheks. :(
XIV
1. Miks hakkas mõisnik Piiblit lugema?Et leida sealt lõik, mis on just talle mõeldud ning mis sobib tema praeguse olukorraga, ta oli seda ka Tõnule soovitanud.
2. Mille üle ta arutles ja millise otsuse ta vastu võttis?Ta arutles kontrahti üle Tõnu ja Mariga, et kas Mari on Tõnult varastatud "lammas". Ta otsustas, et ta ei ole alatu varastaja, sest omanik oli oma kauba ise lepingusse andnud, midagi poldud väevõimuga võetud. Mõisnik oli süüst vaba.
3. Millise ettepaneku tegi Tõnu mõisnikule?Et mõisnik võiks ilma Maria hakkama saada.
4. Millega põhjendas Kremer seda, et Tõnu peab lepingut täitma?Et ta ei või, ta ei saa, ta ei raatsi. Mari toob talle rõõmu. Ja lisab, et Tõnul endal on ju suured kasud sees.
5. Mida räägivad Tõnu ja Mari lepingu täitmisest?Tõnu ütleb, et kas poleks mitte mõtekam kõik ära lõpetada. Mari oska kohe midagi mõtelda, kuid on muidu vastukarva nõus tagasi endise elu juurde minema. Nad otsustavad, et pingutavad veel.
6. Kuidas möödus suvi?Piimamüük ja -saak kesine, võiga sama lugu. Vähe heina ja vilja põldudel, kuum suvi.
7. Milliste sõnadega tervitab Tuksi Ants, sepp Juhani abiline, Marit ja kuidas naine sellele reageerib?"Tere ka, paruniproua!" Ütleb tere jõudu, kuid siis läheb solvunult minema, ütleb ahso ja säh ning ajab tagumiku uppi (ma tean, kahtlaselt kirjutatud :P)
XV
1. Millises olukorras oli Tõnu, kui 1. novembril tuli mõisnikule raha maksta?Ta jäi võlgu, ta oli lootust kaotamas. Piimaäri polnud hästi läinud, jõudis alati hiljem koju, kaupa ei jõudnud maha müüa- vähe kliente, hakkas viina võtma. sattus masendusse, lootusetus- nii piimaäri kui naise suhtes.
2. Mida pani mõisnik Tõnu juures tähele?Viinalõhna ja taaruvat kõnnakut.
3. Kuidas suhtuti Tõnusse kõrtsis? Miks?Pidi kõrtsis meestel suu kinni panema, kõigile õlut ostes. Teda mõnitati ja alandati.
4. Iseloomusta Tõnu ja kingsepp Maasika dialoogi.Nad olid saatusekaaslased. Allakäik, kriis. Maasika naine oli ta maha jätnud migi rätsepa pärast e. mõlemi naine kuulus kellelegi teisele. Leiavad täispeaga eeldatava lahenduse.
XVI
1. Kirjelda Tõnu teekonda koju.Väljas oli külm ja lumine, Tõnul oli külm. Ta oli otsustanud ilma peatuseta koju sõita. Tal oli kaasas külmarohtu, aeg-ajalt turgutas ta end sellega. Hobune tahtis küll kõrtsidesse sisse pöörata, kuid märgates, et keegi ratsmeid ei tiri, tuleb sõita edasi ja edasi. Lõpuks ühe viimastest kõrtsidest ees hobune peatus, kuid keegi saanist ei väljunud, ka kõrtsis arvati, et ju lihtsalt puhkab korra ja hakkaski saan edasi liikuma. Koju saan koju jõudis, oli hobune väga väsinud, kuid Tõnu juba magas külmunult igavest und.
2. Mida arvab Mari oma elust?Et ta on teinud kaks lapikut viga: Ruisult Prillupile minek (meheleminek) ja Prillupilt Kurule minek (lepinguga nõustumine). Lootis, et läheb paremini.
3. Millise otsuste ta vastu võtab?Otsustab, et mitte päevagi enam. Tunnistab vigu-> edasi liikumine.
4. Mida arvab naine mehe surmast?Esmalt küsib, et kas oli seda nüüd vaja. Siis leiab, et võib-olla tõesti on sedasi parem. Et ongi sedasi parem. Prillup on nüüd vaba.
5. Kuidas suhtus Mari kosilastesse?Ta pidas neid pisut tüütuteks, kuid hindas igaühte võrdselt, paludes endale aega valida välja parim. Rõhutab eriti seda, et ta tahab valida. (Millise mõttega kosja- raha pärast, suhtus viisakalt.
6. Miks lükkas Mari sepa abieluettepaneku tagasi?Sepp ei tahtnud piimaäri ega Kuru kohta. Tahtis Mariga koos ära kolida. Argpüks oli-> Mari saatis ta ära. AGA tegelikult oli see sepp Mari päris ARMASTUS. :)
7. Miks on mõisnik "kadri-jandi õhtul" elevil?Ta tahab Marile oma ideest rääkida. Kaalus abielu (seisuse tõttu jäi ära), saatnuks Mari Tallinna oma korterisse elama.
8.Millise otsuse on oma elu kohta teinud Mari?Et ta ei abielu enam, on enda peremees. Elab üksi (koos Anniga, poiss(misiganes ta nimi oli) jääb maale onule appi). (Leping Kremer-Tõnu-Mari on kaotanud kehtivuse)
9. Milline plaan on Kremeril?Et Mari läheb linna elama ühte tema jaoks mõeldud korterisse, üksinda ja et ta on mõisnikuga koos.
10. Mida vastab Mari?Et ta läheb linna, koos Anniga ja et ta on nüüdsest peale enda oma. Ta tahab linnas olla varblane, mitte kanaarilind.
11. Millega lõpeb teos? Kuidas võib seda tõlgendada?Mari kasvamine.
X
1. Millest mõtleb Tõnu lepingut lugedes?Et kuidas kõik pärast teada saades, et tema uus piimamees on, imestavad ja ehmatuvad. "Oo, Tõnu Prillup." Ta loodab selle abil väiksemat sorti rikkust endale koguda.
2. Millest mõtleb Tõnu, kui vaatab magavat naist?
3. Kuidas tunneb end mõisnik ja millise otsuse ta vastu võtab?
XI
1. Kuidas tunnevad end lepinguosalised pärast seda, kui Tõnust on saanud Mäeküla piimamees?Tõnu hakkab Marist üha rohkem hoolima, ta muutub lausa armukadedaks. Mõisnik on rahul. Mari ei näita midagi välja, kuid tema suhted Tõnuga on külmemaks muutunud.
2. Kuidas lahendab mõisnik karjatüdruk Tiiu probleemi?Ta näeb Tiiut nutmas, saab teada põhjuse. Kutsub tema "poiss-sõbra" enda juurde, aga selle ema tuleb ka kaasa. Nood elavad muidu mõisniku saunas. Poiss väidab, et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda. Tegelik põhjus on aga poisi ema, kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtuks, kui poiss Tiiuga ei abiellu, ise vaikselt lisades, et oli mõelnud tegelikult neile paremad elamistingimused- maja, anda. Poiss peab emaga nõu ja otsustab siis Tiiu ära võtta.
XII
1. Kuidas reageeris Tõnu sellele, et Mari mõisnikule appi ruttas?Ta sai vihaseks ning küsis Marilt, et milleks see veel vajalik oli, et seda pole lepingus ette nähtud.
2. Iseloomusta Tõnu ja mõisniku dialoogi.Mõisnik näeb, et Tõnul on miskit viga (et tal on "hapu nägu" ees. Uurib, mis viga. Tõnu tahab kontrahhist lahti ütelda. Kremer käsib piiblit lugeda.'
3. Miks nimetab Tõnu end seaks?Ta mõistab, et piimakontrahh oli vale. Et naise maha kauplemine oli väga vale otsus. Ta oli hakanud Marist alles nüüd tõeliselt hoolima.
XIII
1. Kuidas edenes Tõnu piimaäri?Ta ei olnud suutnud end piimaärisse sisse süüa ning tema kasum oli kesine, alguses oli see mõistetav, kuid kahe aasta möödudes hakkas see tegutsemis-meelt alla viima. Ka oli selgunud, et Mäeküla piim ja või polnud pooltki nii kuulsad, kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt üldse osta ei taheta.
2. Kuidas käituvad Mari ja Tõnu, kui taipavad, et "saladus imbub läbi?(Kõrtsis mehed ütlevad: "Kes siis kõrtsis magab. Maga kodus, mõnikord Mari kaisus.") Midagi erilist ei tee, mõtlevad oma kontrahhile (ma ei teaaaaaaaaa seda vastust :D)
3. Mille peale nimetab Mari meest nartsuks? Mida tähendab hüüatus "Lepingut täidan!"? Kuidas Tõnu sellele reageerib?Tõnu ütleb: "Hilbud maha!" Mari virutab talle ja hüüab teda nartsuks ning ütleb, et ta täidab lepingut. Tõnu hakkab nutma ja palub, et Mari tagasi tuleks, et ta sedasi ära ei läheks. :(
XIV
1. Miks hakkas mõisnik Piiblit lugema?Et leida sealt lõik, mis on just talle mõeldud ning mis sobib tema praeguse olukorraga, ta oli seda ka Tõnule soovitanud.
2. Mille üle ta arutles ja millise otsuse ta vastu võttis?Ta arutles kontrahti üle Tõnu ja Mariga, et kas Mari on Tõnult varastatud "lammas". Ta otsustas, et ta ei ole alatu varastaja, sest omanik oli oma kauba ise lepingusse andnud, midagi poldud väevõimuga võetud. Mõisnik oli süüst vaba.
3. Millise ettepaneku tegi Tõnu mõisnikule?Et mõisnik võiks ilma Maria hakkama saada.
4. Millega põhjendas Kremer seda, et Tõnu peab lepingut täitma?Et ta ei või, ta ei saa, ta ei raatsi. Mari toob talle rõõmu. Ja lisab, et Tõnul endal on ju suured kasud sees.
5. Mida räägivad Tõnu ja Mari lepingu täitmisest?Tõnu ütleb, et kas poleks mitte mõtekam kõik ära lõpetada. Mari oska kohe midagi mõtelda, kuid on muidu vastukarva nõus tagasi endise elu juurde minema. Nad otsustavad, et pingutavad veel.
6. Kuidas möödus suvi?Piimamüük ja -saak kesine, võiga sama lugu. Vähe heina ja vilja põldudel, kuum suvi.
7. Milliste sõnadega tervitab Tuksi Ants, sepp Juhani abiline, Marit ja kuidas naine sellele reageerib?"Tere ka, paruniproua!" Ütleb tere jõudu, kuid siis läheb solvunult minema, ütleb ahso ja säh ning ajab tagumiku uppi (ma tean, kahtlaselt kirjutatud :P)
XV
1. Millises olukorras oli Tõnu, kui 1. novembril tuli mõisnikule raha maksta?Ta jäi võlgu, ta oli lootust kaotamas. Piimaäri polnud hästi läinud, jõudis alati hiljem koju, kaupa ei jõudnud maha müüa- vähe kliente, hakkas viina võtma. sattus masendusse, lootusetus- nii piimaäri kui naise suhtes.
2. Mida pani mõisnik Tõnu juures tähele?Viinalõhna ja taaruvat kõnnakut.
3. Kuidas suhtuti Tõnusse kõrtsis? Miks?Pidi kõrtsis meestel suu kinni panema, kõigile õlut ostes. Teda mõnitati ja alandati.
4. Iseloomusta Tõnu ja kingsepp Maasika dialoogi.Nad olid saatusekaaslased. Allakäik, kriis. Maasika naine oli ta maha jätnud migi rätsepa pärast e. mõlemi naine kuulus kellelegi teisele. Leiavad täispeaga eeldatava lahenduse.
XVI
1. Kirjelda Tõnu teekonda koju.Väljas oli külm ja lumine, Tõnul oli külm. Ta oli otsustanud ilma peatuseta koju sõita. Tal oli kaasas külmarohtu, aeg-ajalt turgutas ta end sellega. Hobune tahtis küll kõrtsidesse sisse pöörata, kuid märgates, et keegi ratsmeid ei tiri, tuleb sõita edasi ja edasi. Lõpuks ühe viimastest kõrtsidest ees hobune peatus, kuid keegi saanist ei väljunud, ka kõrtsis arvati, et ju lihtsalt puhkab korra ja hakkaski saan edasi liikuma. Koju saan koju jõudis, oli hobune väga väsinud, kuid Tõnu juba magas külmunult igavest und.
2. Mida arvab Mari oma elust?Et ta on teinud kaks lapikut viga: Ruisult Prillupile minek (meheleminek) ja Prillupilt Kurule minek (lepinguga nõustumine). Lootis, et läheb paremini.
3. Millise otsuste ta vastu võtab?Otsustab, et mitte päevagi enam. Tunnistab vigu-> edasi liikumine.
4. Mida arvab naine mehe surmast?Esmalt küsib, et kas oli seda nüüd vaja. Siis leiab, et võib-olla tõesti on sedasi parem. Et ongi sedasi parem. Prillup on nüüd vaba.
5. Kuidas suhtus Mari kosilastesse?Ta pidas neid pisut tüütuteks, kuid hindas igaühte võrdselt, paludes endale aega valida välja parim. Rõhutab eriti seda, et ta tahab valida. (Millise mõttega kosja- raha pärast, suhtus viisakalt.
6. Miks lükkas Mari sepa abieluettepaneku tagasi?Sepp ei tahtnud piimaäri ega Kuru kohta. Tahtis Mariga koos ära kolida. Argpüks oli-> Mari saatis ta ära. AGA tegelikult oli see sepp Mari päris ARMASTUS. :)
7. Miks on mõisnik "kadri-jandi õhtul" elevil?Ta tahab Marile oma ideest rääkida. Kaalus abielu (seisuse tõttu jäi ära), saatnuks Mari Tallinna oma korterisse elama.
8.Millise otsuse on oma elu kohta teinud Mari?Et ta ei abielu enam, on enda peremees. Elab üksi (koos Anniga, poiss(misiganes ta nimi oli) jääb maale onule appi). (Leping Kremer-Tõnu-Mari on kaotanud kehtivuse)
9. Milline plaan on Kremeril?Et Mari läheb linna elama ühte tema jaoks mõeldud korterisse, üksinda ja et ta on mõisnikuga koos.
10. Mida vastab Mari?Et ta läheb linna, koos Anniga ja et ta on nüüdsest peale enda oma. Ta tahab linnas olla varblane, mitte kanaarilind.
11. Millega lõpeb teos? Kuidas võib seda tõlgendada?Mari kasvamine.
Kirjandus: Mäeküla piimamees V-IX küsimusteplokk
V
1. Kirjelda Tõnu tulekut "kunturist".Ta naerab, itsitab ning tahab alguses kõigile rääkida, siis hakkab järgi mõtlema. Pikutab tee ääres, muutub kurvameelseks. Ei taha otse koju minna, kui inimesed tee peal hakkavad vastu tulema, ei räägi kellelegi.
2. Millal räägib Tõnu Marile mõisniku ettepanekust?Esimesel kahel päeval (reede õhtul ja laupäeval) ei julge rääkida. Räägib puhkepäeval, pühapäeval.
3. Kuidas Mari reageerib?Mari viskab talle kartulikoori näkku ja ei ütle midagi.
4. Miks läheb Tõnu pühapäeval pärast kirikus käiku Kurule?Jalad otsekui viivad.
5. Mida ta seal kuuleb ja kuidas see talle mõjub?Kuuleb, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad, kuuleb palju muudki piimameheasjadest. Tekitab tegutsemistunde, kuid kuna ta pole õige tegutseja, jääb see "tunne" lihtsalt sisse pakitsema.
VI
1.Kirjelda Tõnu välimust. Ta on üleni karvane, käed, jalad, selg. Ka ninast ja kõrvadest kasvavad välja karvad. Mehine mees, kuid juba vanaldane.
2. Miks meenub Tõnule surnud abikaasa Leenu?Ta tunneb end üksikuna. Talle tundub, et Mari nagu poleks päris oma, vaid et Leenu oli see õige ja oma.
3. Mida me Leenust teada saame?Leenu oli tööininmene, lapsed hoidsid temast eemale. Torises ja porises. (mul ei ole raamatut enam, aga ma tean, et seal oli kirjeldus olemas :D)
4. Mida tähendavad Tõnu endamisi öeldud sõnad "Nõnda on parem- nõnda on siiski parem- nõnda on tõtt-öelda palju parem!---"?Et tal on tegelikult Mariga palju parem olla, lapsed hoiavad ka rohkem Mari poole kui oma ema poole hoidsid, Mari on avatum.
VII
1. Kuidas püüab Tõnu naist mõjutada, et see mõisniku ettepanekuga nõustuks?Käib talle peale, pikib igasuguse jutu sisse juttu sellest ettepanekust, küsib alatihti, et kas Marile siis mõisnik ei meeldi.
2. Mida kuuleb Tõnu Tapu küla targalt?Et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. "Kes ei anna, see ei võta." See ütlus, käis selle kohta, et kui Tõnu Marit mõisa ei anna, siis ta Kuru kohta ei saa.
3. Iseloomusta Mari ja Tõnu dialoogi.Tõnu üritab asjast rääkida, Mari aga loeb samal ajal kolme raamatut korraga. Tõnu räägib linnaminekust peale seda, kui nad on piimaära mõnda aega ajanud. Väidab, et mõisnik on pahane juba, et vastust pole antud. Küsib, kas Mari siis tõesti ei taha ja Mari vastab, et ei taha.
VIII
1. Miks saatis Tõnu naise linna?Et talle meelepärasem olla, sest Marile meeldis linnas, talle meeldisid poed ja rahvahulgad ning kõik muu huvitav, mis linnas toimus. Et mõjutada teda jah-sõna andma lepingu suhtes.
2. Mille peale ütleb Mari, et tema oskab "aiva enesest lugu pidada"?Kui Tõnu küsib talt, et kas ta ei oska sellest lugu pidada, et mõisnik teda himustab. Mari ütleb, et ei oska, et tema oskab endast lugu pidada.
3. Kuidas mõjus Tõnule Mari käitumine?Tõnu läks kirikusse abi paluma. Jõi end täis. Jäi haigeks. Pani teda unes sonima, tal oli halb tuju, midagi kripeldas sees. Ei julgenud mõisnikuga kokku puutuda.
4. Mida õpetas Sutsu ema Tõnule?Tõnu kuuleb Sutsu emalt, et ta peab naise varbaküüne alt musta võtma, juuksetuti lõikama ja kõrvavaiku võtma. Kõrvavaiku ei saa, aga viib ülejäänud koostisosad nõia kätte, see teeb sellest sellise värvitu pallikese ja käsib Tõnul kaelas kanda, et Mari lõpuks alluks Tõnu tahtele. Ja ta ütleb, et see peaks kindlalt mõjuma.
IX
1. Miks ütleb Mari lõpuks, et Tõnu võib oma "piimakontrahti" mõisast ära tuua?Sest et ta oli ise mõisnikuga kokkuleppe ära teinud, ta ei tahtnud Tõnut piinlemas näha. Ta oli iseenda jumal- otsustas oma saatuse üle ise. (Tõnu käis juba lausa võõrastes külades elupaika otsimas.)
2. Kommenteeri Mari vastust, kui ta ütleb: "Võid julgeste minna, ta lubas tänaseks valmis kirjutada."Mari teadis, et tegelikult Tõnu kartis ise lepingut sõlmima minna, teadmata, mida ta mõisnikule ütleb. Kui juba tänaseks valmis kirjutada, siis tähendab see seda, et ta on mingi aeg varem seal käinud ning Tõnule pole kohe teatanud. Tõnu arvas algul ka seda, et see kõik, mis Mari räägib on nali.
3. Kuidas mõjub Tõnule naise nõustumine lepinguga?Ta näeb selles valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest, teeb ta suuremaks, kui on olnud tema isa ja vanaisa.
1. Kirjelda Tõnu tulekut "kunturist".Ta naerab, itsitab ning tahab alguses kõigile rääkida, siis hakkab järgi mõtlema. Pikutab tee ääres, muutub kurvameelseks. Ei taha otse koju minna, kui inimesed tee peal hakkavad vastu tulema, ei räägi kellelegi.
2. Millal räägib Tõnu Marile mõisniku ettepanekust?Esimesel kahel päeval (reede õhtul ja laupäeval) ei julge rääkida. Räägib puhkepäeval, pühapäeval.
3. Kuidas Mari reageerib?Mari viskab talle kartulikoori näkku ja ei ütle midagi.
4. Miks läheb Tõnu pühapäeval pärast kirikus käiku Kurule?Jalad otsekui viivad.
5. Mida ta seal kuuleb ja kuidas see talle mõjub?Kuuleb, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad, kuuleb palju muudki piimameheasjadest. Tekitab tegutsemistunde, kuid kuna ta pole õige tegutseja, jääb see "tunne" lihtsalt sisse pakitsema.
VI
1.Kirjelda Tõnu välimust. Ta on üleni karvane, käed, jalad, selg. Ka ninast ja kõrvadest kasvavad välja karvad. Mehine mees, kuid juba vanaldane.
2. Miks meenub Tõnule surnud abikaasa Leenu?Ta tunneb end üksikuna. Talle tundub, et Mari nagu poleks päris oma, vaid et Leenu oli see õige ja oma.
3. Mida me Leenust teada saame?Leenu oli tööininmene, lapsed hoidsid temast eemale. Torises ja porises. (mul ei ole raamatut enam, aga ma tean, et seal oli kirjeldus olemas :D)
4. Mida tähendavad Tõnu endamisi öeldud sõnad "Nõnda on parem- nõnda on siiski parem- nõnda on tõtt-öelda palju parem!---"?Et tal on tegelikult Mariga palju parem olla, lapsed hoiavad ka rohkem Mari poole kui oma ema poole hoidsid, Mari on avatum.
VII
1. Kuidas püüab Tõnu naist mõjutada, et see mõisniku ettepanekuga nõustuks?Käib talle peale, pikib igasuguse jutu sisse juttu sellest ettepanekust, küsib alatihti, et kas Marile siis mõisnik ei meeldi.
2. Mida kuuleb Tõnu Tapu küla targalt?Et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. "Kes ei anna, see ei võta." See ütlus, käis selle kohta, et kui Tõnu Marit mõisa ei anna, siis ta Kuru kohta ei saa.
3. Iseloomusta Mari ja Tõnu dialoogi.Tõnu üritab asjast rääkida, Mari aga loeb samal ajal kolme raamatut korraga. Tõnu räägib linnaminekust peale seda, kui nad on piimaära mõnda aega ajanud. Väidab, et mõisnik on pahane juba, et vastust pole antud. Küsib, kas Mari siis tõesti ei taha ja Mari vastab, et ei taha.
VIII
1. Miks saatis Tõnu naise linna?Et talle meelepärasem olla, sest Marile meeldis linnas, talle meeldisid poed ja rahvahulgad ning kõik muu huvitav, mis linnas toimus. Et mõjutada teda jah-sõna andma lepingu suhtes.
2. Mille peale ütleb Mari, et tema oskab "aiva enesest lugu pidada"?Kui Tõnu küsib talt, et kas ta ei oska sellest lugu pidada, et mõisnik teda himustab. Mari ütleb, et ei oska, et tema oskab endast lugu pidada.
3. Kuidas mõjus Tõnule Mari käitumine?Tõnu läks kirikusse abi paluma. Jõi end täis. Jäi haigeks. Pani teda unes sonima, tal oli halb tuju, midagi kripeldas sees. Ei julgenud mõisnikuga kokku puutuda.
4. Mida õpetas Sutsu ema Tõnule?Tõnu kuuleb Sutsu emalt, et ta peab naise varbaküüne alt musta võtma, juuksetuti lõikama ja kõrvavaiku võtma. Kõrvavaiku ei saa, aga viib ülejäänud koostisosad nõia kätte, see teeb sellest sellise värvitu pallikese ja käsib Tõnul kaelas kanda, et Mari lõpuks alluks Tõnu tahtele. Ja ta ütleb, et see peaks kindlalt mõjuma.
IX
1. Miks ütleb Mari lõpuks, et Tõnu võib oma "piimakontrahti" mõisast ära tuua?Sest et ta oli ise mõisnikuga kokkuleppe ära teinud, ta ei tahtnud Tõnut piinlemas näha. Ta oli iseenda jumal- otsustas oma saatuse üle ise. (Tõnu käis juba lausa võõrastes külades elupaika otsimas.)
2. Kommenteeri Mari vastust, kui ta ütleb: "Võid julgeste minna, ta lubas tänaseks valmis kirjutada."Mari teadis, et tegelikult Tõnu kartis ise lepingut sõlmima minna, teadmata, mida ta mõisnikule ütleb. Kui juba tänaseks valmis kirjutada, siis tähendab see seda, et ta on mingi aeg varem seal käinud ning Tõnule pole kohe teatanud. Tõnu arvas algul ka seda, et see kõik, mis Mari räägib on nali.
3. Kuidas mõjub Tõnule naise nõustumine lepinguga?Ta näeb selles valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest, teeb ta suuremaks, kui on olnud tema isa ja vanaisa.
Kirjandus: Mäeküla piimamees I-IV küsimusteplokk
Nonii, "Mäeküla piimamees".
Minu vastused, mõned on kindlasti valed või osaliselt valed, aga noh, I can't be perfect :P
1. Millal ilmus romaan "Mäeküla piimamees"? 1916
2. Millistes teostes oli E. Vilde varem kujutanud mõisniku ja talupoja suhteid? "Mahtra sõda"
3. Kust on pärit teose algtüübid? Mõisaolustikust
4. Miks oli teose ilmumine üllatuslik? Esimese MS rasked olud, naiseahistamise teema juurde põhjalikult tagasipöördumine, teose üllatuslik stiil
I
1. Kirjelda Ulrich von Kremeri välimust.Ulrich von Kremer on kulunud, korratu, hommikune menüü näha vestil, kuldne pintsak
2. Kellega mõisnik sarnaneb?Bismarc'iga
3. Kirjelda mõisahoonet ja selle ümbrustMõisahoone- alumine korrus valmis, teine korrus pooleli, aiatu, tallid vanad ja lagunenud. Järeldus- allakäik (kogu mõisnikkonna). Rikastumiskirg suur.
4. Mida jutustab autor Kremerite suguvõsast?Pillajaid ja priiskajaid ei olnud. Nad oli auahned, laisad, pikanäpulised. Allakäik. Kremer oli vanapoiss. Tema kolm õde olid vanema venna käest saanud hüüdnime "kolm pingviini". Vend ja õed hoidsid veel endisaegset uhkust alal.
5. Kuidas möödub mõisniku päev?Hommikusöök. Jalutamine. Jälle söök (suvel koos õdede ja vennaga). Teine jalutuskäik. Piibli lugemine. Uinumine.
II
1. Millal toimuvad teose sündmused?Teose sündmused toimuvad 1890-datel aastatel.
2. Mida märkab mõisnik Mari välimuses?Mari on sauniku Tõnu Prillupi teine naine (Esimene, Leenu, suri; Mari on Leenu õde). Ta armastab lapsi. Tal on harvad hambad ning takusad tuhakarva juuksed. Ta laulab keset päeva.
3. Iseloomusta Mari ja Kremeri dialoogi.Mari ei vasta mõisnikule. (Ilmselt trotsist- ta on isepäine.) Mõisnik tunneb Mari vastu suurt huvi ning ei mõista vaikimise põhjust.
4. Mida räägib teenija Vilhelmiine Marist?Et ta istus sohval ja puhkas, kuigi pidi tegelikult põrandaid ja aknaid pesema. Julge naine.
5. Kuidas mõjub Kremerile vestlus Mariga?Kremer huvitub Marist, tahab rohkem teada, Marist saab kinnisidee.
III
1. Kuidas suhtub Mari Kremerisse?Maril on Kremerist näiliselt ükskõik, ta julgeb nalja teha ja vastu ütelda. (Kremer aga ei tohi vigase südameklapi pärast ärrituda.)
2. Mille üle mõtiskleb mõisnik unetutel öödel?Kremer tahab Marit endale saada, paneb osa talu müügile, raha ei võta, sest peab eetiline välja nägema.
IV
1. Kuidas mõtles mõisnik Mari ja Tõnuga kaupa teha?Ta mõtles leida piimamehe töös puudujääk ning anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet. Vastutasuks aga hakkab Mari teda salajas külastama.
2. Kuidas mõjus Kremerile see, kui Mari tuli mõisa mune tooma?Mõisnik oli üksi ja põhapäevariietes. Ta oli innukas ja tahtis aidata, kuid pillas ühe muna maha. Mari tahtis koristada, Kremer ei lasknud. Tavaline mõisnik oleks lasknud munad ära anda ja siis ta välja saatnud, kuid Kremer üritas temaga kenasti käituda ja rääkida. Mari oli tema meelest esimest korda paremas riides ja nii puhta ilmega, et Kremeri silm lausa puhkas. Pani Kremerit kiiremini Prillupit "kunturi" kutsuma. (algul ütles järgmise päeva, siis ütles sama päeva õhtu)
Minu vastused, mõned on kindlasti valed või osaliselt valed, aga noh, I can't be perfect :P
1. Millal ilmus romaan "Mäeküla piimamees"? 1916
2. Millistes teostes oli E. Vilde varem kujutanud mõisniku ja talupoja suhteid? "Mahtra sõda"
3. Kust on pärit teose algtüübid? Mõisaolustikust
4. Miks oli teose ilmumine üllatuslik? Esimese MS rasked olud, naiseahistamise teema juurde põhjalikult tagasipöördumine, teose üllatuslik stiil
I
1. Kirjelda Ulrich von Kremeri välimust.Ulrich von Kremer on kulunud, korratu, hommikune menüü näha vestil, kuldne pintsak
2. Kellega mõisnik sarnaneb?Bismarc'iga
3. Kirjelda mõisahoonet ja selle ümbrustMõisahoone- alumine korrus valmis, teine korrus pooleli, aiatu, tallid vanad ja lagunenud. Järeldus- allakäik (kogu mõisnikkonna). Rikastumiskirg suur.
4. Mida jutustab autor Kremerite suguvõsast?Pillajaid ja priiskajaid ei olnud. Nad oli auahned, laisad, pikanäpulised. Allakäik. Kremer oli vanapoiss. Tema kolm õde olid vanema venna käest saanud hüüdnime "kolm pingviini". Vend ja õed hoidsid veel endisaegset uhkust alal.
5. Kuidas möödub mõisniku päev?Hommikusöök. Jalutamine. Jälle söök (suvel koos õdede ja vennaga). Teine jalutuskäik. Piibli lugemine. Uinumine.
II
1. Millal toimuvad teose sündmused?Teose sündmused toimuvad 1890-datel aastatel.
2. Mida märkab mõisnik Mari välimuses?Mari on sauniku Tõnu Prillupi teine naine (Esimene, Leenu, suri; Mari on Leenu õde). Ta armastab lapsi. Tal on harvad hambad ning takusad tuhakarva juuksed. Ta laulab keset päeva.
3. Iseloomusta Mari ja Kremeri dialoogi.Mari ei vasta mõisnikule. (Ilmselt trotsist- ta on isepäine.) Mõisnik tunneb Mari vastu suurt huvi ning ei mõista vaikimise põhjust.
4. Mida räägib teenija Vilhelmiine Marist?Et ta istus sohval ja puhkas, kuigi pidi tegelikult põrandaid ja aknaid pesema. Julge naine.
5. Kuidas mõjub Kremerile vestlus Mariga?Kremer huvitub Marist, tahab rohkem teada, Marist saab kinnisidee.
III
1. Kuidas suhtub Mari Kremerisse?Maril on Kremerist näiliselt ükskõik, ta julgeb nalja teha ja vastu ütelda. (Kremer aga ei tohi vigase südameklapi pärast ärrituda.)
2. Mille üle mõtiskleb mõisnik unetutel öödel?Kremer tahab Marit endale saada, paneb osa talu müügile, raha ei võta, sest peab eetiline välja nägema.
IV
1. Kuidas mõtles mõisnik Mari ja Tõnuga kaupa teha?Ta mõtles leida piimamehe töös puudujääk ning anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet. Vastutasuks aga hakkab Mari teda salajas külastama.
2. Kuidas mõjus Kremerile see, kui Mari tuli mõisa mune tooma?Mõisnik oli üksi ja põhapäevariietes. Ta oli innukas ja tahtis aidata, kuid pillas ühe muna maha. Mari tahtis koristada, Kremer ei lasknud. Tavaline mõisnik oleks lasknud munad ära anda ja siis ta välja saatnud, kuid Kremer üritas temaga kenasti käituda ja rääkida. Mari oli tema meelest esimest korda paremas riides ja nii puhta ilmega, et Kremeri silm lausa puhkas. Pani Kremerit kiiremini Prillupit "kunturi" kutsuma. (algul ütles järgmise päeva, siis ütles sama päeva õhtu)
Arvutiõpetus: Exceli kasutusõpetus- küsimused vastustega
* on märgitud ebatäpsed või poolikud vastused. Järgnevad küsimused on vastused materjalile, mida nõutakse kümnedas klassis Exceli lõputöös
Kordamisküsimused
1. Milles seisneb tabelitöötlusprogrammi tabeli eelis tekstitöötlusprogrammi tabeli ees?Suur aja kokkuhoid, sest tabelisse kirjutatud andmete ja valemite järgi arvutatakse automaatselt tabeli ülejäänud väärtused algandmete muutmisel muutuvad automaatselt arvutuste tulemused tabeli andmeid on võimalik sobivalt ümber järjestada ja sorteeridatabeli andmete põhjal on lihtne koostada diagramme tabeli andmeid on lihtne vormindada ja esitleda.Eelis tekstiredaktori tabelite ees: lahtri sisu vormindamine (kuupäev, tekst, erineva formaadiga arvandmed jne), keerukate arvutuste tegemine.
2. Milline on programmiga Microsoft Excel tehtud faili salvestamisel vaikimisi kasutatavlaiend? Xls
3. Kirjelda, kuidas Sinu arvutis avada programmi Microsoft Excel. vasak klõps Start menüüle all vasakus nurgas, siis sealt valikust Programs, siis Microsoft Office ja seejärel valida sealt Microsoft Excel
4. Kuidas tuua ekraanil nähtavale vajalik nupuriba? Nupuribasid saab sisse ja välja lülitadamenüüst View → Toolbars. Soovitav on hoida nähtaval standardriba (Standard)vorminguriba (Formatting)
5. Kuidas koristada ekraanilt mittevajalik nupuriba? Teha samamoodi nagu sisselülitades, teist korda vajutades kaob mittevajalik nupuriba ära
6. Millest koosneb Microsoft Excel'i fail? Excel’i dokument koosneb töölehtedest(sheets): vaikimisi nimed Sheet1;Sheet2; Sheet3
7. Millistest objektidest koosneb Excel'i tabeli tööleht? Igal töölehel on tabel (table)Tabelis on veerud (column) ja read(row)Rea ja veeru ristumiskohas asub lahter(cell)
8. Kuidas kirjeldatakse lahtri asukohta Excel'i tabelis? Too näide. Lahtreid kirjeldab lahtri aadress, mis koosneb veeru ja rea tähtistest, näiteks A1, C15, AF245
9. Kuidas tähistatakse märgistatud lahtrite ploki aadressi? Valemis võib kasutada ka teise töölehe andmeid, siis on lahtri aadressi ees ka töölehe nimi, nt Sheet2!A3
10. Kuidas tähistatakse Exceli tabelis veerge? Millise tähisega on kõige viimane veerg? Veerge tähistatakse suurte tähtedega:A, B, C, ..., AA, AB, ..., IU, IV. Viimane veerg IV.
11. Kuidas tähistatakse Excel'i tabelis ridu? Milline on viimase rea tähis? Ridu tähistatakse numbritega:1, 2, 3, ..., 65536
12. Kuidas viidata mõnel teisel töölehel olevale lahtrile? Too näide. Lahtri aadressi ees on ka töölehe nimi, nt Sheet2!A3
13. Sul on avatud Excel'i programm. Kuidas avada uut tühja töövihikut? File-menüü käsk New
14. Sul on avatud Excel'i programm. Kuidas avada varem arvutisse salvestatud faili? topeltklõps faili nimel programmi Windows Explorer aknas (käivitab ka programmi) avatud programmis File → Open või nupp Open .
15. Kuidas saad aru, milline töölehe lahter on parajasti aktiivne? Aktiivse lahtri ümber on tume raam.Aktiivse lahtri sisu on kuvatud sisestusväljal.Aktiivne lahter ei muutu, kui liigutadakerimisriba
16. Millisesse lahtrisse paigutatakse klaviatuurilt trükitud tekst, kui korraga on märgistatudterve lahtrite plokk? Esimesse lahtrisse
17. Missuguseid võimalusi tead tabeli lahtrite vahel liikumiseks? Edasi liikumiseks klahv Tab, tagasi liikuseks Shift+Tab
18. Kuidas kasutatakse Edit-menüü käsku Go To? Reale Reference tuleb sisestada vajaliku lahtri aadress
19. Mille poolest erinevad Edit-menüü käsud Delete ja Clear? Delete kustutab lahtri, Clear kustutab vormingu.*
20. Kuidas kasutatakse Edit-menüü käsku Fill?
21. Kuidas eristada aktiivset töölehte mitteaktiivsest? Aktiivse töölehe sakk on valge taustaga ja teistest lehesakkidest eespool
22. Kuidas saad liikuda teisele töölehele? Tuleb teha topeltklõps töölehele liikumiseks
23. Millal kasutatakse andmete kujutamiseks joondiagrammi? Andmete omavaheliseks võrdlemiseks, andmete ajalise muutumise kirjeldamiseks
24. Millal kasutatakse andmete kujutamiseks sektordiagrammi? Terviku osadeks jaotumise kirjeldamiseks.
25. Missuguste andmete kujutamiseks kasutatakse nn Doughnut-tüüpi diagrammi? Kui on vaja osi võrrelda
26. Missugune diagrammitüüp on õige valida temperatuuri muutumise kujutamiseks? Joondiagramm.
27. Sul on tarvis diagrammil kujutada viie erineva teleri maksumust? Missugust tüüpidiagrammi kasutad? Tulpdiagrammi
28. Millise käsuga lisatakse töölehele diagramm? Insert menüüs käsk Chart.
29. Kuidas töölehel olevat diagramm kustutada? Diagramm tuleb märgistada ja vajutada Delete-klahvi
30. Missugused võimalused on diagrammi paigutamiseks Excel'i faili? 1)Võib paigutada diagram kas uuele töölehele (As new sheet), sisestada lehe nimi või 2) olemasolevale töölehele (As object in), valida lehe nimi.
31. Missugusel juhul tuleks eelistada andmete näitlikustamiseks tabelit, missuguseldiagrammi? Tabelit, kui on oluline näidata täpseid väärtusi, diagrammi, kui on oluline näidata andmetevahelisi seoseid või andmeid võrrelda
32. Mille poolest erinevad Column-tüüpi ja Bar-tüüpi diagrammid? Column on tulpdiagramm suunaga alt üles, Bar on tulpdiagramm suunaga vasakult paremale.
33. Mille poolest erinevad Pie-tüüpi ja Doughnut tüüpi diagrammid? Pie on sektordiagramm ja Doughnut on seest tühi sektordiagramm.
34. Mille poolest erinevad Column-tüüpi ja Pie-tüüpi diagrammid? Column on tulpdiagramm, kus võrreldakse andmeid, Pie-tööpi diagrammis aga võrreldakse osade jaotumist tervikus.
35. Missugust tüüpi diagrammi kasutad, kui Sul on vaja kujutada Eestis elavate rahvusteosakaalu kogu rahvastikus? Pie või Dougnut tüüpi diagrammi.
36. Kuidas lisada diagrammile pealkiri? Insert- Chart-Titles (Chart title)
37. Kuidas lisada diagrammile telgede kirjeldused? Insert- Chart- Titles – telgede nimes(Category X axis, Value Y axis)
38. Kuidas lisada diagrammile andmetabelit? Insert-Chart- Data Label39. Kuidas lisada tulpdiagrammi tulpadele andmete väärtused? Insert- Chart- Data Labels- Category name
40. Kuidas lisada sektordiagrammile andmete protsentuaalsed väärtused? Insert- Chart- Data Labels- Percentage
41. Kuidas lisada sektordiagrammile andmete arvväärtused? Insert- Chart- Data Labels-Value
42. Kuidas lisada joondiagrammile andmete arvväärtused? Insert- Chart- Data Labels-Value
43. Kuidas kustutada diagrammilt mittevajalik andmeseeria? Klõpsata objektil hire parema nupuga ja valida avanevast omamenüüst vajalik käsklus.
44. Kuidas lisada diagrammile puuduv andmeseeria? Insert- Chart- Series
45. Kuidas muuta lahtrite plokki, kust on võetud diagrammi andmed? Insert- Chart- Name(nimed), väärtused(values), telgede sildid (Category (X) axis labels)
46. Kuidas muuta seda, kas andmeseeriad paiknevad ridades või veergudes? Insert- Chart- Data range- Series in – Rows(ridades) või Columns(veergudes)
47. Kuidas peita või tuua nähtavale diagrammi värviseletust? Insert- Chart- Legend
48. Sul on tarvis moodustada loend järjestikustest täisarvudest 1, 2, 3, ... Kuidas toimid? Kirjutan lahtrisse A1: 1, lahtrisse A2: 2, ja siis märgistan ära kõik lahtrid kuni alla välja.
49. Sul on tarvis moodustada loend nädalapäevadest. Kuidas toimid? Kirjutan Lahtisse A1 esmaspäev, lahtrisse A2 teisipäev ja teen aktiivseks kõik lahtrid kuni A7-eni.
50. Sul on vaja moodustada loend järjestikuste kuude 1. kuupäevadest. Kuidas toimid? Kirjutan lahtrisse A1 01.01.2007, lahtrisse A2 01.02.2007 jne.
51. Sul on tarvis moodustada loend kellaaegadest 11:00, 12:00, 13:00 jne. Kuidas toimid?Kirjutan lahtrisse A1 11:00 , lahtrisse A2 12:00 jne.
52. Sul on tarvis moodustada loend järjestikuste kuude nimedest. Kuidas toimid? Vaata eelnevat.
53. Sul on tarvis moodustada loend 14:00, 14:20: 14:40, 15:00 jne. Kuidas toimid? Kirjutan esimesed kolm.
54. Sul on tarvis moodustada loend järjestikustest kuupäevadest alates 1. juunist. Kuidastoimid? Kirjutan kaks esimest.*
55. Sul on tarvis valmistada loend kabinet 1, Kabinet 2, Kabinet 3 jne. Kuidas toimid?
56. Kirjelda, kuidas tabeli lahtreid ühendada. Märgistan kõik tabeli lahtrid ja valin parema-kliki-menüüst käsu merge cells
57. Kirjeldada, kuidas tabeli ühendatud lahtreid lahti ühendada. Split cells
58. Kirjelda, kuidas saad seadistada lahtrit nii, et selles vajaduse korral murtaks teksti? Alt+ Enter
59. Mis juhtub, kui tekst lahtris on pikem kui lahtri laius? Kas tekkivas olukorras onerinevusi, kui lahtrist paremale jääv lahter on täis või tühi? Siis jääb osa teksti varju ing seda hoitakse mälus. Kui paremal oleval lahter on tühi siis läheb tekst sinna edasi.
60. Mis juhtub, kui lahtrisse sisestatud kümnendmurd on pikem kui lahtri laius?Ümardab koma järel olevad numbrid
61. Mis juhtub, kui lahtrisse sisestatud täisarv on lahtrist laiem? Kirjutab arvu 10 astme abil või näitab nn trelle.
62. Kuidas on vaikimisi joondatud lahtrisse sisestatud arvandmed? Lahtri paremasse äärde*
63. Kuidas on vaikimisi joondatud lahtrisse sisestatud tekst?
64. Kuidas joondada lahtri sisu vertikaalselt keskele? Andmeribalt (centre)(FORMAT- CELL –ALIGNMENT)
65. Kuidas muuta kirjasuurust? Andmeribalt ikoonilt. (FORMAT- CELL –FONT)
66. Kuidas muuta fonti? Andmeribalt ikoonilt.
67. Kuidas muuta kirjastiili (rasvane, kald-, allajoonitud kiri)? Andmeribalt ikoonilt.
68. Kuidas muuta kirja värvi? Andmeribalt ikoonilt.*
69. Missugused võimalused on teksti paigutamiseks lahtrisiseselt?
70. Kuidas kujundada lahtrite piirjooni?Format- Cells-Borders
71. Missuguseid erinevaid numbrivorminguid on võimalik Excelis kasutada? General (vormindamata), number(saab määrata komakohtade arvu ja selle, kas arvu klassid eraldatakse tühikuga)
72. Mida saab muuta numbrivormingu "Number" puhul? Saab määrata komakohtade arvu ja selle, kas arvu klassid eraldatakse tühikuga.
73. Mida saab määrata numbrivormingu "Currency" puhul? Kuidas tulemus kuvatakse? Rahavorming, saab määrata rahaühiku ja komakohtade arvu.
74. Mida saab määrata numbrivormingu "Percentage puhul"? Kuidas tulemus kuvatakse? Arvud väljendatakse protsentides, arvu järel sümbol %
75. Kuidas saab muuta kuupäeva vormingut? Format- Cells- Number-Date(erinevad kuupäevavormingud)
76. Mis on tingimusvormingu sisu? Võimaldab programmile öelda, kuidas lahtreid kujundada sõluvalt nende väärtustest.*
77. Millised võimalused on tingimusvormingu puhul tingimuse kirjeldamiseks? Mida need tähendavad?
78. Mitu erinevat tingimust saab tingimusvormingu puhul ühele lahtrile määrata? Ühele piirkonnale saab maksmimaalselt määrata kolm tingimust.
79. Mida saab tingimusvormingu puhul lahtri kujunduses muuta? Font(kirjatüüp, stiil, -suurus, alajooned kirjavärv), border(lahtri äärejooned, nende stiil ja värv),patterns(lahtri taustavärv ja –muster).
80. Kuidas muuta veeru laiust? Format- Column- Width*
81. Kuidas määrata veerule etteantud laiust?
82. Kuidas muuta rea kõrgust? Format-Row-Height*83. Kuidas määrata reale etteantud kõrgust?
84. Kuidas määrata veerule minimaalne laius, mis veel lahtri sisu ära mahutab? Format-Column-Autofit
85. Kuidas määrata reale minimaalne kõrgus, mis veel reas oleba teksti ära mahutab? Format-Row-Autofit
86. Kuidas peita tabeli rida? Format-Row-Hide
87. Kuidas peita tabeli veerg?Format- Colum-Hide
88. Kuidas tuua tabeli peidetud rida uuesti nähtavale? Format-Row-UnHide
89. Kuidas tuua tabeli peidetud veerg uuesti nähtavale? Format-Column-UnHide
90. Kuidas märgistada tabelis terve rida? Klõpsata hiirega selle rea numbril
91. Kuidas märgistada tabelis terve veerg? Klõpsata hiirega selle veeru tähisel
92. Kuidas märgistada lahtrite plokki? Lohistada hiirega üle vajaliku ristkülikukujulise ala kuni viimase lahtrini või Shift-klahvi all hoides märgistada viimane lahter.
93. Kuidas tühjendada lahtri sisu? Märgistada lahter, vajutada klahvi Delete.
94. Kuidas kustutada lahtri vormingut? Edit- Clear- Formats
95. Kuidas saab parandada vigase lahtri sisu? Kui kursor on veel lahtris, saab kustutada backspace abil, samme saab tagasi võtta Undo(Ctrl+Z), sisu võib üle kirjutada). Saab parandada sisu ka valemiribal.
96. Mida teeb automaatne parandus "Capitaliza first letter of a sentence"? Too näide. Muudab lause esimese tähe suurtäheks (Eva läks poodi)
97. Mida teeb automaatne parandus "Correct two initial capitals"? Too näide. Asendab ekslikult sisestatud kaks suurtähte sõna algul ühega (Eva läks poodi)
98. Mida teeb automaatne parandus "Capitalize names of days"? Too näide. Muudab nädalapäevade algsutähed suureks. nt Reede (?)
99. Mida teeb automaatne parandus "Correct accidental use of caps lock key"? Too näide. Parandab suurtäheluku eksliku kasutuse.
100. Mida teeb pärast lahtri märgistamist Delete-klahvi vajutus? Kustutab lahtri sisu.
101. Kuidas lisada tabelisse uus veerg? Insert- Column
102. Kuidas lisada tabelisse uus rida? Insert- Row
103. Kas uue veeru lisamisel paigutatakse see märgistatud veerust vasakule või paremale? Vasakule
104. Kas uue rea lisamisel paigutatakse see märgistatud reast allapoole või ülespoole? ülespoole
105. Kuidas lisada töövihikusse uus tööleht? Märgistada tööleht, mille ette tahame uue lehe lisada, siis valida insert- worksheet.
106. Kuidas muuta töölehe nime? Teha lehesakil topeltklõps, kirjutada uus nimi, vajutada Enter.
107. Kas uus tööleht lisatakse märgistatud töölehest ette- või tahapoole? Ettepoole.
108. Milline oht on töölehe kustutamisel töövihikust? Pöördumatu tegevus. Oht, et muudad meelt ja tahad töölehte siiski tagasi, kuid seda ei saa teha.
109. Missugused võimalused on lahtri või lahtrite ploki kopeerimiseks teise kohta? Märgistada kopeeritav lahter koos kogu lahtrite plokiga, kuhu tahame sisu kopeerida, valida Edit-Fill- edasi kopeerimise suund.
110. Missugused võimalused on lahtri või lahtrite ploki teisaldamiseks teise asukohta? Teisaldamine on sama, mis kopeerimine, kuid kasutatakse käsku Paste või Cut, mitte Copy.
Kordamisküsimused
1. Milles seisneb tabelitöötlusprogrammi tabeli eelis tekstitöötlusprogrammi tabeli ees?Suur aja kokkuhoid, sest tabelisse kirjutatud andmete ja valemite järgi arvutatakse automaatselt tabeli ülejäänud väärtused algandmete muutmisel muutuvad automaatselt arvutuste tulemused tabeli andmeid on võimalik sobivalt ümber järjestada ja sorteeridatabeli andmete põhjal on lihtne koostada diagramme tabeli andmeid on lihtne vormindada ja esitleda.Eelis tekstiredaktori tabelite ees: lahtri sisu vormindamine (kuupäev, tekst, erineva formaadiga arvandmed jne), keerukate arvutuste tegemine.
2. Milline on programmiga Microsoft Excel tehtud faili salvestamisel vaikimisi kasutatavlaiend? Xls
3. Kirjelda, kuidas Sinu arvutis avada programmi Microsoft Excel. vasak klõps Start menüüle all vasakus nurgas, siis sealt valikust Programs, siis Microsoft Office ja seejärel valida sealt Microsoft Excel
4. Kuidas tuua ekraanil nähtavale vajalik nupuriba? Nupuribasid saab sisse ja välja lülitadamenüüst View → Toolbars. Soovitav on hoida nähtaval standardriba (Standard)vorminguriba (Formatting)
5. Kuidas koristada ekraanilt mittevajalik nupuriba? Teha samamoodi nagu sisselülitades, teist korda vajutades kaob mittevajalik nupuriba ära
6. Millest koosneb Microsoft Excel'i fail? Excel’i dokument koosneb töölehtedest(sheets): vaikimisi nimed Sheet1;Sheet2; Sheet3
7. Millistest objektidest koosneb Excel'i tabeli tööleht? Igal töölehel on tabel (table)Tabelis on veerud (column) ja read(row)Rea ja veeru ristumiskohas asub lahter(cell)
8. Kuidas kirjeldatakse lahtri asukohta Excel'i tabelis? Too näide. Lahtreid kirjeldab lahtri aadress, mis koosneb veeru ja rea tähtistest, näiteks A1, C15, AF245
9. Kuidas tähistatakse märgistatud lahtrite ploki aadressi? Valemis võib kasutada ka teise töölehe andmeid, siis on lahtri aadressi ees ka töölehe nimi, nt Sheet2!A3
10. Kuidas tähistatakse Exceli tabelis veerge? Millise tähisega on kõige viimane veerg? Veerge tähistatakse suurte tähtedega:A, B, C, ..., AA, AB, ..., IU, IV. Viimane veerg IV.
11. Kuidas tähistatakse Excel'i tabelis ridu? Milline on viimase rea tähis? Ridu tähistatakse numbritega:1, 2, 3, ..., 65536
12. Kuidas viidata mõnel teisel töölehel olevale lahtrile? Too näide. Lahtri aadressi ees on ka töölehe nimi, nt Sheet2!A3
13. Sul on avatud Excel'i programm. Kuidas avada uut tühja töövihikut? File-menüü käsk New
14. Sul on avatud Excel'i programm. Kuidas avada varem arvutisse salvestatud faili? topeltklõps faili nimel programmi Windows Explorer aknas (käivitab ka programmi) avatud programmis File → Open või nupp Open .
15. Kuidas saad aru, milline töölehe lahter on parajasti aktiivne? Aktiivse lahtri ümber on tume raam.Aktiivse lahtri sisu on kuvatud sisestusväljal.Aktiivne lahter ei muutu, kui liigutadakerimisriba
16. Millisesse lahtrisse paigutatakse klaviatuurilt trükitud tekst, kui korraga on märgistatudterve lahtrite plokk? Esimesse lahtrisse
17. Missuguseid võimalusi tead tabeli lahtrite vahel liikumiseks? Edasi liikumiseks klahv Tab, tagasi liikuseks Shift+Tab
18. Kuidas kasutatakse Edit-menüü käsku Go To? Reale Reference tuleb sisestada vajaliku lahtri aadress
19. Mille poolest erinevad Edit-menüü käsud Delete ja Clear? Delete kustutab lahtri, Clear kustutab vormingu.*
20. Kuidas kasutatakse Edit-menüü käsku Fill?
21. Kuidas eristada aktiivset töölehte mitteaktiivsest? Aktiivse töölehe sakk on valge taustaga ja teistest lehesakkidest eespool
22. Kuidas saad liikuda teisele töölehele? Tuleb teha topeltklõps töölehele liikumiseks
23. Millal kasutatakse andmete kujutamiseks joondiagrammi? Andmete omavaheliseks võrdlemiseks, andmete ajalise muutumise kirjeldamiseks
24. Millal kasutatakse andmete kujutamiseks sektordiagrammi? Terviku osadeks jaotumise kirjeldamiseks.
25. Missuguste andmete kujutamiseks kasutatakse nn Doughnut-tüüpi diagrammi? Kui on vaja osi võrrelda
26. Missugune diagrammitüüp on õige valida temperatuuri muutumise kujutamiseks? Joondiagramm.
27. Sul on tarvis diagrammil kujutada viie erineva teleri maksumust? Missugust tüüpidiagrammi kasutad? Tulpdiagrammi
28. Millise käsuga lisatakse töölehele diagramm? Insert menüüs käsk Chart.
29. Kuidas töölehel olevat diagramm kustutada? Diagramm tuleb märgistada ja vajutada Delete-klahvi
30. Missugused võimalused on diagrammi paigutamiseks Excel'i faili? 1)Võib paigutada diagram kas uuele töölehele (As new sheet), sisestada lehe nimi või 2) olemasolevale töölehele (As object in), valida lehe nimi.
31. Missugusel juhul tuleks eelistada andmete näitlikustamiseks tabelit, missuguseldiagrammi? Tabelit, kui on oluline näidata täpseid väärtusi, diagrammi, kui on oluline näidata andmetevahelisi seoseid või andmeid võrrelda
32. Mille poolest erinevad Column-tüüpi ja Bar-tüüpi diagrammid? Column on tulpdiagramm suunaga alt üles, Bar on tulpdiagramm suunaga vasakult paremale.
33. Mille poolest erinevad Pie-tüüpi ja Doughnut tüüpi diagrammid? Pie on sektordiagramm ja Doughnut on seest tühi sektordiagramm.
34. Mille poolest erinevad Column-tüüpi ja Pie-tüüpi diagrammid? Column on tulpdiagramm, kus võrreldakse andmeid, Pie-tööpi diagrammis aga võrreldakse osade jaotumist tervikus.
35. Missugust tüüpi diagrammi kasutad, kui Sul on vaja kujutada Eestis elavate rahvusteosakaalu kogu rahvastikus? Pie või Dougnut tüüpi diagrammi.
36. Kuidas lisada diagrammile pealkiri? Insert- Chart-Titles (Chart title)
37. Kuidas lisada diagrammile telgede kirjeldused? Insert- Chart- Titles – telgede nimes(Category X axis, Value Y axis)
38. Kuidas lisada diagrammile andmetabelit? Insert-Chart- Data Label39. Kuidas lisada tulpdiagrammi tulpadele andmete väärtused? Insert- Chart- Data Labels- Category name
40. Kuidas lisada sektordiagrammile andmete protsentuaalsed väärtused? Insert- Chart- Data Labels- Percentage
41. Kuidas lisada sektordiagrammile andmete arvväärtused? Insert- Chart- Data Labels-Value
42. Kuidas lisada joondiagrammile andmete arvväärtused? Insert- Chart- Data Labels-Value
43. Kuidas kustutada diagrammilt mittevajalik andmeseeria? Klõpsata objektil hire parema nupuga ja valida avanevast omamenüüst vajalik käsklus.
44. Kuidas lisada diagrammile puuduv andmeseeria? Insert- Chart- Series
45. Kuidas muuta lahtrite plokki, kust on võetud diagrammi andmed? Insert- Chart- Name(nimed), väärtused(values), telgede sildid (Category (X) axis labels)
46. Kuidas muuta seda, kas andmeseeriad paiknevad ridades või veergudes? Insert- Chart- Data range- Series in – Rows(ridades) või Columns(veergudes)
47. Kuidas peita või tuua nähtavale diagrammi värviseletust? Insert- Chart- Legend
48. Sul on tarvis moodustada loend järjestikustest täisarvudest 1, 2, 3, ... Kuidas toimid? Kirjutan lahtrisse A1: 1, lahtrisse A2: 2, ja siis märgistan ära kõik lahtrid kuni alla välja.
49. Sul on tarvis moodustada loend nädalapäevadest. Kuidas toimid? Kirjutan Lahtisse A1 esmaspäev, lahtrisse A2 teisipäev ja teen aktiivseks kõik lahtrid kuni A7-eni.
50. Sul on vaja moodustada loend järjestikuste kuude 1. kuupäevadest. Kuidas toimid? Kirjutan lahtrisse A1 01.01.2007, lahtrisse A2 01.02.2007 jne.
51. Sul on tarvis moodustada loend kellaaegadest 11:00, 12:00, 13:00 jne. Kuidas toimid?Kirjutan lahtrisse A1 11:00 , lahtrisse A2 12:00 jne.
52. Sul on tarvis moodustada loend järjestikuste kuude nimedest. Kuidas toimid? Vaata eelnevat.
53. Sul on tarvis moodustada loend 14:00, 14:20: 14:40, 15:00 jne. Kuidas toimid? Kirjutan esimesed kolm.
54. Sul on tarvis moodustada loend järjestikustest kuupäevadest alates 1. juunist. Kuidastoimid? Kirjutan kaks esimest.*
55. Sul on tarvis valmistada loend kabinet 1, Kabinet 2, Kabinet 3 jne. Kuidas toimid?
56. Kirjelda, kuidas tabeli lahtreid ühendada. Märgistan kõik tabeli lahtrid ja valin parema-kliki-menüüst käsu merge cells
57. Kirjeldada, kuidas tabeli ühendatud lahtreid lahti ühendada. Split cells
58. Kirjelda, kuidas saad seadistada lahtrit nii, et selles vajaduse korral murtaks teksti? Alt+ Enter
59. Mis juhtub, kui tekst lahtris on pikem kui lahtri laius? Kas tekkivas olukorras onerinevusi, kui lahtrist paremale jääv lahter on täis või tühi? Siis jääb osa teksti varju ing seda hoitakse mälus. Kui paremal oleval lahter on tühi siis läheb tekst sinna edasi.
60. Mis juhtub, kui lahtrisse sisestatud kümnendmurd on pikem kui lahtri laius?Ümardab koma järel olevad numbrid
61. Mis juhtub, kui lahtrisse sisestatud täisarv on lahtrist laiem? Kirjutab arvu 10 astme abil või näitab nn trelle.
62. Kuidas on vaikimisi joondatud lahtrisse sisestatud arvandmed? Lahtri paremasse äärde*
63. Kuidas on vaikimisi joondatud lahtrisse sisestatud tekst?
64. Kuidas joondada lahtri sisu vertikaalselt keskele? Andmeribalt (centre)(FORMAT- CELL –ALIGNMENT)
65. Kuidas muuta kirjasuurust? Andmeribalt ikoonilt. (FORMAT- CELL –FONT)
66. Kuidas muuta fonti? Andmeribalt ikoonilt.
67. Kuidas muuta kirjastiili (rasvane, kald-, allajoonitud kiri)? Andmeribalt ikoonilt.
68. Kuidas muuta kirja värvi? Andmeribalt ikoonilt.*
69. Missugused võimalused on teksti paigutamiseks lahtrisiseselt?
70. Kuidas kujundada lahtrite piirjooni?Format- Cells-Borders
71. Missuguseid erinevaid numbrivorminguid on võimalik Excelis kasutada? General (vormindamata), number(saab määrata komakohtade arvu ja selle, kas arvu klassid eraldatakse tühikuga)
72. Mida saab muuta numbrivormingu "Number" puhul? Saab määrata komakohtade arvu ja selle, kas arvu klassid eraldatakse tühikuga.
73. Mida saab määrata numbrivormingu "Currency" puhul? Kuidas tulemus kuvatakse? Rahavorming, saab määrata rahaühiku ja komakohtade arvu.
74. Mida saab määrata numbrivormingu "Percentage puhul"? Kuidas tulemus kuvatakse? Arvud väljendatakse protsentides, arvu järel sümbol %
75. Kuidas saab muuta kuupäeva vormingut? Format- Cells- Number-Date(erinevad kuupäevavormingud)
76. Mis on tingimusvormingu sisu? Võimaldab programmile öelda, kuidas lahtreid kujundada sõluvalt nende väärtustest.*
77. Millised võimalused on tingimusvormingu puhul tingimuse kirjeldamiseks? Mida need tähendavad?
78. Mitu erinevat tingimust saab tingimusvormingu puhul ühele lahtrile määrata? Ühele piirkonnale saab maksmimaalselt määrata kolm tingimust.
79. Mida saab tingimusvormingu puhul lahtri kujunduses muuta? Font(kirjatüüp, stiil, -suurus, alajooned kirjavärv), border(lahtri äärejooned, nende stiil ja värv),patterns(lahtri taustavärv ja –muster).
80. Kuidas muuta veeru laiust? Format- Column- Width*
81. Kuidas määrata veerule etteantud laiust?
82. Kuidas muuta rea kõrgust? Format-Row-Height*83. Kuidas määrata reale etteantud kõrgust?
84. Kuidas määrata veerule minimaalne laius, mis veel lahtri sisu ära mahutab? Format-Column-Autofit
85. Kuidas määrata reale minimaalne kõrgus, mis veel reas oleba teksti ära mahutab? Format-Row-Autofit
86. Kuidas peita tabeli rida? Format-Row-Hide
87. Kuidas peita tabeli veerg?Format- Colum-Hide
88. Kuidas tuua tabeli peidetud rida uuesti nähtavale? Format-Row-UnHide
89. Kuidas tuua tabeli peidetud veerg uuesti nähtavale? Format-Column-UnHide
90. Kuidas märgistada tabelis terve rida? Klõpsata hiirega selle rea numbril
91. Kuidas märgistada tabelis terve veerg? Klõpsata hiirega selle veeru tähisel
92. Kuidas märgistada lahtrite plokki? Lohistada hiirega üle vajaliku ristkülikukujulise ala kuni viimase lahtrini või Shift-klahvi all hoides märgistada viimane lahter.
93. Kuidas tühjendada lahtri sisu? Märgistada lahter, vajutada klahvi Delete.
94. Kuidas kustutada lahtri vormingut? Edit- Clear- Formats
95. Kuidas saab parandada vigase lahtri sisu? Kui kursor on veel lahtris, saab kustutada backspace abil, samme saab tagasi võtta Undo(Ctrl+Z), sisu võib üle kirjutada). Saab parandada sisu ka valemiribal.
96. Mida teeb automaatne parandus "Capitaliza first letter of a sentence"? Too näide. Muudab lause esimese tähe suurtäheks (Eva läks poodi)
97. Mida teeb automaatne parandus "Correct two initial capitals"? Too näide. Asendab ekslikult sisestatud kaks suurtähte sõna algul ühega (Eva läks poodi)
98. Mida teeb automaatne parandus "Capitalize names of days"? Too näide. Muudab nädalapäevade algsutähed suureks. nt Reede (?)
99. Mida teeb automaatne parandus "Correct accidental use of caps lock key"? Too näide. Parandab suurtäheluku eksliku kasutuse.
100. Mida teeb pärast lahtri märgistamist Delete-klahvi vajutus? Kustutab lahtri sisu.
101. Kuidas lisada tabelisse uus veerg? Insert- Column
102. Kuidas lisada tabelisse uus rida? Insert- Row
103. Kas uue veeru lisamisel paigutatakse see märgistatud veerust vasakule või paremale? Vasakule
104. Kas uue rea lisamisel paigutatakse see märgistatud reast allapoole või ülespoole? ülespoole
105. Kuidas lisada töövihikusse uus tööleht? Märgistada tööleht, mille ette tahame uue lehe lisada, siis valida insert- worksheet.
106. Kuidas muuta töölehe nime? Teha lehesakil topeltklõps, kirjutada uus nimi, vajutada Enter.
107. Kas uus tööleht lisatakse märgistatud töölehest ette- või tahapoole? Ettepoole.
108. Milline oht on töölehe kustutamisel töövihikust? Pöördumatu tegevus. Oht, et muudad meelt ja tahad töölehte siiski tagasi, kuid seda ei saa teha.
109. Missugused võimalused on lahtri või lahtrite ploki kopeerimiseks teise kohta? Märgistada kopeeritav lahter koos kogu lahtrite plokiga, kuhu tahame sisu kopeerida, valida Edit-Fill- edasi kopeerimise suund.
110. Missugused võimalused on lahtri või lahtrite ploki teisaldamiseks teise asukohta? Teisaldamine on sama, mis kopeerimine, kuid kasutatakse käsku Paste või Cut, mitte Copy.
Ajalugu: Eestlaste suhtumine võõrvõimu - funny kokkuvõte
eestlased suhtusid Nõukogude okupatsiooni palju suurema viha ja vastukarvasusega(on selline sõna olemas?:D), venelaste repressioonid olid tõepoolest ka hullemad kui sakslaste omad; NKVD peeti sama heaks kui Osama bin Ladenit, pervod olid need venelased aga sakslasi tervitati nüüd hoopis kui päästjaid (meenutame seda, et enne olid eestlased 700 aastat sakslaste orjapõlve all), see küll muutus natsa aja pärast aga ikkagi olid sakslased lahedamad nende arust
Ajalugu: EV taastamise katse
Endise peaministri Jüri Uluotsa ümber koondunud grupp pooldas seda, et sakslasi ei nõrgestata, kuid nendega ei tehta koostööd ka, aga noored inimesed leidsid veel ühe tee (nn kolmas tee), kus seostati tulevikku Saksamaa lüüasaamisega ning lääneriikide abile iseseisvuse taastamisel. Taolised illegaalsed grupid ühendas 1944. aasta veebruaris loodud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Esmalt need kaks ei saanud läbi, hiljem kui Otto Tief, kes oli J. Uluotsa lähemaid kaastöölisi, sai Rahvuskomitee juhiks, siis koostöö süvenes ja taasiseseisvumisel 18. septembril määras Uluots ametisse Vabariigi Valistuse, mille juhiks Tief, saades ise 1937. aasta Põhiseaduse põhjal presidendiks; sõjaväe ülemjuhatajaks sai kindralmajor Jaan Maide. 20. septembril lehvis Pika Hermani tornis sinimustvalge lipp. Rahva seas järgnes vaimustustorm, aga Saksa väejuhatus pidas seda mässuks, algasid tulevahetused. 21. september otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata eksiilis, kuid Rootsi pääses vaid 2 liiget, teised arreteeriti NKVD poolt ja saadeti vangilaagrisse, Maide hukati.
Ajalugu: Eesti kaotused, II MS tagajärg; Pagulus-Eesti - kokkuvõte
Rahvastik vähenes ligi veerandi - 280 000 inimese- võrra. Narva hävis täielikult, ülisuured purustused Tartus, Tallinnas ja mujal. Sadamad, raud- ja maanteed purustatud
II MS tagajärg: Eesti langes umbes pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla, venestamine (see ka, et venelased eestisse elama ja siis pagulased Kanadas, Ameerikas, Soomes, Rootsis jms)
Pagulus-Eesti: ongi need, kes siit jalga lasid ja mujal elama asusid, vaikselt lootes, et ajee äkki Eesti Vabariik teeb kammbäki, pff, aga ei teinud, siis vaikselt hakkasid seal võõral maal olema ja kui Eesti tegigi kammbäki, siis osad tulid kohe tagasi, osad käisid korra siin ja läksid tagasi, sest pool sajandit on sigapikk aeg.
II MS tagajärg: Eesti langes umbes pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla, venestamine (see ka, et venelased eestisse elama ja siis pagulased Kanadas, Ameerikas, Soomes, Rootsis jms)
Pagulus-Eesti: ongi need, kes siit jalga lasid ja mujal elama asusid, vaikselt lootes, et ajee äkki Eesti Vabariik teeb kammbäki, pff, aga ei teinud, siis vaikselt hakkasid seal võõral maal olema ja kui Eesti tegigi kammbäki, siis osad tulid kohe tagasi, osad käisid korra siin ja läksid tagasi, sest pool sajandit on sigapikk aeg.
Ajalugu: Sõjategevus Eestis 1944 a - kokkuvõte
Punaarmee üldpealetung, sakslased taandusid kiiresti, siis jäädi seitsmeks kuuks Narva alla ja lähedusse võitlema.Alguses oli sakslastele nagu kindel surm, neid oli liiga vähe, siis aga toodi kodumaale Eesti väeosad(20. Eesti SS-diviis, ida-&politseipataljonid)
Võitlus käis vahelduva eduga, pendeldasid seal Peipsi järve ja Narva jõe kandis, siis suutsid sakslased punaväed metsa ja soodesse suruda. Kolm kuud suhtelist vaikust peale seda. Siis kui toimusid Narva lahingud, korraldasid vene väed Eesti linnadele(Narva, Tartu, Tln, Jõhvi, Tapa jm.) terrorirünnakuid- lennukipommitamised. Narva hävitati täielikult, Tlnas hävis 40% elamispinnast ja mitmeid avalikke hooneid(Niguliste kirik, Estonia teater jne) see aga tugevdas hoopis sõjameeste viha venelaste vastu. 44. aasta oli Saksamaale sõjaliselt ebasoodne, Normandia jm lahingute pärast tõmmati Eestist väeosasid välja, taganeti Vaivara Sinimägedeni- seal toimusid Eesti ajaloo ägedaimad lahingud. Punaarmee kaotused ulatusid 200 000 meheni!!, Sakslastel tunduvalt vähem(kuni mõnikümmend tuhat)- seniajani pole teada, kui palju seal inimesi surma sai.Venelased hakkasid augustis lähenema Tartu poolt(esialgu küll ei saanud, soomepoisid panid vastu), aga septembris jätsid sakslased põhja-eesti ja läti maha. 22. septembril sisenesid Nõukogude väed Tln, väikesed sinimustvalge all võitlevad grupid pidurdasid neid pisut Lääne-Eestis(need lahingud võimaldasid kümnetel tuhandetel põgeneda Eestis- Suur põgenemine 80 000 inimest) siis aga vallutati saared, kõige viimasena langes Sõrve säär- 24. november
Võitlus käis vahelduva eduga, pendeldasid seal Peipsi järve ja Narva jõe kandis, siis suutsid sakslased punaväed metsa ja soodesse suruda. Kolm kuud suhtelist vaikust peale seda. Siis kui toimusid Narva lahingud, korraldasid vene väed Eesti linnadele(Narva, Tartu, Tln, Jõhvi, Tapa jm.) terrorirünnakuid- lennukipommitamised. Narva hävitati täielikult, Tlnas hävis 40% elamispinnast ja mitmeid avalikke hooneid(Niguliste kirik, Estonia teater jne) see aga tugevdas hoopis sõjameeste viha venelaste vastu. 44. aasta oli Saksamaale sõjaliselt ebasoodne, Normandia jm lahingute pärast tõmmati Eestist väeosasid välja, taganeti Vaivara Sinimägedeni- seal toimusid Eesti ajaloo ägedaimad lahingud. Punaarmee kaotused ulatusid 200 000 meheni!!, Sakslastel tunduvalt vähem(kuni mõnikümmend tuhat)- seniajani pole teada, kui palju seal inimesi surma sai.Venelased hakkasid augustis lähenema Tartu poolt(esialgu küll ei saanud, soomepoisid panid vastu), aga septembris jätsid sakslased põhja-eesti ja läti maha. 22. septembril sisenesid Nõukogude väed Tln, väikesed sinimustvalge all võitlevad grupid pidurdasid neid pisut Lääne-Eestis(need lahingud võimaldasid kümnetel tuhandetel põgeneda Eestis- Suur põgenemine 80 000 inimest) siis aga vallutati saared, kõige viimasena langes Sõrve säär- 24. november
Ajalugu: Eestlased sõdivate riikide relvajõududes
Suvesõja päevil u 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus, need saadeti pärast Eesti hõivamist laiali; seejärel liitus u 44 000 meest vabatahtliku relvastatud organisatsiooniga Omakaitse(asendas Kaitseliitu; Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest)Siis hakati sakslaste korraldusel vabatahtlikest koosnevaid väeosi- idapataljone ja politseipataljone(kokku u 10 000 vabatahtlikku, aga natsirežiimiga tutvumine vähendas nende arvu tunduvalt)august 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine('43 kuulutas Eesti Omavalitus osalise sundvärbamise ja -mobilisatsiooni)-> kasvas 11 000 meheni ja moodustati 20. Eesi SS-diviis
Soome armees teenis kokku umbes 3500 meest; enam kui pooled tulid Eestisse tagasi võitlema Punaarmeega
Venemaa pinnal moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus(sõja alguses u 7000 eestlast)-> 2000 sai surma või haavata, 4000 andis end vangi-> see tegi nad ebausaldusväärseks, saadeti tööpataljonidesse, kuhu saadeti ka sundmobiliseeritud mehed(32 000). Pea 1/3 neist suri haigustesse või kurnatusse 41/42 talvel8. Eesti laskurkorpus formeeriti 42. a sügiseks Uuralites(u 27 000 meest)(lahingutes hukkus ja sai haavat enam kui pool, 2000 meest andsid end sakslastele vangi, siis viidi korpus tagalasse, tagasi sõjategevusse alles 44.aastal kui jälle Eesti pinnal)
Soome armees teenis kokku umbes 3500 meest; enam kui pooled tulid Eestisse tagasi võitlema Punaarmeega
Venemaa pinnal moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus(sõja alguses u 7000 eestlast)-> 2000 sai surma või haavata, 4000 andis end vangi-> see tegi nad ebausaldusväärseks, saadeti tööpataljonidesse, kuhu saadeti ka sundmobiliseeritud mehed(32 000). Pea 1/3 neist suri haigustesse või kurnatusse 41/42 talvel8. Eesti laskurkorpus formeeriti 42. a sügiseks Uuralites(u 27 000 meest)(lahingutes hukkus ja sai haavat enam kui pool, 2000 meest andsid end sakslastele vangi, siis viidi korpus tagalasse, tagasi sõjategevusse alles 44.aastal kui jälle Eesti pinnal)
Ajalugu: Saksa okupatsioon- kokkuvõte
a muideks, sinna suvesõja lõppu see ka, et aktiivselt lõid kaasa metsavennad, kelle vastasteks kujunesid NKVD ja Punaarmee väeosad ning hävituspataljonid. Ja suvesõja jooskul mõrvati 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või niisama ebalojaalsuse nõukogude korra suhtes
Saksa okupatsioon: algul tundsid eestlased kergendust, et punaväed jalga lasid, aga soosiv hoiak nende suhtes hakkas kaduma, kui selgus, et kõrged saksa ninad ei taha midagi kuulda iseseisvast Eestist. Detsembris '41 moodustati Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest Ostlandi riigikomissariaat (koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh ka Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar K. S. Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi (isegi liiga), siiski täitis pigem Berliini käsklusi. Eesti Omavalitsusest (eesotsas Hjalmar Mäe) sai Saksa okupatsioonivõimude abistaja. Berliinis kavatseti tõmmata Eesti tulevane piir Laadoga järvest Ilmjärveni.
Saksa okupatsioon: algul tundsid eestlased kergendust, et punaväed jalga lasid, aga soosiv hoiak nende suhtes hakkas kaduma, kui selgus, et kõrged saksa ninad ei taha midagi kuulda iseseisvast Eestist. Detsembris '41 moodustati Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest Ostlandi riigikomissariaat (koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh ka Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar K. S. Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi (isegi liiga), siiski täitis pigem Berliini käsklusi. Eesti Omavalitsusest (eesotsas Hjalmar Mäe) sai Saksa okupatsioonivõimude abistaja. Berliinis kavatseti tõmmata Eesti tulevane piir Laadoga järvest Ilmjärveni.
Ajalugu: Küüditamine ja suvesõda- kokkuvõte
Küüditamine: NKVD(eesti keelne lühend SARK) repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riikides. Eestis küüditati u 10 000 inimest: mehed vangilaagrisse, naise-lapsed-vanurid asumisele Siberisse(kolhoosiküladesse). Enamik neist hukkus või tapeti Venemaal. (küüditamine toimus 14.07.41)
Suvesõda: 22.06.41 puhkenud Vene-Saksa sõja algul olid sakslased ässemad ja hõivasid suuri kaotusi saanud Punaarmee alad tagasi(Leedu ja Läti). 7.juulil ronisid Eesti piirilt ka üle(nende eelüksused)Lõuna-Eesti loovutati kohe, kuid siis hakkasid Punaarmeelased jamama ja jälle lahetsema. Rinne jäi pidama Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel, siis tuli Wehrmacht(igaks juhuks: Wehrmacht oli saksa poolel ;D) ja sakslased suutsid edasi tungida kuni Narvani(augustis), paar nädalat kakeldi Tlna üle ka, siis 28. august jätsid venkud Tlna maha(vat, kus lops!) Natuke võideldi veel Lääne-Eesti saartel ka, aga need punaväelassed, kes saartele olid lõksu jäänud ei saanud ilma omadeta kaua vastu panna.
Suvesõda: 22.06.41 puhkenud Vene-Saksa sõja algul olid sakslased ässemad ja hõivasid suuri kaotusi saanud Punaarmee alad tagasi(Leedu ja Läti). 7.juulil ronisid Eesti piirilt ka üle(nende eelüksused)Lõuna-Eesti loovutati kohe, kuid siis hakkasid Punaarmeelased jamama ja jälle lahetsema. Rinne jäi pidama Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel, siis tuli Wehrmacht(igaks juhuks: Wehrmacht oli saksa poolel ;D) ja sakslased suutsid edasi tungida kuni Narvani(augustis), paar nädalat kakeldi Tlna üle ka, siis 28. august jätsid venkud Tlna maha(vat, kus lops!) Natuke võideldi veel Lääne-Eesti saartel ka, aga need punaväelassed, kes saartele olid lõksu jäänud ei saanud ilma omadeta kaua vastu panna.
Geograafia: Veepuudus
Vee tähtsus
Vett on vaja paljudeks inimese elus tähtsateks toimetusteks- janu kustutamiseks, toiduainete tootmiseks ja ka toidu valmistamiseks, elementaarsete hügieenivajaduste rahuldamiseks, energia tootmiseks, põllumajanduses kasutamiseks ning mitmes muus valdkonnas. Muu seas moodustab vesi suurema osa inimese füüsilisest kehast. Veepuudus on probleem eelkõige maailma vaesemates piirkondades, olles ühelt poolt vaesuse põhjuseks ning teisalt piirkondlikuks eripäraks. Veepuudus võib tihti olla seostatav põudadega, kuid on veel teisigi põhjuseid. Tänapäeval mõjutavad veepuudust ka maailmas toimuvad kliimamuutused(sh ka kõrbestumine) ning erinevad reostused.
Veepuuduse all kannatavad piirkonnad
Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv kasvab pidevalt, kõige teravam probleem on see maailma kuivemates paikades, kus elab ligikaudu 2 miljardit inimest, sealhulgas umbes pool kõigist maailma vaestest inimestest. Paljudes Aafrika(nii Põhja-Aafrika kui Lõuna-Aafrika) ja Lähis-Ida regiooni riikides, aga ka Mehhikos, Hiinas, Indias ja Pakistanis esineb tõsine veepuudus periooditi, kas siis ajal, mil enamik magedat vett kasutatakse ära põllumajanduses [arengumaades kasutatakse selleks isegi kuni 95% magedast veest(sh. toidu valmistamiseks ja tootmiseks kuluv vesi)] või põuaperioodil.
Veepuudus arvudes
Kogu maailma rahvastikust mõjutab veepuudus umbes 2/5 inimestest. Umbes 3800(!) last sureb iga päev, sest neil ei ole juurdepääsu puhtale veele. Igal nädalal sureb joogivee halva kvaliteedi tõttu umbes 42 000 inimest, suurem osa (u 90%) neist on alla viieaastased lapsed. Aastas on see arv 2,2 miljonit. Igal kuuendal inimesel puudub võimalus saada minimaalset kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. Võrdluseks: arenenud riikides, näiteks USAs kasutatakse ~380 liitrit vett päevas inimese kohta.Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele(n: torude lõhkemine, kraani tilkumine jne). Suurtes linnades võib see olla isegi 40 kuni 70 protsenti.
Tulevik
Vee kasutamine kasvab pidevalt. Maailma rahvastiku arvuks prognoositakse aastaks 2030 kuni 8,1 miljardit inimest, seega toiduvajadus kasvab mitmekümnekordselt võrreldes üheksakümnendate keskpaigaga. 20. sajandil kasvas vee kasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik. Kui vee kasutamine jätkab suurenemist sellises tempos, siis aastaks 2025 elab umbes 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades.
Veepuudus Eestis
Eestis on vett piisavalt, kuid põhiprobleemid tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest ning paiguti on raua ja teiste mineraalide sisaldus liiga kõrge. Siiski pole see eluohtlik ega tugevasti tervist kahjustav.
Vett on vaja paljudeks inimese elus tähtsateks toimetusteks- janu kustutamiseks, toiduainete tootmiseks ja ka toidu valmistamiseks, elementaarsete hügieenivajaduste rahuldamiseks, energia tootmiseks, põllumajanduses kasutamiseks ning mitmes muus valdkonnas. Muu seas moodustab vesi suurema osa inimese füüsilisest kehast. Veepuudus on probleem eelkõige maailma vaesemates piirkondades, olles ühelt poolt vaesuse põhjuseks ning teisalt piirkondlikuks eripäraks. Veepuudus võib tihti olla seostatav põudadega, kuid on veel teisigi põhjuseid. Tänapäeval mõjutavad veepuudust ka maailmas toimuvad kliimamuutused(sh ka kõrbestumine) ning erinevad reostused.
Veepuuduse all kannatavad piirkonnad
Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv kasvab pidevalt, kõige teravam probleem on see maailma kuivemates paikades, kus elab ligikaudu 2 miljardit inimest, sealhulgas umbes pool kõigist maailma vaestest inimestest. Paljudes Aafrika(nii Põhja-Aafrika kui Lõuna-Aafrika) ja Lähis-Ida regiooni riikides, aga ka Mehhikos, Hiinas, Indias ja Pakistanis esineb tõsine veepuudus periooditi, kas siis ajal, mil enamik magedat vett kasutatakse ära põllumajanduses [arengumaades kasutatakse selleks isegi kuni 95% magedast veest(sh. toidu valmistamiseks ja tootmiseks kuluv vesi)] või põuaperioodil.
Veepuudus arvudes
Kogu maailma rahvastikust mõjutab veepuudus umbes 2/5 inimestest. Umbes 3800(!) last sureb iga päev, sest neil ei ole juurdepääsu puhtale veele. Igal nädalal sureb joogivee halva kvaliteedi tõttu umbes 42 000 inimest, suurem osa (u 90%) neist on alla viieaastased lapsed. Aastas on see arv 2,2 miljonit. Igal kuuendal inimesel puudub võimalus saada minimaalset kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. Võrdluseks: arenenud riikides, näiteks USAs kasutatakse ~380 liitrit vett päevas inimese kohta.Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele(n: torude lõhkemine, kraani tilkumine jne). Suurtes linnades võib see olla isegi 40 kuni 70 protsenti.
Tulevik
Vee kasutamine kasvab pidevalt. Maailma rahvastiku arvuks prognoositakse aastaks 2030 kuni 8,1 miljardit inimest, seega toiduvajadus kasvab mitmekümnekordselt võrreldes üheksakümnendate keskpaigaga. 20. sajandil kasvas vee kasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik. Kui vee kasutamine jätkab suurenemist sellises tempos, siis aastaks 2025 elab umbes 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades.
Veepuudus Eestis
Eestis on vett piisavalt, kuid põhiprobleemid tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest ning paiguti on raua ja teiste mineraalide sisaldus liiga kõrge. Siiski pole see eluohtlik ega tugevasti tervist kahjustav.
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
