Inimeseõpetus: Referaat armastusest

Armastus- kas ainult õnnelik olemine?
Kui rääkida armastusest, siis tuleb kõigepealt seletada, mis on armastus ja mis lihtsalt armumine. Armumist peetakse kergemaks tundeks, mis saabub äkki ja võib hääbuda sama ruttu kui tuli. Samas võib sellest välja kujuneda armastus, mis on pikaajalisem tunne. Armunud ei saa ka olla mitmesse isikusse korraga, samas armastusi mahub inimessse kõrvuti aga mitu: armastus mehe, lapse, lemmiklooma, vanemate vastu jne. Armunu on kõrgendatud tundlikusega jaerutusseisundis, samas kui armastus on rahulikum ning ei löö elu rütmist välja. Väidetakse, et armastada suudab vaid see, keda on lapsena armastatud.

Armastuse liigid ja komponendid
Armastusi on mitmeid. Neid liigitatakse järgmiselt: vennaarm, emaarmastus, isaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus.Kuna armastusi on nii palju erinevaid, siis on paarisuhtes lahkhelid lihtsad tekkima- teise tundeid ei mõisteta ning oodatakse tihti muud, kui pakutakse. Pole ühte tunnet- on kaks tunnet, mis õilmitsevad paralleelselt. Kui mõistetakse, et tunded, mida partner tunneb, on erinevad kui enda omad, siis on kergem saavutada kooskõla partnerite vahel. Armastus eeldab loovust. Mehe ja naise vaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist. Ideaalne armastus on selline armastus, milles on olemas kõik kolm komponenti- kirg, mis tuleneb füüsilisest külgetõmbest, hingeline lähedus, mis tuleneb usaldusest ning pühendumine (kohusetunne)- soov ja püüe olla valitud partneriga. Algul võib tunne kujuneda ühest komponendist, ajapikku lisanduvad teised komponendid. Samas võib tunne muutuda või jääda ühe- või kahekomponentseks. Näiteks: 1. Meeldimine - hingeline lähedus ja soojus; 2. Meeletu armumine - kirg; 3. Tühi armastus - pühendumine on ainsana säilinud; 4. Romantiline armastus - kirg ja hingeline lähedus; 5. Rumal armastus - kirg ja pühendumine; 6. Sõbralik armastus - hingeline lähedus ja pühendumine.

Vajadused paarisuhtes
Naise esmased vajadused suhtes on armastatud olemine, hoolitsuse pälvimine, mõistmiseleidmine ning lugupidamise väärimine. Naised ei leia mõtet suhtes olemisel, kui neid ei armastata, samamoodi vajavad nad hoolitsust- hellitusi ning kaitset- nende puudumisel naine kibestub või otsib hoolitsust mujalt, enamasti siis armukese käest. Mõistmise leidmine on tähtis, kuna kui mees ei saa naisest aru ning ei mõista tema vajadusi, soove ja püüdlusi, muutub naine ebakindlaks. Ebakindlaks muudab ka see, kui naine tunneb, et ta ei vääri lugupidamist, kui mees naist pidevalt alavääristab (n: peab teda endast rumalamaks, saamatuks jne.).
Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinnanguid, leida tunnustust ning väärida usaldust. Positiivsete hinnangute pälvimine on mehel oluline selleks, et ta saaks end tunda tõelise, täisväärtusliku mehena, sama tunde annab tunnustuse leidmine- tema tegudel on positiivne tagajärg, ta on vajalik. Usalduse väärimine on mehel samaväärne tunnustuse leidmisega- tema tegevus on taganud usalduse.

Suhte erinevad järgud
Suhete edenedes toimub kaks protsessi: suhe areneb ja küpseb ning küpsevad ja arenevad inimesed. Vanemal inimesel on lihtsalt raskem teise inimesega kohaneda, kuid suhte areng toimub siiski alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata eale.Esimene järk on ühtekuuluvus periood, kus nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Suhe on tugevalt kooshoidev, kuid siiski veel välja kujunemata. Teine järk on iseseisvusperiood, ühte poolt hakkab suhe pigistama. Tema isiksus on edasi arenenud ja suhe on tema jaoks senisel kujul ammendunud. Teine osapool aga ei saa aru, kuhu tunne jäi. See järk on enamasti ka lahkumineku järk, sest ei anta teineteisele "hingamisruumi", koosolemispüüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Suhe ise ei hoia enam koos. Kolmas järk on tasakaalustatud periood. Mõlemad partnerid on isiksustena arenenud ning ka suhe on saavutanud uue sisu ja vormi. Selline suhe on põsiv, puuduvad probleemid armukadeduse ja truuduse tasandil, teineteisele on võimalik loota. Selles järgus sõlmitud abielu jääb kõige sagedamini püsima.

Tõelise tunde äratundmine
Tunne, mis paneb aluse suhtele, areneb pidevalt ja elab läbi nii tõuse kui mõõnu. On oluline vahet teha suhte arengukriisidel ja tunde hääbumisel.Kuidas tõelist tunnet ära tunda? Seda iseloomustavad andmisvajadus, loov energia, austus, vastutus, tülidega toimetulek ja "hingamisruumi" olemasolu. Andmisvajadus on soov teha teine õnnelikuks. Kui see protesses toimub vastastikku, siis sellest tulenev tasakaal kindlustab suhet. Kui üks annab ja teine ainult võtab, siis tekivad lahkhelid, üks osapool ei saa seda, mida ta on ära andnud ning teine hoiab oma tundeid endale- selline käitumine aga võib põhjustada lahkumineku. Tõeline tunne annab ka energiat, mitte ei võtta seda ja suurendab inimese loovust, pannes ta tegutsema. Austus seisneb selles, et partnerist peetakse lugu; teda ei üritata muuta. Vastutus on aga oluline teineteise vajaduste arvestamisel. Ei alahinnata kummagi osapoole huvisid ega põhimõtteid- kui seda ei tehta võivad tekkida sügavad lahkarvamused ning sagedased tülid. Kui tülidega toime ei tulda lähevad teed enamasti lahku- seega on ka tähtis pingeolukorra kogemus, tuleb teada, kuidas teine pool konflikti puhul käitub. Tuleb osata ka leppida, andestada ning andestust paluda. "Hingamisruumi" palumine või pakkumine on tihti viimane vahend oma tunnete ehtsuses ja sügavuses selguse saamiseks. Sellega üritatakse lühiajaliselt proovida elu ilma kaasata, et vaadata, kas suhe on päästmist väärt ning just see, mida vajatakse.

Lahkuminek
Suhet ei lõpetata telefoni, kirja, sõnumi, e-maili teel ega sõbra kaudu. Tähtis on silmast silma vestlus neutraalses kohas. Oma otsust tuleks põhjendada rahulikult ning selgelt. Suhte lõpetamise tagamaadest ei räägita kõrvalistele isikutele, pole vaja isegi seletusi. Lahkuminek on kahe inimese vaheline asi ning teistel selles osa pole. Kui lõpetada suhe korrektselt, siis jääb suhtest hea mälestus ning suudetakse luua selgust selles, mida järgnevatelt suhetelt oodatakse ja mida enda käitumise muuta. Ka muudab aus ja lugupidav lõpetus võimalikuks selle, et katkestatud suhe jätkub taaskohtumisel sealt, kus see pooleli jäi, sest partner on avanenud uuest meeldivast küljest. Lahkuminek on enamasti ühele poolele valus. Õnneks on kõigest võimalik üle saada. Tunnet võib edasi tunda, seda ei takista keegi ning vahel piisab sellestki hingehaavadest paranemiseks. Ka aitab andestamine, meeldivate tegevuste tegemine, uute tutvuste sobitamine, uskumine, et lahkumine oli millekski tarvilik.