Kirjandus: Mäeküla piimamees V-IX küsimusteplokk

V
1. Kirjelda Tõnu tulekut "kunturist".Ta naerab, itsitab ning tahab alguses kõigile rääkida, siis hakkab järgi mõtlema. Pikutab tee ääres, muutub kurvameelseks. Ei taha otse koju minna, kui inimesed tee peal hakkavad vastu tulema, ei räägi kellelegi.
2. Millal räägib Tõnu Marile mõisniku ettepanekust?Esimesel kahel päeval (reede õhtul ja laupäeval) ei julge rääkida. Räägib puhkepäeval, pühapäeval.
3. Kuidas Mari reageerib?Mari viskab talle kartulikoori näkku ja ei ütle midagi.
4. Miks läheb Tõnu pühapäeval pärast kirikus käiku Kurule?Jalad otsekui viivad.
5. Mida ta seal kuuleb ja kuidas see talle mõjub?Kuuleb, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad, kuuleb palju muudki piimameheasjadest. Tekitab tegutsemistunde, kuid kuna ta pole õige tegutseja, jääb see "tunne" lihtsalt sisse pakitsema.
VI
1.Kirjelda Tõnu välimust. Ta on üleni karvane, käed, jalad, selg. Ka ninast ja kõrvadest kasvavad välja karvad. Mehine mees, kuid juba vanaldane.
2. Miks meenub Tõnule surnud abikaasa Leenu?Ta tunneb end üksikuna. Talle tundub, et Mari nagu poleks päris oma, vaid et Leenu oli see õige ja oma.
3. Mida me Leenust teada saame?Leenu oli tööininmene, lapsed hoidsid temast eemale. Torises ja porises. (mul ei ole raamatut enam, aga ma tean, et seal oli kirjeldus olemas :D)
4. Mida tähendavad Tõnu endamisi öeldud sõnad "Nõnda on parem- nõnda on siiski parem- nõnda on tõtt-öelda palju parem!---"?Et tal on tegelikult Mariga palju parem olla, lapsed hoiavad ka rohkem Mari poole kui oma ema poole hoidsid, Mari on avatum.
VII
1. Kuidas püüab Tõnu naist mõjutada, et see mõisniku ettepanekuga nõustuks?Käib talle peale, pikib igasuguse jutu sisse juttu sellest ettepanekust, küsib alatihti, et kas Marile siis mõisnik ei meeldi.
2. Mida kuuleb Tõnu Tapu küla targalt?Et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. "Kes ei anna, see ei võta." See ütlus, käis selle kohta, et kui Tõnu Marit mõisa ei anna, siis ta Kuru kohta ei saa.
3. Iseloomusta Mari ja Tõnu dialoogi.Tõnu üritab asjast rääkida, Mari aga loeb samal ajal kolme raamatut korraga. Tõnu räägib linnaminekust peale seda, kui nad on piimaära mõnda aega ajanud. Väidab, et mõisnik on pahane juba, et vastust pole antud. Küsib, kas Mari siis tõesti ei taha ja Mari vastab, et ei taha.
VIII
1. Miks saatis Tõnu naise linna?Et talle meelepärasem olla, sest Marile meeldis linnas, talle meeldisid poed ja rahvahulgad ning kõik muu huvitav, mis linnas toimus. Et mõjutada teda jah-sõna andma lepingu suhtes.
2. Mille peale ütleb Mari, et tema oskab "aiva enesest lugu pidada"?Kui Tõnu küsib talt, et kas ta ei oska sellest lugu pidada, et mõisnik teda himustab. Mari ütleb, et ei oska, et tema oskab endast lugu pidada.
3. Kuidas mõjus Tõnule Mari käitumine?Tõnu läks kirikusse abi paluma. Jõi end täis. Jäi haigeks. Pani teda unes sonima, tal oli halb tuju, midagi kripeldas sees. Ei julgenud mõisnikuga kokku puutuda.
4. Mida õpetas Sutsu ema Tõnule?Tõnu kuuleb Sutsu emalt, et ta peab naise varbaküüne alt musta võtma, juuksetuti lõikama ja kõrvavaiku võtma. Kõrvavaiku ei saa, aga viib ülejäänud koostisosad nõia kätte, see teeb sellest sellise värvitu pallikese ja käsib Tõnul kaelas kanda, et Mari lõpuks alluks Tõnu tahtele. Ja ta ütleb, et see peaks kindlalt mõjuma.
IX
1. Miks ütleb Mari lõpuks, et Tõnu võib oma "piimakontrahti" mõisast ära tuua?Sest et ta oli ise mõisnikuga kokkuleppe ära teinud, ta ei tahtnud Tõnut piinlemas näha. Ta oli iseenda jumal- otsustas oma saatuse üle ise. (Tõnu käis juba lausa võõrastes külades elupaika otsimas.)
2. Kommenteeri Mari vastust, kui ta ütleb: "Võid julgeste minna, ta lubas tänaseks valmis kirjutada."Mari teadis, et tegelikult Tõnu kartis ise lepingut sõlmima minna, teadmata, mida ta mõisnikule ütleb. Kui juba tänaseks valmis kirjutada, siis tähendab see seda, et ta on mingi aeg varem seal käinud ning Tõnule pole kohe teatanud. Tõnu arvas algul ka seda, et see kõik, mis Mari räägib on nali.
3. Kuidas mõjub Tõnule naise nõustumine lepinguga?Ta näeb selles valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest, teeb ta suuremaks, kui on olnud tema isa ja vanaisa.