Geograafia: Veepuudus

Vee tähtsus

Vett on vaja paljudeks inimese elus tähtsateks toimetusteks- janu kustutamiseks, toiduainete tootmiseks ja ka toidu valmistamiseks, elementaarsete hügieenivajaduste rahuldamiseks, energia tootmiseks, põllumajanduses kasutamiseks ning mitmes muus valdkonnas. Muu seas moodustab vesi suurema osa inimese füüsilisest kehast. Veepuudus on probleem eelkõige maailma vaesemates piirkondades, olles ühelt poolt vaesuse põhjuseks ning teisalt piirkondlikuks eripäraks. Veepuudus võib tihti olla seostatav põudadega, kuid on veel teisigi põhjuseid. Tänapäeval mõjutavad veepuudust ka maailmas toimuvad kliimamuutused(sh ka kõrbestumine) ning erinevad reostused.

Veepuuduse all kannatavad piirkonnad

Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv kasvab pidevalt, kõige teravam probleem on see maailma kuivemates paikades, kus elab ligikaudu 2 miljardit inimest, sealhulgas umbes pool kõigist maailma vaestest inimestest. Paljudes Aafrika(nii Põhja-Aafrika kui Lõuna-Aafrika) ja Lähis-Ida regiooni riikides, aga ka Mehhikos, Hiinas, Indias ja Pakistanis esineb tõsine veepuudus periooditi, kas siis ajal, mil enamik magedat vett kasutatakse ära põllumajanduses [arengumaades kasutatakse selleks isegi kuni 95% magedast veest(sh. toidu valmistamiseks ja tootmiseks kuluv vesi)] või põuaperioodil.

Veepuudus arvudes

Kogu maailma rahvastikust mõjutab veepuudus umbes 2/5 inimestest. Umbes 3800(!) last sureb iga päev, sest neil ei ole juurdepääsu puhtale veele. Igal nädalal sureb joogivee halva kvaliteedi tõttu umbes 42 000 inimest, suurem osa (u 90%) neist on alla viieaastased lapsed. Aastas on see arv 2,2 miljonit. Igal kuuendal inimesel puudub võimalus saada minimaalset kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. Võrdluseks: arenenud riikides, näiteks USAs kasutatakse ~380 liitrit vett päevas inimese kohta.Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele(n: torude lõhkemine, kraani tilkumine jne). Suurtes linnades võib see olla isegi 40 kuni 70 protsenti.

Tulevik

Vee kasutamine kasvab pidevalt. Maailma rahvastiku arvuks prognoositakse aastaks 2030 kuni 8,1 miljardit inimest, seega toiduvajadus kasvab mitmekümnekordselt võrreldes üheksakümnendate keskpaigaga. 20. sajandil kasvas vee kasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik. Kui vee kasutamine jätkab suurenemist sellises tempos, siis aastaks 2025 elab umbes 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades.

Veepuudus Eestis

Eestis on vett piisavalt, kuid põhiprobleemid tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest ning paiguti on raua ja teiste mineraalide sisaldus liiga kõrge. Siiski pole see eluohtlik ega tugevasti tervist kahjustav.