Inimeseõpetus: Lapse areng 0 kuni 1 ja 1,5 kuni 3 eluaastat

Vastsündinud
Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. See on normaalne.Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas).

Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Kui vastsündinul on silmad rähmased, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.Vahel võivad vastsündinu huultel olla villid (imemisest), need kaovad ise. Keel võib olla kaetud valge katuga (soor), mis on põhjustatud seentest. Mitte mingil juhul ei tohi lapse lutti oma suhu panna, nii võib laps saada nakkuse.
Mõne päeva pärast võib vastsündinud beebi nahk, mis algul oli kaetud lootevõidega, muutuda ketendavaks. Nahk muutub jälle pehmeks last vannitades ja kasutades beebiõli või -kreemi. Vahel on lapse näol valged täpikesed (rasunäärmetest), need kaovad ise. Vastsündinul ei ole hästi välja arenenud naha termoregulatsioon, sellepärast muutuvad nende jalad ja käed kergesti külmaks(21') Sünnimärkide puhul nahal pidage nõu arstiga. Lapse nahk on väga õrn, seetõttu kergesti vigastatav, hea on sage vannitamine (beebiõli või kummel). Seebiga peske üle ühe, kahe korra.

Tänapäeval tulevad beebid koju langemata nabaköndiga, mis irdub tavaliselt 2 nädala jooksul. Nabakönt ei takista vannitamist. Nabakönti ja selle ümbrust võib peitsida briljantrohelisega või saialille tinktuuriga.

Vastsündinu rinnad võivad olla veidi turses (ema hormoonid), ei vaja ravi.
Vastsündinul, nii poistel kui tüdrukutel on suguelundid suhteliselt suured, tüdrukutel võib olla tupest eritist (ema hormoonid). Last tuleb hoolega pesta, kuid mitte švammiga, seepi ei ole hea kasutada, kuivatab nahka. Peale õrna kuivatamist kasutada puudrit või beebikreemi. Vastsündinu ei urineeri kohe, sest esimestel tundidel ei saa ta palju vedelikku. Edaspidi on urineerimine sage, 15 - 20 korda päevas. Väljaheide muutub kollaseks 3- 4 päeva möödudes ja rinnapiima saava beebi kõht on harva kinni. Kui laps ei rooja iga päev, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga. Väljaheite välimuse või sageduse muutus on sageli ka esimene haiguse tunnus.
Vastsündinu hingab palju kiiremini kui täiskasvanu (30 - 60 korda minutis) ja ka palju vaiksemalt. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Märgates, et beebi hingab kogu rindkerega, tuleb KOHE pöörduda arsti poole. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne.

Laps registreeritakse esimese elukuu jooksul vanema avalduse alusel perekonnaseisuametis, valla- või linnavalitsuses või Eesti vabariigi välisesindustes.
Lapsel võib olla kuni kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. (Saab muuta, kui 16)
Kui vanemad selles kokkuleppele ei jõua, otsustab kohalik omavalitsus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse.

Kontakt beebiga- Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Eelneva pärast ei ole vaja kasutada tugevat parfüümi, mis võib lapse segadusse ajada.Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima.
NB! Beebil on päev ja öö segamini!

Kõne ja kõndimine- Aastane laps ei ole enam beebi, ta on uskumatult palju arenenud ja esimese sünnipäeva paiku oodatakse esimesi sõnu ja samme. Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. U. pooled kõnnivad aastaselt (tav 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on juba kindel tähendus, pooleteiseselt ütleb paaris sõnalisi lauseid, kuid sugugi mitte alati. Last ei tohi kunagi tema veidi puudulike oskuste pärast halvustada ja mitte kunagi lapse pudikeelega kaasa minna. Kasutab oma uusi oskusi kordamööda (seisab, vaatab lampi, astub, ütleb lamp). Aastane laps saab üldiselt aru käskudest ja keeludest, aga ettevaatust ikkagi!

1 kuu
• reageerib vanemate häälele; jalad on painutatud puusa- ja põlveliigestest, käed küünarliigestest; võib esineda ajutine treemor (värin) jäsemetes ja alalõuas
• kõhuli olles tõstab lühiajaliselt pead; reageerib tugevale helile, valgusele
• 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta
2 kuu
• kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset
• tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega
3 kuu
• tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid
• reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab
4,5 kuu
• pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju
• laliseb; rohke sülje teke
6 kuu
• pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul)
• võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise• naerab häälekalt ja reageerib oma nimele
9 kuu
• roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt
• kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi
• kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb
• haarab sõrmedega väikesi asju, tõuseb toe najal seisma, võib teha toe najal külgsamme
• eristab omasid võõrastest, võõristab
12 kuu
• seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist• ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad žestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
• püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju
• tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist
18 kuu
• vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest
• intensiivne kõne areng, 4 – 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu
• koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli
2 aasta
• teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt
• sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti
3 aasta
• oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve
• kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna
• kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise
• asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa
• leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel
• kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga
• kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest
• kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu

Kuidas telerit vaadatakse
6-kuused võivad teleri poole vaadata kuni 50 korda tunnis, ilma sellest aru saamata.
Alles ühe aastane on telerit võimeline jälgima mõne hetke.
3 -5 aastased võivad pilgu telerile heita kuni 200 korda tunnis, kuid mõnda saadet vaatavad nad hämmastava tähelepanuga.
8 - 14 -telehuvi jõuab haripunkti, siiski on üks asi, mida ta näeb ja teine, millest ta aru saab. Arusaamine oleneb oma maailmakogemusest.
Televisioon ja tõelisus
2 -4 aastased lapsed usuvad kõike, mida nad näevad, vanemad lapsed ei usu enam joonis - ja multifilme, realistlikke filme usutakse ikka.
Alles 9 - 11 aastased lapsed hakkavad vahet tegema fantastika ja tegeliku elu vahel, väikelastele seda selgeks teha on väga raske.
Alla 5-aastased lapsed arvavad, et keegi teleri taga räägib nendega, kuid kui kodus on videomakk, siis saavad nad sellest varem aru.